Kui meil alles räägitakse kiirust mõõtvate politseikaamerate (plekkpolitseinikud) paigaldamisest maanteedele, siis Soomes on plaanis võtta kasutusele juba nende teine põlvkond.

Esimene põlvkond töötab lihtsa põhimõtte järgi: kui auto kiirus ületab teatud piiri, teeb plekist kasti sisse paigaldatud profiobjektiiviga digipeegelkaamera autost-numbrist-juhist pildi, mis saadetakse pärast koju koos trahvikviitungiga. Kuna Soomes on külm, siis kasutatakse filmikaameraid (digikaamerad ei tee pilti -40 juures) ja kaamerad olid pandud reaalselt sisse vist ainult 15% neist plekkkastidest. Kui keegi enda näopildiga postkaarte saanud pole, siis lihtsalt teadmiseks, et numbrit varjavad sprayd ja kiled reaalselt ei tööta ning ka öisel ajal saab (punase välguga) juhist nii hea pildi, kus on eristatavad isegi habemekarvad. Samas, sellel teel Soomes, mida igapäevaselt koju-tööle sõitsin alates 1999a, olid nende kaamerate asukohad pähekulunud ning igaks juhuks märgitud ka GPS-iga moblal, mis andis alati 50-100m (olenevalt kiirusest) heliga märku, nii et reaalselt kihutamist nende kaamerate vahelisel alal see siiski ei piira, vähemalt kohalike puhul. Aga see selleks.

Teise põlvkonna kiirust mõõtvad kaamerad töötavad teisiti: näiteks 100km teelõigul teevad nad iga kord pildi kõigist autodest/juhtidest. Lisaks on seal peal ka auto numbri tuvastamine, nii et iga pilt läheb kohe auto numbri järgi oma kataloogi. Kui juht kiirust ei ületa, kuid jõuab ühest plekkpolitseinikust järgmiseni kiiremini kui sel teelõigul lubatud, siis trahvist ikkagi ei pääse. Ehk siis igasse kataloogi saabuvad selle konkreetse auto kaamerasse jõudmise kellaajad ja kuna kaamerate omavaheline kaugus on teada, on lihtne arvutada ka auto liikumiskiirus nende vahel. Korralikul autopiloodiga liiklejal selle vastu vist polegi midagi, aga kui sinna kaamerate vahelisse alasse jääb ka üks möödasõit, siis see lööb ka keskmise kiiruse üles... Kui kogu teelõik läbitakse ilma kiirust ületamata, kustutatakse arvutist ka selle auto numbrit kandev kataloog, kuni järgmise korrani, kui see sama auto seal sõitma satub.

On peaaegu kindel, et varem või hiljem jõuab selline asi ka Eestisse. Äkki keegi on nende teise põlvkonna kiirusemõõtjatega ka kusagil välismaal juba isiklikult kokku puutunud? Kogemusi?

EDIT: teema pealkiri muudetud, kuna praktiliselt kõik räägivad teemast mööda:)

Muudetud 20.11.09 12:43

Käisin eelmisel või üleeelmisel aastal inglismaal ja seal Londoni lähedal olid sellised asjad ka üleval. kiirteel olid teetööd ja piirang oli 40mph.

Nende kaameratega võib ükskõik mida juhtuda seal kus nad asuvad.Teiseks võimalik muuta nubrid vahenditega nii nähtamatuks ,et kaamera ei salvesta midagi kasulikku.Saab ka kergelt muuta füüsiliselt nubrit ,sest suuremalt jaolt need siiski maanteedel.Nii nagu arenevad need vahendid nii arendavad ka inimesed ka neile vastu vahendeid ,et olla ANONÜÜMNE.Midagi kasulikumat pole kui luust,lihast ja plekist politseinik .

