Sisene

Foorumid

Küsimused ja arvamused automarkidest

foto@auto24.ee

Küsi spetsialistilt

Tehnika

Sõidukite modifitseerimine ja tuunimine

Mototehnika

Teised sõidukiliigid

Muud foorumid

Autosport

TEEMA: NAAST VÕI LAMELL?

08:48 24.03.2019
... (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Kui mõni siinne naastuhunt Tänaku kõrvale istub, siis on kohe püksid pruuni täis. Sõidavad siin tavateedelgi oma naastudega kraavi, ei aita lolli ükski rehv.
10:33 24.03.2019
to kindlalt naast (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
to Lv
Võrdled autosporti ja tavaliiklust? Mis seal ühist? Kui selle aasta rallit jälgisid siis tead, et Tänak punnis kõigest väest ülesõitudel, et need naastud sealt rehvidest välja saada, sest kaotas aega nendega.

to Lamell pole alati ...
Kui sa eelnevalt tootja lehelt järele uurid või kasvõi siit küsid siis saad selle teada, kas on kõvem või pehmem segu. Sõidan ise lääne lamelliga ja kui natuke teemat tagasi kerid siis näed, et on teisigi sõitjaid.

to Navara3000
Kirjutasid juba enne, et vajad naaste Riiga sõitmiseks. Siin polegi midagi lisada, kui inimene ei saa suurel (põhi)mntel muidu hakkama siis anna andeks aga siin tõesti ei ole muud järeldust kui sõiduoskuste puudumine. Ära hakka üldse seda, kui teehooldus oleks nagu Euroopas plaplapla... asja kirjutama, sest järelikult ei tea, millest räägid.

to karvanjakole
Jah, teadmatus see on õnnistus!
10:37 24.03.2019
kiilasjää (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
No libedaga ja isegi kuival ajal peab ikke kõrvade vahel veits ka midagi olema. On nähtud liikluses neid talente, kel raskusi parkimisega, rääkimata siis liikluses kulgemisega. Olen nõus, mõnele ongi nael parim variant ja palju igasugu ,,juhiabisi'' siis lootus terveks jääda suurem. Igasugu aparaatidega tööl kui eraelus sõitnud 34a., põhja soomes, rootsis, põhja norras, venemaal ja olen ka naelikute pealt üle läinud kvaliteetsete lamellide peale ja pidamist küll ja küll ja sõitnud samamoodi probleemivabalt! Algavat kevadet ja ragistage ikka mai lõpuni ...
10:44 24.03.2019
... (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
sooja euroopa ja külmema põhjamaise euroopa lamellide erinevus on väga elementaarne- põhja mõeldud rehvidel on külgserv korraliku kandiga, mis tagab hea külgpidamise, soojamaa rehvil on see ümmargune, mis vähendab müra kiirteedel ja parendab juhitavust suurematel kiirustel. olgu seal rehviküljel mäetippude kujutis või lumehelves või m+s, vahet ei ole- korralikku põhjamaa talve mõeldud lamellid on eranditult kandilise külgservaga.
isegi kui rehvi nimes on sõna nokian, ei tähenda see ainult põhjamaale sobivat rehvi. näited erinevustest on siin:
http://www.nordictyres.com/index.php?page=Nokian%20Winter%20
Car%20Tyres&pageid=26

20:00 25.03.2019
toinoo
Re: Naast või lamell?
Tere! Viimaste postituste pressungil on jäänud mulje, et lamellidega sõitjad on lausa nö NÕUKA aja "kangelased" mil olid vaid võimalikud "tahma"rehvid ja... kommunismiehitaja sai hakkama iga probleemiga teel. Esimesed "naelikud" siginesid alla ainult TOOMPEA "kangelastele" ja kelle "möödavuhisemist" oli lausa hüpnootiliselt võimas tajuda=vaadata, JA... aru saada, et talvine-turvaline-kiire-jne. sõit on ikkagi oma teha!!! Esitaks küsimuse, kus on koolitus-valgustus-selgitus MEILE, milline lamell on meie vööndile sobilik=võimalik ja kas naast on samuti kuidagi tehtud=toodetud vööndi-ilm, olude arvestamisega või kuidas, kas keegi oleks ka nõus vastutama?!
Olen endiselt naastu "hull", sest nim. variant pole mind siiani alt vedanud.
Lugupidamisega T.
11:05 30.03.2019
Kärss
Re: Naast või lamell?
Kuidas küll see elu mõne jaoks nii mustvalge on, et lamellimehed ja naastumehed? Kui ma kirjutan, et ühel autol ühed ja teisel teised, kuid panen pildi naastudest, miks ma siis kohe naastumees olen? Või kui kirjutan, et mul on peaaegu kõik sõidud jää-lume peal, mitte linnas ega mitte mööda asfalti, kuidas see siis teid lõhub või õhku saastab? Võiks miks tahetakse keelata ära naaste nendelt, kes nendega haruharva üldse asfaldile satuvad?

Et mu kirjutatu naastude suunas liiga kallutatud poleks, panen pildi G.Chero all olevatest Hankooki lamellidest (RW08 Dynapro I cept)
http://www.hankookmasters.ee/ee/uudised/hankook-rw08-dynapro
-i-cept/

On auto all juba iidamast-aadamast, sõitnud rohkem asfaldil kui jääl/lumel, pidamine vaatamata vanusele igati hea ja ka silmaga nähtav kulumine pole nii suur probleem kui siin teiste näidete puhul. Teine pilt on samast rehvist nurga alt, kus on näha, kui sügavale protektori sisse lamellid ulatuvad ja kui heas seisukorras need ikkagi on. Näpuga katsudes on rehv samuti pehme (mida ei saanud öelda nt mõned aastad vanade Hankooki naastude kohta). Eks neid vihjeid tuleb siit ja sealt, et erinevalt varasemast ajast võib tänapäeval olla lamellide eluiga tõesti pikem naastude omast, kuid vihjete ja üksiknäidete asemel loeks huviga siiski põhjalikku uuringut, sest reeglipäraseid asju pole nagunii põhjust vaidlustada, kuid reeglite erandite põhjustest tahaks samas ikkagi aru saada.

Vaielgu vastu kes soovib, aga minu kogemused näitavad, et mida suurem-raskem auto, seda paremini seal lamellide head pidamisomadused (sh jää peal) esile tulevad ja seepärast on mul enamikel maasturitel, Chevy bussidel jt samuti alati lamellid all olnud. Isegi kergematel (Masterid-Transitid jms) saavad üllatavalt hästi lamellidega hakkama, samas kui mõnegi väikese sõiduauto puhul on lamellide pidamise vahe ostes ja paar aastat hiljem juba häiriv.
12:25 30.03.2019
Kunnnn (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
See on ju ammu teada tõde, et lamellid töötavad raskema auto all paremini.
13:21 30.03.2019
Kärss
Re: Naast või lamell?
See öeldi siin teemas maha juba 2004. aastal, aga point pole mitte lamell vs lamell kerge ja raske auto all, vaid see, et raske auto all on naast vs lamell omadused nii lähedal teineteisele, et legaalsetest naastudest rääkides ei näe ka ise põhjust raskematel autodel naaste kasutada. Millest ma veel ise päris lõpuni aru ei saa, on aga lamellide kulumise põhjused sarnases olukorras, nt siin teemas mu enda pildid (lamellrehvil või lamellid naastrehvil). Juht on sama, autod vägagi võrreldava kaalu ja kasutusprofiiliga. Paneb imestama, kas seda kõike saab lihtsalt rehvitootja/kummisegu erinevuste peale taandada, sest nii suured kvaliteedikäärid maailma tuntuimate rehvitootjate puhul tunduvad ebaloogilised. See kõik muidugi kinnitab acceleristas esitatud väidet, ainult et väite taga seisvaid põhjusi-detaile ei oska ise kusagilt välja kaevata...
20:36 30.03.2019
Kunnnn (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Pilusilmade (hankook, yokohama, bridgestone, toyo ja hiinlased)talvekad kestavad kauem kuna nende rehvisegu läheb iga kasutatud aastaga aina kõvemaks. Üsna tihti tekivad neile paari aastaga praod sisse, aga mustri poolest võiks veel kümme aastat kasutada.
14:51 13.05.2019
Kärss
Re: Naast või lamell?
15:08 13.05.2019
Kõmmar (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
17:54 13.05.2019
63amg (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
saaks ainult kottida inimesi! viisakas oleks välja tuua numbrid,mitu liiklusõnnetust juhtub nn. lääneeuroopa lamellidega talve perioodil.s.t 3 kuu jooksul.talvekad on ju kohustuslikud ainult dets. jaan.veebr.
18:00 13.05.2019
selgeltnägija valerka (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
tean nii mõndagi jeebimeest kes lasevad kogu aeg http://us.coopertire.com/tires/discoverer-stt-pro.aspx ja ära nad sõidavad sest m+s peal
18:02 13.05.2019
... (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
ei too sulle keegi neid numbreid välja, sest neid lihtsalt ei ole. kõik rehvimüüjate lobitöö, et saaks kallemaid rehve müüa ja rahvas ei telliks kuskilt lääne netipoest odavaid lamelle. lööd ikka kodumaise turu lukku siin nõutavate rehvidega ja oled või sees. siis ka hindu hea tõsta. business as usual. seliseid nõudeid, mis meil liiklusohutuse sildi all kehtestatakse, tehakse ainult ärilisel eesmärgil, liiklusohutusega pole sellel mingit pistmist, sest mingit statistikat avariide põhjuste kohta ei ole ega tule ja kui olekski, siis rehvide kaela saab ehk vaid murdosa avariidest ajada.
16:56 08.10.2019
kampaania - Tolm tapab! (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Tallinna Linnavalitsus soovitab kõigil linnapiirkonnas liiklevatele sõidukitele paigaldada talvehoojaks lamellrehvid ja tagab omaltpoolt teehoolduse tasemel, mis välistab vajaduse naastrehvide kasutamiseks linnatänavatel.

Kommunaalamet on alates 2015 aastast paigaldanud linnaruumi tasuta reklaampindadele kampaaniaplakateid "Üheskoos tolmuvabasse kevadesse" ja "Tolm tapab" mis kutsuvad üles eelistama lamellrehve. Käesoleval aastal algab kampaaniaperiood digiekraanidel 14. oktoobril. Kampaania eesmärk on juhtida kõigi tallinlaste tähelepanu sellele, millist kahju tekitab naastrehvide kasutamine ja kui lihtne on meie linna ning inimesi ohustavat kahju ära hoida.

https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/tallinn-algatas-kampaa
nia-tolm-tapab-mis-soovitab-autojuhtidel-talverehvidena-eeli
stada-lamellrehve?id=87687275
02:28 17.10.2019
Kärss
Re: Naast või lamell?
Järgmine märk kampaaniast. Õnneks kõik inimesed ei ela Tallinnas ega pea arutlemagi selle üle, kas nad seal Tallinnas kavatsevad üldse pidada oma lubadusi või mitte.

http://www.auto.pub/et-ee/post/tallinn-lubab-teehooldust-mis
-välistab-vajaduse-naastrehvide-kasutamiseks/109055
08:15 17.10.2019
lv (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Need tänavad tolmasid samamoodi muidugi ka nn. vene ajal, kui naastrehve ei kasutatud või kasutasid väga vähesed. kevadeti ongi tolmune. Ka lamellrehv kulub ja tekitab saastet. Tolm kaob iseenesest kevadel, kui puud lehte lähevad ja muru kasvama hakkab, kuna need imevad tolmu endasse. Hästi hooldatud tänavad Tallinnas on muidugi aprillinali. Hea rääkida eelmise suht lumevaba talve valguses. Rääkigu seda juttu Nõmmekatele siis, kui tuleb jälle selline talv nagu 2010 a. Ka eelmine aasta olid mõnedel tänavatel kuid lükkamata lumest sellised jäised roopad, et keskosa ähvardas autol põhja ära kriipida.
10:48 17.10.2019
Süüdlaste määramisest (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
On tuntud tõde, et kui süüdlast ei õnnestu välja selgitada, tegelik süüdlane on väga "oma" vms, siis süüdlane määratakse.
Kui teed vajuvad roopasse, siis on süüdi selles mitte kehv teeehitus, aga süüdlaseks määratakse naastud ja nende kasutajaid demoniseeritakse.
Siinkohal tekib küsimus, et miks need saatanlikud naastud ei lõhu teid, millised on ehitatud Lemminkäinen-i poolt.
Norras on veokitel vajadusel all 20mm pikkuste nagadega ketid, liinibussid, tuletõrje, isegi teehooldusmasinad jne on suurte naastudega.
Seda, kes hakkab sõiduauto osas mingit lamelliusku levitama, see on sama populaarne kui Kari Käsper, ehk teda ei peeta eriti arukaks.
Teed on miskipärast korras...
Kui riigis miskid asjad väga korrast ära- no siis saab süüdistada nt Venemaad.
Ja ikka ja alati, "kodanike ohutuse nimel" tehakse kõik sõgedused, poliitilised, tee-ehituslikud jne.
Kodanik jääb uskuma ja mõmiseb rahulolevalt.
Mina ei jää uskuma ja järjekindlalt panen ka sellel talvel autole alla teise jooksu koos velgedega ja ikka nende va kolenaastudega.
Ja mulle tundub, et kõige suurem teelõhkuja on maanteeamet koos oma alltöövõtjatega.
Miks?
Ma pole mitte kusagil näinud sellist janti, et praktiliselt lumevabadel teedel kihutab lumesahk sädeme- ka killustikupilv taga. Ka täiesti lumevabal teel olen korduvalt näinud, kuival karedal asfaltil.
Kuna elan riigimaantee ääres, on hoov talvel graniitkillustikku täis.
Säraküünlana liikuv sahk käib mõnel päeval korduvalt.
Mina aru ei saa.
Ja siis tuleb lumi, siis tuleb lörts külmunud teele, kuid vot sahka ei tule.
Siis ongi naelutet rehvid selle "ohutuse nimel" vältimatud.
Kabinetiinimesed hõõrugu tagumikuga toolist mida iganes välja.
Meil olla mingi kaitsevägi- aga miks? Sõda ju pole!?
Kui talvel on summaarselt kasvõi 7 päeva naelad väga vajalikud, siis nad on vajalikud rohkem, kui "igaks juhuks" naljakas kaitsevägi.
11:03 23.10.2019
videolugu (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
13:35 23.10.2019
Süüdlaste määramisest (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Prill tehku omale püksi see "pangetäis". Võtkem ja tehkem rehkendus nende "pangetäite", mis peaks olema 10L järgi ja saame naljaka tulemi, võttes hüpoteetilisteks teguriteks sõiduautode arv jagatud kahega (pooled naeltega) , korrutatud talvine läbisõit ja korrutatud "pangetäis".
Autoajakirjanik urgitseb oma tarkusi küllap oma ninast, sest jutt, et sõiduauto "urgitseb" naastudega 180 km peale 10L asfalti üles- see on ikka absurd!
Päevs siis võtavad nt 1000 sõidukit üles TLN- Tartu mnt-lt10 000 "pangetäit, ehk siis 10 kantmeetrit teed. 5 naastukuu jooksul seega pelgalt sel maanteel 1500 kantmeetrit.
See omakorda on aga 6 m laiune teelõik, 10 cm asfaldikihi korral, mis on pikk 2,5 km, millest "urgitsejamehe" sõnul jääb järgi nullväärtus asfalti!
Nüüd võtame põhimaanteed ja korrutame selle 2,5 km-ga.
Hoomate?
Korrutame selle 10-ne aastaga?
Mis tahate öelda, et 10 aastat ja pahad naastud "urgitsevad üles" terve TLN- Narva maantee JAGU ASFALTI? Mõlemad suunad kusjuures! Nii, et midagi ei jää järele?
"Urgitsejaspetsialist" võiks oma sõiduoskust kontrollida ja radikaalselt korrigeerida kui ta "pangetäie" asfalti 180 km peale "välja urgitseb".
14:42 23.10.2019
. (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Need numbrid on sellepärast taolised, et keegi ei suuda reaalelus seda kogust mõõta ning jääb üle vaid uskuda ütlejaid. Või on kuskil laboris keegi testinud? Samas muidugi tuleb tõdeda, et 10 000km jooksul kulub nelja rehvi pealt mitu mm protektorit maha ja kõik see lendub keskkonda. Või kuhugi.
15:07 23.10.2019
n. (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
rehv kulub. kuhu see kulunud materjal läheb? ikka jääb tänavatele peene tolmuna. lamellrehv on pehmema seguga ja kulub kiiremini - järelikult tekitab kulumisel rohkem tolmu kui naastrehv.

lamelli jaoks on teed vaja rohkem "soolatada". see segu jääb samuti tänavatele maha ja kevadel tolmab. lisaks rikub (sulatab) see segu asfalti, mis samuti lahti hõõrutakse - jälle tolm.

mida järeldada - lamellide tõttu tekib rohkem tolmu? kas seda on koguseliselt rohkem (kuivõrd naast hõõrub rohkem asfalti) ei oska keegi ütelda. puhas usu küsimus.

kõige optimaalsem oleks, kui kõik sõidaks naastuga ja teid ei soolatataks, vaid lastaks tekkida lumekiht peale, mida "kammiga" karestada. rehv ei puutuks teega üldse kokku ja kemikaalid ei rikuks teid, jalanõusid, keskkonda, tervist ja kes teab veel mida.
15:20 23.10.2019
Süüdlaste määramisest (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Aga rehkendage ise, ärge uskuge mingite tegelaste loba.
Te räägite siin mingist ülimarginaalsest rehvitolmust jms.
Suur reisilennuk teatavasti saastab sama palju, kui väikese linna jagu autosid ööpäevas?
See on fakt.
Nüüd teadmiseks, et üle Eesti kulgeb lennukoridor Kagu-Aasia - Kesk-Euroopa ja meie õhuruumi läbivad päevas koos muude lennukoridoridega 650 (loeme kuussada viisümmend) tsiviillendu, st reisi- ja kaubalennukit + militaarid.
Nii nagu autode heitgaasid, sisaldavad ka lennukite heitgaasid erinevaid õhku saastavaid aineid, sealhulgas vääveldioksiidi ning lämmastikoksiide. Paljud neist saasteosakestest on üliväiksed ja nende läbimõõt on inimese juuksekarvast väiksem.