Nähtamatule objektile: need kiled ja sprayd, mida numbri peale pannakse, lihtsalt ei toimi. See on rohkem äri, et võtta lollide käest raha ära ja just samal põhjusel pole need kiled/sprayd ka keelatud (ei kontrollita). Tänu tutvustele olen näinud Soomes Varkauses testfotosid, mida on tehtud kõigi maailmas saada olevate vahenditega, mida nad lihtsalt huvi pärast testimiseks on aegade jooksul kokku ostnud - loomulikult need halvendavad numbri nähtavust, kuid on endiselt VÄGA hästi loetavad iga kirjaoskaja jaoks. Samasuguseid teste on kindlal turul pakutavate vahenditega tehtud pea kõigis autoajakirjades ja ka saadetes (fifth gear jne) ja tulemus on seni ikka sama olnud. See on nagu purjus olekuga, et ainult purjus inimene on enda arvates nähtamatu ja võib lollusi teha, kainete jaoks on ta aga endiselt nähtav:))))

Kui paned numbrile ette papitüki, siis tundub see "kahtlane" ka teeääres seisvale patrullile ja sellega saab tavalise kiirust mõõtva kaamera "ära petta". Nende teise põlvkonna kaameratega tuleb sel juhul tõenäoliselt süsteemi teada, et "auto number ei ole tuvastatav" ja kui see tuvastamatu numbriga peaks kiirust ületama, siis ootab teda patrull mõne kilomeetri pärast tee ääres.

Hästi kasulik on liigelda lubatud kiirusega, siis ei koti sind ei esimese, teise ega kolmanda põlvkonna kaamerad. Ka möödasõit ei tohiks suur probleem olla, kui aeglasem auto tõepoolest LUBATUD kiirusest oluliselt aeglasemini sõidab.

Ma ei ole nendest spraydest ega muudest kuulnud, aga kas see kaamera muudab ka porise numbrimärgi nähtavaks? Tagumised on tavaliselt küll mustemad, aga idiootliku pikivahe korral lähevad tihti ka esimesed numbrid mustaks. Ehk siis kui on tegemist sellise numbriga, mida 5 meetri kauguselt päise päeva ajal ei ole võimalik näha, kas siis kaamera suudab seda lugeda?
Lihtsalt huvi pärast küsin seda.

Süsteem, mis suudaks automaatselt mööduvalt autolt tuvastada numbrimärgi ja selle ka reaalseks tähejadaks tõlkida, on sigakallis. Aasta tagasi oli LAPD-s pilootprojekt patrullautole paigutatud kaameraga, mis vastutulevate masinate numbreid luges ja varastatud jms andmebaasi vastu kontrollis. Kindlasti oli tegemist summadega, mille eest saaks vähemalt eestis paar aastat 24-7 politseipatrulli üleval pidada.

Mis puutub selle nö liiklusviisakuse osasse, siis vähegi tihedama liiklusega trassil on KESKMINE kiirus alati suhteliselt lähedal lubatule. Üksikud sööstud nullib ära veokite taga tolgendamine ja, miks ka mitte, mõne bensujaama/kohviku/söögikoha külastus.

Kus on aga selliseid vahemaa/aeg asju kasutatud, on prantsusmaa kiirteedel, kus tuleb võtta pealesõites pilet ja lõpus selle eest tasuda -- ja vahepeal ei ole just palju võimalusi peatuda. Nn kuukaartid on realiseeritud kaugloetavate raadioID-dega, ehk ka oluliselt erinev numbri äratundmisest fotol.

Ausalt öeldes on asi eestis nii hulluks läinud, et terve Trt-Tln maantee tuleks kilomeetriste vahedega neid poste täis riputada. Ja siis nii 2-3 esimese põlvkonna kaamerat kah muretseda..

P.S -- sisselogimata kasutajatele näidatav kontrollkood auto24 foorumisse postitamisel on põhimõtteliselt samasuguse probleemi näide: praegu puuduvad praktiliselt seadmed, mis suudaks nn CAPTCHA süsteemi genereeritud pilti masinloetavaks teha, samas kui inimesel ei ole mingit probleemi.

taolised programmid on suht levinud juba ammu, nt teksti sisse skanneerides on võimalik see ümber teisendada wordi dokumendiks, teeb küll vigu, aga neid on lehekülje peale ca 2-3 keerulisema tekstiga muidugi rohkem, aga mitte midagi erilist.

Viimasele: paberilt selge kontrasti ja arusaadava asetusega teksti teisendamine on ikka NATUKE erinev fotolt numbrimärgi leidmisest, õige nurga alla keeramisest, pori jms sodi analüüsist ja äratundmisest. Aga tänud kaasa mõtlemast.

no siis pole muud kui talda. ei saa nad aru midagi mu numbrist.

ja näärivana maskiga sõita pole ju keelatud, mismoodi nad autojuhiks just minu tuvastavad?

Sony`l on olemas digikas mis suudab ka inimese näo ja naeratuse ära tunda. Pärast nupuvajutust ootab kuni inimene kaadris naeratab ja siis teeb pildi.
Asi see siis numbrit tunda on kui teab milline see olema peab.
Kui numbrit ei tuvasta annab patrullile märku numbrita masinast ja see trahvib kui kätte saab.

Tekstituvastamise programmid reageerivad mitmekümnele eri fondile, auto numbri puhul oleks ju ainult üks ja kindel font, mis teeb tuvastamise eriti lihtsaks. Kui patrullauto on liikuv asi, siis kaamera pildistab autot alati täpselt ühel kaugusel, sel moel numbri tuvastamine ei ole kallis, kuid kallis on kogu süsteemi väljaehitamine, sest arvutid peavad kogu seda liiklusvooru hetkega analüüsida suutma ja omavahel infot jagama.

> kas see kaamera muudab ka porise numbrimärgi nähtavaks?

Need pildid on nii teravad, et näed liivateri (pildistatakse ju väga lähedalt!). St loomulikult näed ka numbrite reljeefi, isegi kui number on poriga kaetud. Kes omal numbrile teadlikult sentimeetrise porikorra peale plätserdab, siis pole loomulikult näha, aga see läheb nagunii numbrita sõidu alla ja nendega tegelevad juba patrullid.

Kui kaamerad mingi 5 km vahedega (Soomes mõne tee ääres ka nii tihti), siis 100km/h kiiruse juures kulub möödasõiduks algusest lõpuni ligi kilomeeter, st viiendik teekonnast ületatakse kiirust. Cruise on ikkagi mugavusvarustus ja seda kasutades kiputakse tegema möödasõite ka neist, kes ei sõida mitte põhjendamatult aeglaselt vaid lihtsalt sinust 3-4kmh aeglasemalt. Tegelikult on ka Soomes korjatud üle ühe ära neid kaameraid mõne tee äärest, vist selle pärast et tekitab lihtsalt juhtidele stressi, see peaks hoidma ka keskmise kiiruse korralikul liiklejal kahe kaamera vahelisel lõigul madalama vaatamata möödasõidule.

Ma ise muidu kiirust ületada ei armasta, aga mind ennast häirib selle kõige juures see pidev kontrolli all elamine, nagu Orwelli raamatus "1984", suur vend jälgib kõikjal:)

Miks peaksid nn "plekkpolitseinukud" omavahel infot vahetama?
Loogiline oleks ju kui kogu süsteem käiks vastu mingit keskset serverit kus siis vastavad tuvastamised/arvutused/otsused tehakse. Andmeid saab ju tänapäeval üle kanda kust iganes punktist (SAT, CDMA, GPRS jne)
Samas miks peaks süsteem reaalajas asju analüüsima? Kui sulle pärast trahv postiga koju tuleb, pole ju vahet kas number ja kiiruse ületamine tuvastati 1 sekundi või päeva jooksul.. Seega, piisab kui keegi hooldajatest näiteks kasvõi mälukaardid kokku korjab ja kuhugi "keskusesse viib". Andmekaitse seisukohalt saab andmeb ka krüpteerida.

Mis puutub "suure venna jälgimisse" siis ega sellest eriti pääsu polegi. Kui kuskilt ametlikult palka saad on selle kohta info "riigil" olemas rääkimata auto-, ehitus-, äri-, rahvastiku- jne registritest.

Kui poes kasutada kliendikaarti, on poel teada sinu tabimisharjumused (selle pealt ka sissetuleku ligikaudne suurus). Mobiil telefoni kasutades koorub välja su sõprade ring (kellele sina helistad ja kes sulle helistavad) ning (tugimasti) piirkonnad kus liigud jne

Lisaks võiks "suure venna" kartjatele huvi pakkuda ka Euroopa komisjoni eCall projekt.. http://en.wikipedia.org/wiki/ECall

Järjekordne loll küsimus. Mootorratastel ju minuteada ei ole ees numberid. Mis saab kiirust ületavatest mootorratastest? Kas teade patrulile, kui "kiirust ületav numbrimärgita sõiduk", või siis jäävad nemad karistuseta?
Ma ei taha kuidagimoodi jätta muljet, nagu kõik tsiklimehed oleks kihutajad, aga suvisel ajal sõidab neid päris tihti ja mõnigi kord liiguvad nad ka natuke kiiremini, kui oleks kohane. Autojuhi saab tuvastada ja tahvi koju saata, aga mootorrataste ohjamisele läheks ju väga palju patrulle. Või ma eksin?