Terviseprobleeme põhjustavad eeskätt peened saasteosakesed, mis tungivad sügavale kopsudesse ning võivad sealt sattuda vereringesse.
Bowingu "paak" on 240 000 liitrit ehk ca 22 tonni. On ka 340 000 liitriseid Sellega lendab ca 14 200 km. Seega, sajale 1690 liitrit.
Kerge rehkenduse tulemusena saame, et meie taevas põletatakse iga päev ära ca (teeme pooleks, ega kõik Bowingud pole) ära 200 km pikkusel ülelennul
1690 x 650(lennukit)= 1098500 liitrit kütust.
Teie oma autoga saaksite seega läbida 7L sajale kulu puhul 392x ümber maakera.
Sellest ei räägi keegi ja huvitav, kelle tasku lähevad saasterahad 200 km pika tiheliiklusega lennukoridori ja muu eest?
Seega- süüdlane on ikkagi määratud!
Sõiduauto+naast+rehv!
Absurd!
15:23 23.10.2019
Süüdlaste määramisest (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Vabandust, lennukipaak on mitte 22, aga 220 tonni mahutav.
19:28 23.10.2019
. (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Tänapäevased mootorid tarbivad reisija (istme) kohta juba vähem kütust kui keskmine sõiduauto.
Siin on tabelid, mis näitavad kütusekulu istme kohta.
https://en.wikipedia.org/wiki/Fuel_economy_in_aircraft
20:03 23.10.2019
Süüdlaste määramisest (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Ahsoo, kuid ehk räägime tervest "kaasaegsest" lennukist? Nt kaasaegne meie õhuruumis lendav Bowing kulutab Eesti ületamise vältel 2480 liitrit kütust, mis põleb ära igasuguste filtrite, katalüsaatorite, äddbluude jms edevusega ja mille jäägid teile pähe vajuvad.
Mingit jura "reisija kohta" saab muidugi statistiliselt ilustada.
Tegelikkuses on toodud ju välja kulu mitte reisija, aga istekoha kohta. Kas sellel istmel keegi ka istub, see pole oluline, ka on reisijate kaal nt kütuse kaaluga väga marginaaln. Kui lennik kaalub peaaegu 500 tonni täustangituna, siis reisijad, nt 400 reisijat kaaluvad selles vaid ca 28 tonni.
Nt saab maanteekuluks arvutada sellisel moel ka sõiduautol "per seat" süsteemis nt 1L sajale.
Sellisel moel saame nt 7 istme korral mahtuniversaali kuluks maanteel ehk isegi alla 1L.
Inimesed absoluutselt ei süvene nendele ettesöödetud infosse ja ei analüüsi seda.
21:05 23.10.2019
. (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
ei süvene jah. et viia 400 inimest 10 000km kaugusele autodega, on vaja 400 autot (nii me tavaliselt hommikuti tööle sõidame- üksi) ja arvuta siis autode kütusekulu. enamvähem 10- 15 000km sõidabki üks eraauto aastas, seega ühe auto aastane kütusekulu korrutada neljasajaga.
21:15 23.10.2019
Süüdlaste määramisest (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Selleks, et näidata, kuidas püüda ohjeldamatut diletandina tarka panna, sobib etaloniks suurepäraselt kuulus "punktike".
"Punkt" on ere näide inimest, kes ei ole võimeline teemadesse üldse süvenema, tõeline tolerantne globalist, onu Sorose unistus.
Jutt oli atmosfääri saastamisest Eesti kohal ja naastu-rehvikulumise marginaalsusest selle kõrval!
Ära süvene mitte millessegi, loe lehest ja usu! Naelad võtavad üles "urgitseda" kõik meie kaunid maanteed!
Tintini Gretat ikka kummardad? Ametnikuks soovid saada?

Samas on sinusuguste seas lõbus, no kui teid vähe on.
22:56 23.10.2019
Süüdlaste määramisest (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Statistiliselt klapib ju!
Kui lamellrehve kasutavad liiklejatest 11,7%, siis on statistiliselt õige, et surmasaanutest olid "ainult" 10% lamellide kasutajad ja ülejäänud naastude kasutajad.
Ülejäänud 1,7% lihtsalt ei julgeNUD libedaga oma lamellidega uisutama minna ja jäid ellu, muidu saaks suhtarvuna hukkunute osas see 11,7% täis.
Nii see statistika tulebki- imestan, et selles artiklis tõde lõpuni räägiti. Võinuks ka kirjutada lihtsalt, et 98,3 % hukkusid seepärast, et kasutasid naastrehve. Kindlasti moonutatrakse see artikkel mõne huvides ehk mõnes väljaandes ka selliseks, sest pealkiri "Liikluses hukkunutest kasutasid 97% naastrehve, lamellide kasutajates hukkus vaid 13%!" vms.
Kusjuures- nagu pole ju vale?
Samasugune müüt, kuis nõukaajal Tallinna Taksopargi taksojuhid põhjustanuks võrreldes teistega rohkem liiklusõnnetusi.
Absoluutselt!
Taksopargis oli sadu ja sadu taksosid ja 300- 400 km vahetusega polnud mingi imetegu läbi sõita, aastas kahekesi 120 000 km.
Teised kolistasid nädalas viie päevaga 500 maha, ehk aastas 25 000.
Seega- statistiliselt võis võtta nii, et taksojuhid tegid kõige rohkem avariisid ja ka nii, et läbisõidetud km kohta kõige vähem.
Kuidas kellelgi mugavam oli...
Seepärast tulebki infot analüüsida, kasvõi mitte eriti uskuda, et 260 miljardise rahapesu peatunnistaja vedeles surnult oma taguotsasuurusel kinnistul kolm päeva, olles kividega üheks sulandunud.
Ojaa, ta enda koerad lasid talle peale, saamata aru, et tegemist pole kiviga ja kaks politseiametnikku olid haiguslehel, sest lõid vastu teda oma varbaküüned maha ja arvasid ta kivi olevat.
Vot sedasi siis...
Analüüsige palun.
07:37 24.10.2019
. (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Üks tuntud inimene on öelnud, et geniaalsusest hullumeelsuseni on väike samm.
Kui sa siin esined IGA ala eksperdina, siis muutub see lõpuks väheusutavaks. Pidev vastuvaidlemine kõigele ja kõigile, asetades vaid ennast pjedestaalile, ei ole kõige targema inimese tunnus. Teaduses käivad asjad lihtsalt- väide ja tõestus. Seega kui midagi väidad, eriti seda, et teised on lollid ja statistika või misiganes muu on vale, siis esmalt tuleks esitada omapoolsed tõestused- näiteks selles osas, kui palju naastrehv x km koha teed kulutab. Kui sul ühtegi mõistlikku argumenti peale lõputu lahmimise ei ole, siis on parem suu kinni hoida. Aga kuna peldikuseinale sodimise eest pole vist veel kedagi karistatud ja kui see tegevus aitab sul lõputut kibestumist väljutada, võid jätkata samas vaimus. Analüütiliselt.
10:23 24.10.2019
Süüdlaste määramisest (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Taas näide süüdlase määramisest.
Kui rumalal pole enam midagi öelda, ütleb ta ny seda, et teine on hullumeelne või paneb mingi muu diagnoosi.
Tead, kui keegi mingile pjedestaalile ronib, siis teed seda ikkagi sina, kuna sa ei tea täpselt kes sa oled, aga tahaksid küllap olle.
Minul oma identiteediga probleeme pole ja pole ka põhjust kusagile ronida, ei mingile abstraktsele pjadestaalile ega mujale.
Ka on sul suur segadus vaidlemise ja faktide esitamisel vahet tegemises, aga võin öelda, et vaidled sina, sest ei suuda faktipõhiseid argumente tuua.
Ka tunneksin ma huvi, mille üle ma peaksin kibestunud olema ja miks siinset foorumit peldikuseinaks nimetad?
Ja ära tule siin rääkima, kuidas teaduses asjad käivad- sa lihtsalt ei tea seda.
A muidu, ilusat päeva sinulegi.
Sootsium miskipärast on korduvalt ka sinu lahmimist püüdnud pahaks panna, kuid sa ei saa sellest lihtsalt aru.
Kahjuks on sul just selle analüütilise mõtlemise ja järelduste tegemisega olulisi vajakajäämisi.
14:40 24.10.2019
maaks
Re: Naast või lamell?
Ameeriklaste (Washington State Department of Transportation) uuring naelrehvide ja teede kulumise kohta:
https://www.wsdot.wa.gov/NR/rdonlyres/9E1171DC-C6EF-478E-BEE
A-673F8C1FAA77/0/EstimateofAnnualStuddedTireDamagetoAsphaltP
avements.pdf

Viitavad Oregonis tehtud uuringutele, kus kulumine oli kuni 0,295"(=7,49mm) 1 miljoni sõiduki läbimisel
17:24 24.10.2019
p8h3 (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Meie teede kulumist mõõdetakse meetriga millegipärast :)
16:51 08.11.2019
Kärss
Re: Naast või lamell?
Ma selle "lamellrehvidega juhtub vähem õnnetusi" loo juurde lisaks vaid seda, et loomulikult juhtub vähem õnnetusi, kuna nende ilmadega, kus lamellrehv välistab liiklusesse naasmise, sõidab lamellrehvidega auto omanik bussiga ning kõik need lamellrehvidega autod lihtsalt seisavad. Aga kui saab lamelliga liikuma, osalevad kõik naastumehed juba nagunii liikluses.

Link, mis sobib pigem algajale keeruliste valikute tegemisel. Kahjuks pole küsitud ühegi sotsiaalmeediastaari kommentaari ja piirdutud vaid Hansaposti veebikaubamaja tootejuhiga...

https://tarbija24.postimees.ee/6816283/kummutame-talverehvid
e-muute


Kasutaks sama väljendit artikli kohta, mis sealt loost korduvalt läbi käib - pooltõde! Miks? Sest lähtekoht on täiesti vale! Artikkel eeldab, et inimene teeb oma valikud selle järgi, kuidas on kõige mugavam või kõige parem. Aga talverehvid on üks neist vähestest teemadest, kus lähtekohaks peaks olema kriitilne ohutus ja sellest tuleneb juba kõik ülejäänu.

Sellepärast ei päde siin kuidagi ka see linn vs maantee ja muud sarnased vastandamised, mis on võetud eelduseks rehvide eale, kulumisele jne. Kasvõi juba sellepärast, et linn ei tähenda ainult Tallinn/Tartu/Pärnu, vaid linn võib tähendada ka täiesti normaalseid talviseid olusid (nii Räpina kui Rovaniemi, nii Otepää kui Outokumpu, nii Kallaste kui Kiruna), kus tee on kogu talve kaetud karestatud jääga ning ükski talverehv sisuliselt ei kulu, ei naast ega lamell, ei hiinakas ega kvaliteetrehv. Seesama naast teeb jäise tee puhul ära aga töö, mida muidu peaks tegema sahamees jäässe sooni freesides, aga töö tulemusest on rõõmu nii naastu- kui lamellimehel. Nendes oludes rehv ei kulu ning lõpuks tuleb kanda maha ikkagi "kiviks" muutunud uueväärilise mustrijäägiga talverehvid, mida mõned kasutavad edasi suverehvidena ja teised kiidavad auto24 foorumis, et nad ostsid omale väga head kasutatud talverehvid:))

Minu soovitus sellise dilemma ees on pigem selline, et kuna paljudes peredes on nagunii 2 autot, võiks ühel kasutada lamelle ja teisel naaste (üks bensiin, teine diisel, üks võimas nelivedu, teine öko üherattavedu jne) - sest see kõik on oluline vaid üksikutel kriitilistel päevadel aasta jooksul. Siis saab neil enamikel päevadel kasutada just seda "parimat" autot muudest vajadustest ja olulistest tõekspidamistest lähtudes, ei tehta kurja loodusele ega mängita nii endi kui kaasliiklejate ohutusega.
19:13 08.11.2019
Sull12
Re: Naast või lamell?
To Kärss

Paluks üks näide, kus lamellrehv välistab liiklusesse mineku.

19:51 08.11.2019
Kunnnn (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Kas härra muinasjutuvestja on tõesti nii saamatu, et libedaga jääb lamellidega sõitmata?
No maitea, pole lamellidega kunagi tundnud, et libe oleks. Muidugi ei kasuta ka mingeid sajandivanuseid hiina lamelle ja tagaveolist ronti.
20:03 08.11.2019
Kärss
Re: Naast või lamell?
Hoovist väljasõidud kõrge teetammi peale (Tln-s nt osa Nõmmest) ja paljud maakolkad, kus teid iga remondi ajal on muudkui kõrgemaks kasvatatud. Ka maa-alustest garaazhidest väljasõidud pigem küll eramajades (omal ajal Tartus Soinaste tn-l täiesti lootusetu huumor igal hommikul, kui uute naastrehvide ostmine veel paljudele ülejõu käis). Siin foorumis varemgi juttu olnud, et kuidas mu linnagaraazhist, kus on 90 kraadine pööre üsna järsu tõusu peal, jäänud palju kordi kõik lamellidega autod garaazhi olenemata veoskeemist ja esivedustega näinud seda ikka päris sageli (pea iga aasta keegi ikka proovib ja rikub stangenurgad vastu seinu libisedes ära). See muidugi ei tähenda, et igasuguse naastuga sealt ülesse saaks, aga kuna nii libedaid olusid esineb üsna harva, pole tekkinud ka ühist soovi tõusu peale kütte paigaldamiseks. Põhja pool, kus kestab talv pikemalt ja on palju mägisem, ei ole eriti põhjust minna kohalikke õpetama selliste rehvitestidega, mis arvestavad eelkõige tänaval liiklemisega. Milliseid näiteid veel soovid? Aadresse? Selle peale ei tule, et see ongi põhjus, miks sellistes suurte kõrguseerinevustega hoovides elavad inimesed ei kaalu kunagi lamellrehvide ostmist?
20:59 08.11.2019
Sull12
Re: Naast või lamell?
Eks võimegi sel teemal vaidlema jääda. Võin tuua palju vastupidiseid näiteid, kus nael on seisnud või pole pidama saanud ja lamelliga on kõik ok olnud, ehk siis näiteid vastavalt vajadusele. Lisaks lamellil ja lamellil on suur vahe, nagu ka autodel, mille all miski rehv on.
Räägi veel sellest põhja-pool asjast . Elan ise polaarjoone taga Norras. Ja paar nädalat tagasi käis Tesla foorumis tõsine arutelu, et miks osta 38000nok eest testivõitjaid autole alla, kui 18000nok eest saab Greenmax lamellid, millega on paljud aastaid sõitnud. Olen ka siin varem kirjutanud, et nimega rehvid on (firma)autodel, millel on kasutusrent ja hinnas iga teine aasta uus rehvikpl. Kes ostab aga ise, siis näeb seal selliseid asju autodel all, millest me Eestis pole kuulnudki.
21:08 08.11.2019
marita57
Re: Naast või lamell?
# Minu soovitus sellise dilemma ees on pigem selline, et kuna paljudes peredes on nagunii 2 autot, võiks ühel kasutada lamelle ja teisel naaste (üks bensiin, teine diisel, üks võimas nelivedu, teine öko üherattavedu jne) - sest see kõik on oluline vaid üksikutel kriitilistel päevadel aasta jooksul. Siis saab neil enamikel päevadel kasutada just seda "parimat" autot muudest vajadustest ja olulistest tõekspidamistest lähtudes, ei tehta kurja loodusele ega mängita nii endi kui kaasliiklejate ohutusega.

See on nüüd üks nendest postitustest, kus minu väike aru saab otsa. Kui peres on 2 autot, siis on seda seetõttu, et seal on 2 juhiluba omavat inimest, kes liiguvad (reeglina hommikul, aga töö iseloomust sõltuvalt ka millal iganes) eri aegadel eri suundades ning naasevad õhtul samuti eri aegadel eri kohtadest. Seetõttu ongi 2 autot, mitte 1 auto.