Need fotopatrullid juba olemas ja samasuguseid leiutada pole mõtet.Eks nad iga kuu lõpus vaata pildid üle.Eks rohkem hakataks mootortastega sõitma.Mauto koha poole pealt mis see nubril kasvõi üks number ja täht loetamatuks teha.Juhi nägu keeruline peale saada ja seal kergeid võtteid selel vastu.Teiseks need pildi kohad saavad juba selgeks ja neid asukoha muutusi neil ei pidavat niikerge teha olema.Hoiatused ka üleval ju.

Siinsetel teedel muutuvad fotosilmad läbipaistmatuteks.Või metsloomad söövad need ära.

gatso radaril on numbrituvastus süsteem olemas. eestis on 1 gatso kasutusel. Gatsot saab ka panna sõidukit tagant pildistama. Seega ega need mootorratturid puutumatud ole

Soomes olen tähele pannud ,et "linnupuurid" on kohalike "jahimeeste" lemmik objektid.
Samas sügisel tegid soomlased, 51 teel kampaania 0 toleants. Antud teel on tihedalt "linnupuure" ja kiirus 80km/h. Kui 83km/h sõidu eest trahv tuleb siis minu arust on see ikka natuke üle pingutatud.
Tore oleks kui see teien põlvkond suudaks korrale kutsuda ka neid kes "tiksuvad" alla lubatud kiiruse.
Kas mitte juba praegu ei fikseerita riigi piiri ületamisel automaatselt sõiduki andmed?

Paanikaks pole põhjust. Meile Eestisse ei tule isegi 1. põlvkonna kaste, sest pikad näpud viivad neid juba paari päevaga laiali(päris hea kvaliteediga kaamerad peavad ju olema). Isegi tavalisi 7000 kr-seid välikaameraid viiakse minema, kui nad on vähegi "mugava" koha peal.

G-le 19:56 25.02.2008:

CeBITil demosid ungarlased mingit PC lahendust, mis reaalajas umbes 4 numbrit sekundis ära tuvastas. Numbrid olid küll kleebitud pöörlevale trumlile, aga nende asukoht kaadris muutus, kõik olid reaalselt pildistatud ja sugugi mitte ainult Ungari, vaid ka muude maade omad.
Monitoril olid kõrvuti kaamera pilt ja tuvastustulemus (OCR).
Olid oma sõnul leidnud suurima kliendisektori erinevate riikide piirivalvete näol.

Siin oli tsiklitest juttu, et tore on kui numbrid suudetakse ära tuvastada aga kiivri alt näo tuvastamine on kuidagi keerulisem.

Kiivri alt näo tuvastamine jah keerulisem - aga tehakse omanikule trahv ära. Küll see ise sel ajal rattaga sõitja üles otsib ja selle ära korraldab mis vaja

See küsimus oli siin ju vahepeal päevakorras, et ei saa karistada inimest, kelle süülisust pole tõestatud. Kuidas sellest olukorrast lõpuks välja tuldi, polegi uurinud veel.

kas mitte vastav seadusemuudatus just käsil ei ole, mis lubab omanikku trahvida?

Ma tõstataksin teema pigem nende plekkpolitseinike mõttekusest/mõttetusest!?

Teadupärast on muu maailma viisakad riigid (nt.Norra) läinud seda teed, et noid kiirusemõõtjaid/pildistajaid on paigutatud just sinna, kus neid kõige rohkem vaja on, ehk siis just ohtlikele teelõikudele, nt. enne kurvi, ohtlikku langust jne. Lisaks on ennem liiklejat hoiatatud, et säärane seiraja selle koha peal olemas on. Ja asi toimib! Ohtlikud kohad on muutunud vähem ohtlikeks, sest liiklejad teavad, et isegi kui nad sooviksid vales kohas enda ja masina võimeid proovile hakata panema, siis lisaks tõelisele ohule varitseb neid veel kibe trahvisumma.