Kas see "parima auto kasutamine" tähendab, et tööl käiakse kordamööda? Mees paaritutel kuupäevadel ja naine paariskuupäevadel või vastupidi? Muidugi, kui on raha ja rikkust, siis võib hoovi autosid täis osta, kaks iga ilma jaoks, aga paraku ei ole selline lõbu enamiku inimestele taskukohane ning pole seetõttu mõtet siin soovitada.
21:20 08.11.2019
Kärss
Re: Naast või lamell?
Huvitav, millistest oludest käib jutt, kus JÄISEL PINNAL lamell on parem naastust? Kui (või siis kellel) jääd ei ole, on nagunii pidamist piisavalt. Ma saan aru, et vahe võib tulla sisse pigem sellest, kui hakkame võrdlema võrreldamatuid asju (odav või imetillukese naastu ja kõva seguga tahmarõngas vs hea lamell), aga ma pole näinud siiani ühtegi rehvitesti, kus väidetakse, et lamell ongi jää peal parem kui naast? Äkki valgustad? Ega ma ümber kah ei lükka, sest nähes seda, milliseid rehvi küljes tilbendavaid "liivateri" tänapäeval naastude pähe müüakse, siis ega sealt tõesti väga pidamist oodata ei maksa... iseküsimus, miks keegi selliseid asju üldse ostma peaks:)

Norra näidetega ei taha kaasa rääkida. Teiselpool mäestikku toimuvaga, mis on kaugel igasugusest soolasest veest, kus on külmem ja talv kestab "suvest suveni", samas üsna hästi kursis. Ega ma seda ei väida, et lamelliga sõita poleks võimalik (muidu ju omale kah lamelle ei ostaks!), aga on palju kohti, just need mu eelpool nimetatud, kus lamellrehv välistab mõnikord liikluses osalemise. Aga täiesti ausalt, sellist näidet mina tuua ei oska, kus naastrehv välistab liikluses osalemise, aga lamelliga oleks see ikkagi kuidagi võimalik. Äkki tood mõne?
21:43 08.11.2019
Kärss
Re: Naast või lamell?
# Muidugi, kui on raha ja rikkust, siis võib hoovi autosid täis osta

Marita, kui on liiga palju raha, sõidetakse kahe autoga ka siis, kui saaks mõnikord ka oma käimised ühildada ja koos sõita ühega (koos veedetud aeg on ise juba väärtus!!). Mitte alati, aga just sellepärast tähendab väga sageli kaks autot seda, et üks on see tööle-kooli-lasteaeda kulgur ja teine see, kuhu mahub pool elamist sisse pakkima, et nädalavahetuseks või koolivaheajaks maale või kuhugi kaugemale sõita. Nii on see enamikus mu tutvusringkonnas (oma vanemad, õe pere, abikaasa vendade pered, rääkimata veel kaugematest sugulastest ja niisama sõpradest tuttavatest) ja silmanurgast ostuabi teemasid lugedes ka auto24 kasutajate seas. Loomulikult on ka erandeid (ühtede sõprade peres on kaks täpselt identset Corollat:), aga see pole üldse teema point. Teema point on pigem see, et vaatamata sellele, kui palju mul autosid on, kasutame abikaasaga ikkagi max kahte autot korraga ja võimalusel ühildame alati sõidud nii, et reaalsuses saame pooled päevad hakkama ühe autoga, sest muidu muutuks aastased läbisõidud ebareaalselt suurteks ja kütusele kuluks veel rohkem raha kui praegu. Täpselt samuti ka mu õe pere, issi-emme, abikaasa vendade pered...

Kui üks auto on suur ja teine väike, üks rohkem asfaldil ja vähem mitteasfaldil, teine seevastu mitte kunagi mitteasfaldil, üks pigem linnas ja teine pigem maanteel sõitmiseks - miks peaks neile ostma täpselt samu omadusi pakkuvad rehvid, kui olud, kus neid kasutatakse, ei ole täpselt samad?
21:49 08.11.2019
Tegelik põhjus (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Haibivad neid lamelle just need, kes teedele asfaldi pähe mingist lehmasõnnikust ja õlgedest katet laotavad.
Soga, et jääl, millel vesi, need lamellid olla sama head ja paremadki kui naastudega rehv on siiski sulaselge vale.
Kuid rääkigem mõned piibellikud lood, võtkem abiks Vana-Kreeka mütoloogia ja tulemus on käes- lamellid päästavad maailma, pahad naelamehed on latentsed peded ja pilastajad jne...
Rehkendage asi vektoritega läbi ja asi saab selgeks, kui pole millegagi millestki kinni hoida, on uiskuminek kindel.
Asi lihtne, kui lamell hakkab libisema, on tema ja lume või jää vahel vesi, millel ratas libisebki- nimelt hõõrdumisel muutub lumi ja jää veeks, samal põhimõttel töötab justnimelt ka uisk.
Lamellidel seega on kunnisegu, veekiht ja jää, naastudega on veel naastud vahel, mis küüntena jääd haaravad.
Elementaarne- mingi jutt ulmepidamisest lamellide puhul sellises olukorras on luul, sonimine vms.
22:09 08.11.2019
Sull12
Re: Naast või lamell?
Ütlen ausalt, ma ei oska tuua ühtegi näidet, kus naelrehv VÄLISTAB liikluses osalemise. Ma ei oska seda välja tuua ka lamellrehvi puhul. Kus ma oma autodega sõidan, millised on tingimused, mida vean jne, pole mul ühtegi sõitu lamellide pärast juba viimased 15a (äkki) tegemata jäänud. Ja lamellid on mõlemal autol all, kuna pole veel sõitmata jäänud, et peaks panema ühele neist naelad alla.
Sellele ei vaidle vastu, et puhtal vesisel jääl on naela pidamine parem, aga et lamell seal lootusetu on, sellele vaidlen vastu.

Neid ma ei loeks lamell vs nael näideteks, mis siin eelmise talv olid, kus nt T kujulisel ristmikul järsul langusel oli naeltega auto ristmikult otse välja sõitmiseks keeranud kõrvale lumevalli ja sealt viskas teele tagasi. Ma tulin üle nuki, nagin seda risti ees ja ABS ragistades vesisel jääl sain pidama. Või järsul tõusul veoauto päästmist kolonnis oodates lõpuks liikuma saades, ei olnud naeltega 3seeria mu ees võimeline mitte cm ka liikuma, kui ma tast rahulikult mööda sõitsin ja oma teed mäkke läksin. Samuti poleeritud lumi. Siia võiks pikalt veel loetleda, mis kohtades ma lamellidega (ja ka paljud sõbrad) siin käivad. Ma ei oska muud öelda, kui et sinu kraavid ja teetammid on kõrgemad, kui minu omad.

22:32 08.11.2019
selgeltnägija valerka (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
kus naelrehv VÄLISTAB liikluses osalemise - leedust edasi lõuna poole, kus esineb ka nii jääd kui lund, aga kõik liiklevad ja ei hala, jää ja lume peal oleks piik ikke õige
00:25 09.11.2019
looder23
Re: Naast või lamell?
Sull12, kas omad samasugust kolmest bemmi, kes liikuma ei saanud?
01:14 09.11.2019
Kärss
Re: Naast või lamell?
# pole mul ühtegi sõitu lamellide pärast juba viimased 15a (äkki) tegemata jäänud

See on täiesti ok vastus. Järelikult Sulle polegi naaste vaja. Kellelegi teisele jällegi on. Soinaste tänav on endise koha peal, mõned raudteepoolsed hoovid sama madalad kui varemgi. Sarnaseid tänavaid (hoovist väljasõite tänavale) näeb juba Eestiski sadades (tõenäoliselt tuhandeid) ja igal pool elavad inimesed, kes teevad omad valikud oma oludest, mitte Sulli või kärsa oludest lähtudes.

Aga see, et keegi naastuga ei saanud, aga mina lamelliga sain... ma võiks tuua kah igast talvest hunniku sarnaseid näiteid, sest alati sõidab kusagil keegi vanade kivistunud/kulunud/puudulike naastrehvidega, millest isegi odav hinna lamell paremini peab. See pole näide mitte lamelli headusest, vaid sellest, et liikluses tuleb arvestada igasuguste idiootidega:))

Valerka väärib täispunkte seekord!
06:52 09.11.2019
. (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Kui keegi ei saa oma hoovist välja sõita, sest on libe, siis mingu peegli ette ja küsigu endalt, kas liiv, graniitkillustik vms on siiani veel leiutamata, et ta ei suuda seda osta ja jää peale puistata. Aga üldiselt hakkavad need kärsa lapsikud romaanid ära tüütama.
06:56 09.11.2019
Navara3000 (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Mis rehvidega MNT omad autod sõidavad ja teevad kampaaniat, et naast on saatanast? Ikka naastudega...
08:18 09.11.2019
Sull12
Re: Naast või lamell?
Looder23: ei oma bemmi.
Point on selles, et asi pole aind lamell vs nael, vaid lisaks ka auto kaal, kaalujaotus, veoskeem, rehvilaiused jne. Need kõik mõjutavad vedamist-pidamist, stabiilsust.
Lisaks veel; rehv, mis on ühe auto all hea, ei pruugi teise all isegi mitte "top20" olla.
10:25 09.11.2019
looder23
Re: Naast või lamell?
Aga siis ei ole ju mõtet tuua võrdlusesse võrdlematuid näiteid.
14:48 09.11.2019
Täiskasvanu (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Tegelikult on asi lihtne. Lamellrehvid, ehk suverehvid ja naastrehvid ehk talverehvid. Muu on kõik lauljate la-la-la ja ei maksa midagi.
23:22 09.11.2019
Kärss
Re: Naast või lamell?
# Kui keegi ei saa oma hoovist välja sõita, sest on libe, siis mingu peegli ette ja
# küsigu endalt, kas liiv, graniitkillustik vms on siiani veel leiutamata, et ta ei
# suuda seda osta ja jää peale puistata.

Aga miks peaks üldse keegi ostma, tellima kohale, ladustama ja hommikuti puistamaks käima, kui sellele probleemile on olemas lihtne ja n korda odavam lahendus naastrehvi näol? Peeglisse tasuks vaadata ka enne selliste küsimuste esitamist. Keegi ju ei arva, et naast on vajalik inimese jaoks, kes neid omadusi mitte kunagi ei kasutaks.

Siin teemas on juba n korda öeldud, et see naastu/lamelli vastandamine on üsna jabur, kuna tänapäevane naastrehv tähendab pea alati naastudega lamellrehvi. St naastrehvil on alati lamellrehvi omadused ja tänu naastudele veel natuke rohkem.
07:36 10.11.2019
. (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Tõepoolest, miks peab üldse oma pere, maja ja koduhoovi eest hoolitsema kui selleks on muud vahendid ja võimalused- palgata kojamees, koduabiline, lapsehoidja, koduõpetaja, isiklik assistent ja keda iganes veel. Kärsal on tõesti lapsikult geniaalsed lahendused varnast võtta- s.tta sest liivaga jamamisest, lihtsam on naastrehv, sest isegi see ribake jääd on piisav põhjus naastuklõbinaks ülejäänud päeva jooksul läbitavatel kilomeetritel. On ikka primitiivne mõtlemine mõnel...
09:52 10.11.2019
jee.kim (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Kuule täpike-hakka maailmaparandajaks ja oma isikliku raha eest teid, pealesõite jmt hooldama!

Mina aga kasutan naastu ja vajadusel nelivedu, et kohalike oludega hakkama saada.
Kullerid, postiljonid, prügiautod(need on reaalsed näited, kes stabiilselt kohaliku killustiku/liivapuisturit appi helistavad) vaadaku aga ise, kuidas hakkama saavad!
10:22 10.11.2019
. (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
jeekim, teemaks on oma hoovist väljasõit, mida kärss ja teised temasugused ilma naelteta teha ei suuda. maailma parandamine jäägu teistele, sest seda lollust, mis siin lokkab, mina parandada ei suuda.
11:03 10.11.2019
Jabur, (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
no ei hakka ma ju öösel labidas seljas ja liivakott kaelas väljasõidu peal võimlema, et hommikul välja saada. Naastud all ja ei mingit muret. Kui sellest nii raske on aru saada, siis aitavad ainult tabletid!
11:12 10.11.2019
. (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
sellised ei viitsi vist omal p..set ka pühkida- homme s.tun ju uuesti ja lihtsam on uued aluspüksid kapist võtta.
13:32 10.11.2019
VL (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
No minul on just jutuks olev järsk tõus väravapostide vahelt hoovist välja, lisaks 5km kruusateed maanteele, millele tekkib vihmaga vesijää. Umbes 15 aastat pole naastudest mingit puudust tundnud. Hoovist väljasõidule olen graniiti puistanud vist umbes üks kord talve jooksul. Naastukummardajad võiks tõesti ka Selecti kataloogist saabastele naelikud muretseda ja kogu talve nendega ringi krõbistada, nii igaksjuhuks.
13:59 10.11.2019
Kärss
Re: Naast või lamell?
VL: järelikult Sul pole siis ju nii järsk see väljasõit. Aga mõnel teisel on. Mõnel veel maja all olevast garaazhist, kus ei teki võimalust kiirendadagi piisavalt, et auto inertsi ära kasutada. Sama lugu ka mu enda maa-aluse garaazhiga linnas, kus tõusul olev 90 kraadine kurv välistab selle, et võtad hoo sisse, sest jääga ei võta keegi selliseid kurve suurel kiirusel. Isegi mitte lamellrehviga:))

Kogu selle naelte krõbistamise jutu kohta: miks te eeldate, et ka kõik teised ostavad omale ilma heliisolatsioonita autosid? See krõbin, kuidas naast jäässe tungib, on nagunii pea olematu. Ja kui mõnikord Tallinnasse satun, kus on tõesti asfalt väljas, siis talvisel ajal ei sõida ju autoga aknad lahti, et see krõbin tuppa kostaks. Jalakäijaid võib see küll häirida, sellega nõustun. Tegelege seal Tallinnas siis nende probleemidega, aga miks peab tulema linnainimene õpetama, kuidas maal elada tohib?

Tegelikult on huvitav, kuidas pidevalt püüab mingi osa inimesi pareerida kõrvale tegelikest argumentidest. Kui lükkan ümber, et killustiku ostmine-transport-ladustamine-puistamine (sh talvel puistamiseks kühveldatavas olekus hoidmine, et jäässe ei läheks!) ei ole odavam kui naastu/lamellikomplekti hinnavahe, viiakse jutt krõbistamise ja tagumiku pühkimise peale. Kui kirjutan omadustest (naastrehv on tänapäeval naastudega lamellrehv, millel lisaks lamelli omadustele ka naastu omadused), on järgmine vastulause hoopis koduabilisest, lapsehoidjast, kojamehest, koduõpetajast... midagi targemat ei osanud välja mõelda? Nii see teema edasi ketrabki, et igale argumendile järgneb häma mingi usulahu poolt, kes arvavad nagu sotsiaaldemokraatlik erakond, et kogu maailm peaks elama täpselt nii nagu nemad.

Igaks juhuks meenutan, et mul on läbi aegade olnud umbes pooled autod lamellidega ja pooled naastudega, ei näe põhjust pooldada pimesi kumbagi. Aga ma ei hakka õpetama, kuidas keegi teine elama peaks või tooma mingeid absurdseid võrdlusi, et kellegi jaoks ei tohi mingil juhul naastudega kaasnev lärm kaaluda üles ohutut väljasõitu maanteele. Jah, ma ise ootan kah mõnikord veerand tundi seda võimalust väljasõiduks ka naastuga, aga jää peal ei tekita ju naast asfalditolmu, samas kütust põletatakse, kogu see keskkonna koormus on kah kaldu ikka ühe ja sama propaganda suunas, mitte pärit reaalsest elust.
14:29 10.11.2019
. (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
killustiku ostmine-transport-ladustamine-puistamine (sh talvel puistamiseks kühveldatavas olekus hoidmine, et jäässe ei läheks!

kui inimene toob välja sellised naeruväärsed põhjused, siis pole mõtet rohkem diskuteerida. küsiks veel seda, et kuidas ise oma hoovil ringi liigud- kas ikkagi selectist ostetud naeltega, mis saabaste alla kinnitatakse? lihtsam on vist paneelmajja kolida kui eramaja probleemidega aastaringselt maadelda. tasuks ka aed ära asfalteerida, siis pole vaja muru niita.
15:12 10.11.2019
Mis see on (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
"sellised ei viitsi vist omal p..set ka pühkida- homme s.tun ju uuesti ja lihtsam on uued aluspüksid kapist võtta."
Sa mees saad üldse aru, mida sa peast välja ajad?
Selgesõnaliselt väljendusid, et need, kes sõidavad naastudega, situvad püksi!?
Julge mees, julge mees...
SÕNA ON VABA!
16:10 10.11.2019
Kärss
Re: Naast või lamell?
# kui inimene toob välja sellised naeruväärsed põhjused, siis pole mõtet rohkem diskuteerida

Mis Su jutu point on? Soovitad ise killustikku tegema hakata? Lihtsalt selleks, et saaks naastude asemel lamellidega sõita? Äkki tood mõne mittenaeruväärse põhjenduse siis oma jutule:)

Seda mina-mina-mina egotsentrismi pole mõtet rohkem rõhutada. Saime juba aru, et mõned üliinimesed elavad ainult "õigetes kohtades", teevad ise füüsikaseadusi ja käituvad nende järgi. Aga oma mugavusi, maitseelamusi ja tarbimisharjumusi naudivad väljaspool muinasjutumaailma, tänu reaalses elus loodud toodetele. Aga see ei ole oluline:P
07:15 eile
Oh aeg, (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
see pükste võrdlus on lihtsalt valesse foorumisse eksinud patoloogiline lugu!
08:05 eile
Kunnnn (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Tuletaks vahepeal meelde millest see saag siin käima läks. Nimelt dr Kärss tegi sellise põhjapaneva avalduse:
"Ma selle "lamellrehvidega juhtub vähem õnnetusi" loo juurde lisaks vaid seda, et loomulikult juhtub vähem õnnetusi, kuna nende ilmadega, kus lamellrehv välistab liiklusesse naasmise, sõidab lamellrehvidega auto omanik bussiga ning kõik need lamellrehvidega autod lihtsalt seisavad. Aga kui saab lamelliga liikuma, osalevad kõik naastumehed juba nagunii liikluses."

Edasisest arutelust selgus, et Eestis on tohutu hulk inimesi, kelle hoovist väljasõit on vähemalt 45 kraadise tõusuga ja kohe 90 kraadise kurviga. Lisaks ei suuda nad libeduse tõrjet teha ega perset pühkida. Ekh kõik need inimesed mõjutavad statistikat naastu kahjuks. Milles sa kärss selle doktori kraadi said muidu?

Mul pole naastude vastu midagi, aga sellist jama pole vaja ka genereerida.
08:53 eile
jee.kim (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Rääkige mulle, miks ma pean riigi/omavalitsuse teel ISE libedatõrjet tegema?
Kahjuks tehakse seda minu juures siis kui miski avaliku teenuse masin tõusust üles' ei saa(vt. minu eelnevat postitust)
11:33 eile
Kärss
Re: Naast või lamell?
TO Kunnnn: tegemist on ühe kontekstist väljarebitud lausega, sest see polnud öeldud mitte kõigi lamellikasutajate kohta, vaid ainult nende kohta, kelle jaoks see on kriitiliselt oluline. Enamik inimesi elab ju linnades ja neid see üldse ei puudutagi. Alati saaks ka öelda, et pane lamellidega autole ketid alla ja jõuab lamellimees igal talvel kaugemale kui naastukasutaja, aga see pole selle teema point ja kettide mainimata jätmine oleks sellises kohas pehmelt öeldes eksitav, olgugi et iga talv neid kette võibolla vaja ei lähegi.

TO jee.kim: kõik pole päris nii mustvalge nagu olema peaks. Riigi/KOV kohustus libedatõrje osas tähendab seda, et n tunni jooksul peab see olema tehtud (mitte et libedus likvideeritud peaks olema). Aga need, kelle tööpäev algab enne seda, vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Ja isegi kui saavad hakkama, lõpeb see hooldamise kohustus krundi piiriga. Selles nüüd konks ongi, et KOV tahab hooldada teid võimalikult odavalt. Paljudes maakohtades (ka minu kodus) täideti teid krundi piiridel olnud kiviaedadega, need lihtsalt loobiti teetäiteks, edasi veel kruusakoormad (kõige odavam) ja lõpuks peale parimal juhul isegi asfalt või mingi odavam mustkate. Minu kodus tõsteti teed näiteks ca meeter (80cm+/-40cm). Seetõttu asuvad väga palju hoove sisuliselt all augus ja kitsale külateele välja jõudes tuleb teha kohe see 90 kraadine pööre. Külateelt maanteele pööramisel kordub kõik see uuesti, et maanteede teetamme on tõstetud veelgi rohkem. Mina ei ela all augus, kuna ma olen terve oma talutee kah ära täitnud, aga enamus sõidavadki iga päev "august välja" ja igal kevadel on hädas ööseks jäätuva uputusega. Ei ole tegemist mingi haruldase nähtusega nagu Kunnnn arvab. Googeldades leiab sel teemal väga palju artikleid, alles nüüd septembriski käis läbi üks järjekordne uudis, kus kohalikud on lõhkise küna ees, sest pidid hakkama oma elu ümberkorraldama. Seal jõuti vähemalt konsensuseni ja ehitatakse tänav tagasi madalamaks, aga see on ka ainus uudis, mis silma jäänud, kus viga tunnistati ja vähemalt lubati probleem lahendada.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/moonakulas-krun
tidest-oluliselt-korgemaks-ehitatud-tanav-tehakse-paarikumne
-tuhande-euro-eest-korda?id=87362011


Kunnnni viimasele küsimusele vastaks hoopis nii, et kraadi saamisel on üheks oluliseks eelduseks see, et ei blufi, valeta ega liialda absoluutselt mitte kunagi ja mitte mingitel tingimustel. Iga väidet peab olema võimalik tõestada (reeglina katseliselt, st keegi on seda tavaliselt juba varasemalt tõestanud, kui see just oma tööd ei puuduta) ning oponendiks pole mitte anonüümne foorumlane vaid oma kitsa eriala tippteadlane kusagilt kaugest maailmanurgast. Sellepärast ma ei "genereerigi" asju, vaid eelistan rääkida väga konkreetsetest näidetest ja siia foorumisse kümneid kordi ka illustreerivaid pilte-videosid postitanud. Ja pole ma siin ainus, kes millegi tõestamiseks üritusi püüdnud korraldada (ja neid tulemusi siin samuti hiljem näidanud) - aga millegipärast just need, kes kõigis teemades ilma argumentideta arvamuspõhiselt kõigele vastu vaidlevad, pole minu teada mitte kellelgi poolt ühelegi sellisele üritusele kohale ilmunud. (parandage kui eksin, sest ega tervet foorumit tõesti peast ei tea). Autoklubide foorumites sellist probleemi millegipärast pole - inimesed tulevad kohale, pannakse konkreetsete kallakute peal kõrvuti naast ja lamell, esivedu ja tagavedu, libanelivedu ja pärisnelivedu, vanakool ja elektroonilised juhiabid jne kuni selgub "tõde". Eks see on ka põhjus, miks ma niisama jutumehi eriti tõsiselt ei suuda võtta, kuid siin on samas palju ka anonüümseid postitajaid, keda tunnen isiklikult teiste margifoorumite kaudu ja kelle reaalsest elust pärit näiteid pole kunagi pidanud vajalikuks vaidlustada. Ise ei kuulu ühessegi erakonda ega usugruppi, sõidan paralleelselt esi-taga-neliveoga, uunikumi-tuliteraautodega, naastude-lamellidega... ei kuulu ühessegi huvigruppi, et olla autosid puudutavates seisukohtades kuhugi poole kaldu. Pigem neutraalne kõige suhtes ja tunnen alati siirast huvi, kui keegi hakkab musta valgeks rääkima lahmimise asemel argumentidega, sest endast targematelt on alati midagi õppida. See viimane lause puudutab väga otseselt ka praegust teemat.
12:54 eile
63amg (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
tulin just Saksamaalt.tuli see teema siin kohe meelde.kuidas saksamaal ja prantsusmaal saavad inimesed ilma naelteta hakkama.seal ju palju mägikülasid ja suurematest mägedest rääkimata.peab ikka inimene saamatu olema siin eestis,kui ta ei suuda oma maja garaažist ilma naelteta välja sõita! tänu oma saamatusele sõidetatakse igaksjuhuks 6 kuud aastas naeltega ringi.peale selle on meil mingi pidev inin mingite kruusateede pärast,kus on tee jääs ja vesi peal.minul pole sellistel teedel lamellidega mingit probleemi.
14:39 eile
Rumjal jutt 63 (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Seal on igas külapoes müüa ketid, mitte lehmaketid, aga sellised nagadega ketid ja sinu tublid mägilased hoiavad selliseid oma sõiduautode pagasiruumis. Täpselt nagu Norras, sest tihti isegi naastudest ei piisa.
Jutt on nagadega kettidest!
Ma ei mõista üldse selliseid rumalaid võrdlusi "minul pole sellistel teedel lamellidega mingit probleemi".
Sama jutt, et "ma hakkasin homoks, jube hea on, hakake ka" vms.
Meil naastudega pole ammugi mitte mingeid probleeme.
15:39 eile
Kärss
Re: Naast või lamell?
# minul pole sellistel teedel lamellidega mingit probleemi

Lihtsalt et see, et Sinul pole, ei ole vastuargument sellele, et kellelgi teisel on. Lisaks on tal ka lahendus probleemile olemas. Kuidas see Sind häirib või miks Sa sel teemal üldse sõna võtad?
16:06 eile
marita57
Re: Naast või lamell?
Kuigi minu isiklik arusaam peresisesest autokasutusest erineb diametraalselt Kärsa omast (mitte et ma arvaksin, et üks oleks õigem kui teine, lihtsalt pakun, et inimesed on erinevad ja vastavalt sellele ka käitumismudelid), siis huvitaval kombel ongi meil nii sattunud, et üks auto tarbib mootoribensiini, teine diiselkütust, üks on esiveoline, teine neliveoline, ühe all on lamellrehvid, teise all naastrehvid. Kõigele vaatamata liiguvad need autod reeglina igapäevaselt eri aegadel ja eri suundades, sest see ongi kahe auto pidamise mõte. Seda muidugi juhul, kui üks auto ei seisa kodus, sest peamine kasutaja liigub hoopis ühistranspordiga. Viimasega muidugi vaid siis, kui ilm on ilus.

Selle pika heietuse mõte oli see, et asjaolu, kas auto all on naast või lamell, ei muuda vähimalgi määral auto kasutust, vaid auto selleks ostetaksegi, et sõita sinna kuhu vaja siis kui vaja.

Ise olin veel aasta paar tagasi veendunud, et minu autokasutuse juures on kolm asja nii kaua kui toodetakse/lubatakse, milleks on diiselmootor, käsikast ja talvel naastrehv. Selle viimase osas andsin aga tänavu sügisel alla. Juhtusin eelmisel ja üle-eelmisel talvel tööasjus selleks liiga palju lamellrehvidega autode rooli - ning need autod jäid tee peale ning isegi mitte lumme kinni. Eks siis näis, kuidas käesolev talv kujuneb.

Muide, Rapla ja Räpina on täitsa viisakad kohad sõitmiseks, aga kõigil teravate elamuste otsijatel soovitan kevadeti aprillis-märtsis sõita marsruudil Väike-Maarja - Järva-Jaani. Seal on pikk-pikk lõik, mida kunagi ei liivatata-soolatata ning kevadeks on seal lihtsalt jäärada. Kui sinna lisada kerged plusskraadid, siis see selgitab, miks mõnikord olen Tapa kaudu sõitnud.

Muudetud 11.11.19 16:08

17:15 eile
n. (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
tulin hiljuti lõuna Hispaaniast, vot kus seal on mäed võrreldes Eestiga. ja mitte keegi ei kasuta naastrehve. no eestlane ikka on imeloom, et ei saa ka ilma naastuta nagu Hispaanias...
18:00 eile
63amg (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
millised suusakuurorte tead hispaanias nimetada
18:05 eile
63amg (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
mind ei häirgi sõit kruusateede peal. väga osavalt laveeritakse kõrvale küsimusest,et kuidas inimesed meil nii saamatud on,et ei suuda hakkama saada 10 meetrisel lõigul ilma naelteta.mina kasutaks lamelle ja vastavalt vajadusele tõmbaks keti peale,kui tõesti ei viitsi lund rookida
18:19 eile
selgeltnägija valerka (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
21:01 eile
Rumal jutt 63 taas (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
"millised suusakuurorte tead hispaanias nimetada"
Tahad tarka panna?
A vot ei tule sul välja see tarkus.
Hispaanias nimelt on suusakuurortid:
Sierra Nevada oma Hispaania kõrgeima tipu Mulhaceniga (3481 m) ongi Euroopa lõunapoolseim suusakuurort .
1960. aastatel rajatud Pradollano suusaküla
22:26 eile
saapapaelad (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
To 63amg. Miks sa seda ei kirjuta, kuidas sakslased vaikselt bahni peal tiksuvad, kui lund sajab ja libe on.
22:32 eile
jee.kim (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Kuule AMG- oled või mängid?

Mille KRDI pärast pean ma iga hommik mingite kettidega jamama, isegi 1om pärast?! Riigi/omaviletsuse teedelt lund rookima, libedusetõrjet tegema?!
23:37 eile
Kärss
Re: Naast või lamell?
# Miks sa seda ei kirjuta, kuidas sakslased vaikselt bahni peal tiksuvad, kui lund
# sajab ja libe on.

Tõenäoliselt sellepärast, et suurt osa neist, millega sakslased mööda bahne venivad, on palju isegi lamellrehvideks nimetada... toimub tõepoolest alati peaaegu sama aeglane venimine nagu USAs vihmaks nimetatava looduskatastroofi ajal:)

Kas räägime nüüd Saksast edasi kah loosungite stiilis või äkki reaalsetest kogemustest? Paljud siit üldse on talvel Alpides neid mägiteid sõitnud? Ainult korra või ikka rohkem? Ma olen vist tõesti ainult ühel autoreisil seal lamellidega käinud, kõik ülejäänud korrad suvekatega hakkama saanud ja kindlasti paremini (kiiremini:) kui kohalikel kombeks. Aga sel kõigel pole eriti mingit pistmist sellega, millest siin viimased paarkümmend postitust on räägitud.

Seda diametraalselt erineva autokasutuse offtopikut võiks ju jätkata... aga ma ei lugenudki välja, et mis on seal siis vastuargument mu soovitusele? See, kes väga täpselt teab, millised olud on (või siis ei olegi) tema jaoks kriitlised, ei vaja nagunii mingeid soovitusi. Aga see, kes kasutab ainult ühte lahendust lihtsalt sellepärast, et mingid korüfeed foorumites soovitavad, ei omanda kunagi igapäevaseid kogemusi teisega ja nii tekibki usupõhine fanatism mingi ideoloogia järgimisel.

Marita57, kas Sa ei arva, et tegelikult oleks ju hästi lahe suunata ka noori ja kogenematuid juhte proovima ja avastama ja katsetama, tegema vigu ja õppima nendest? Selle asemel, et googeldada kusagilt raudpoltkindlaid vastuseid, kuidas oleks kõige õigem elada? Umbes nii, nagu meil kõigil siin oli võimalus ammu enne internetiajastut? Oled ikka kindel, et nad ideoloogiliselt eelhäälestatuna jõuvad tõele lähemale kui meil on siiani õnnestunud? ;)
08:59 täna
Kuid siis (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
milleks uisud, viltidega saab ju ka jääl...! Või milleks alpinistidele kassid või talve kalastajatele päästenaasklid jne. Ikka selleks, et jääl liikumine kontrollitav oleks, ja ellu jääks. Füüsikas on kindlad seadused kuid mis teha on "tarkureid" kes sellest aru ei saa!
09:04 täna
Kuid siis (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
võiks ju tänaval kiivrit ka kanda- kõik asjad kukuvad allapoole. Ja füüsikas ei ole seaduseid, füüsikas on reeglid, liikluses on seadused.
09:49 täna
Tarkurid on tõesti välja ronin (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
"Ja füüsikas ei ole seaduseid, füüsikas on reeglid"
Ei olegi seadusi enam? Mis ajast?
Olgu, pane kiiver pähe ja tutvu maailma asjadega...
Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad korduvad vaatlused või katsed ja selgitab teooria.
Juriidilistest seadustest erinevad loodusseadused muuhulgas selle poolest, et inimene ei saa neid anda ega rikkuda.
Nt Jäävusseadused (energia jäävuse seadus, massi jäävuse seadus ja teised).
Ohmi seadus pinge, voolutugevuse ja takistuse vahelise seose kohta elektrivoolu puhul.
Termodünaamika seadused jne...
Seega on vägagi olemas füüsikaseadused, SOTT.
Reeglid on nt juhis, ettekirjutus, norm, õiguslikud normid, eeskiri, valem jne.
Samas on nt Liiklusseadus reeglite kogumik.

Foorumisse postitamiseks peavad küpsised (cookies) olema lubatud.

FOORUMI REEGLID

Juhime tähelepanu, et foorumi kasutamisel tuleb järgida Kasutustingimuse punktis 7 toodud piiranguid Sisu lisamisel. Nende piirangute täpsustamiseks ja neile lisaks on Haldaja kehtestanud Lisatingimused foorumi kasutamiseks järgmiselt:

VASTA TEATELE

Nimi
Teema 
Pildid + lisa pilte
Sisu
Soovin vastuseid   e-postile:
Kontrollkood
Sisesta pildil nähtav kood. Registreerinud kasutajad ei pea seda tegema.