Mis toimub Eestis!? Olen tänase seisuga täheldanud küll vaid kahte automaat seirajat, üks neist Saaremaa saare ja Muhu saare vahelisel väikese väina ületusel, täiesti sirgel teel ja teine oli kusagil Haapsalu ja Ääsmäe vahelisel lõigul, samuti ohutul sirgel. Muidugi ei või ma hetkel pead anda, et tegemist on liiklusseire aparaatidega, sest vastav hoiatus/tähistus puudub. Ehk siis!!! Antud hetkel toimivad need vidinad riiki teenimaks kõige väiklasemal kombel, lüpsmaks raha trahvide näol riigi kaukasse. Kas sel aga suurem mõte olemas on... jään vastuse võlgu.

üritan nadala pärast informeerida teid,et millise kvaliteediga pildid olid ja palju neid oli(väidetavalt on tuvastamiseks kolm kaadrit:üks numbrist,üks autost ja üks juhist kus kõrvalistuja osa on kinni kaetud).endal õnnestus ka niiöelda karpi sõita ja kuna see juhtus firma autoga mis on soome registris siis juba nädala pärast tuli teade ja kutse politseisse ilmuda.olen ka paar korda varem kaamerasse pannud aga seda eesti registris oleva autoga ja tänaseks ei ole nendest karpi sõitudele mingit karistust järgnenud.

yllatavalt hea kvaliteediga on need pildid. auto number selgelt näha ja ka isik äratuntav, kes roolib. enda kogemused... :)

Seadusemuudatust, mis lubab omanikku trahvida tema autoga tehtud rikkumise eest, on plaanitud, aga pole veel valmis ja kas üldse läbi läheb, seda ei tea veel. Sedausemuudats ettepaneku teeb üks, seaduse võtab vastu teine ehk Riigikogu.

Mis numbrite varjamisse sõidu ajal puutub, siis pole ju eriline probleem näiteks musta markeriga mingi osa numbrist ära töödelda (muuta mingit numbrit või tähte), samuti endale prille jms sellist ette panna. Nii, et vahendeid on küll ja kindlasti leiutatakse veel uusigi juurde. Niipalju, kui ma tean on paljude riikide praktika selline, et kui juht roolitaga pole üheselt ja selgelt äratuntav, rändab selline foto prügikasti.

Muudetud 17.3.08 16:09

Ilmselt ei rända neid pilte sinna just ülearu, sest suurem osa liiklejatest ei hakka nüüd küll selle paari kaamera pärast ilmselt enda välimuse muutmisega vaeva nägema. Kui kaamerad on fikseeritud asukohtades, siis on kergem lihtsalt selles kohas teadlikult ju kiirus maha võtta nagu igal pool mujalgi tehakse. Tsiklimehed siis pääsevad kergemalt?
Seaduse kohta niipalju, et see idee läheb põhiseadusega juba puhtalt vastuollu, sest karistada saab tõesti ainult süüdlast. Auto omamine pole seadusevastane ja selle eest, ei saa keegi teid süüdistada. Kui teie auto varastatakse ja sellega kuritegu või väärtegu toime pannakse, siis ei ole ju teie süüdi. Alati võib väita ükskõik mida... seaduslikku omanikku ei saa karistada kui tema enda süüd tõestatud ei ole.

Kui auto on varastatud, siis teeb omanik eeldatavalt avalduse politseisse. Kui keegi hakkab tegema korduvalt neid varastamise avaldusi peale kiiruse ületamisega vahele jäämist, hakkab politsei pitsitama tõenäoliselt muul viisil, iga kord liikluses nähes kontrollitakse tõkiskingi-tulekustutit jms. Vahet pole, huligaan saab karistatud kas kohese rahatrahviga või hilisema ebamugavusega.

Praegu on keelatud auto juhtimisõiguse üleandmine alaealisele või joobes isikule. Tõenäoliselt tehakse muudatus seaduses, et keelatud on anda auto üle ka liiklushuligaanile. Sel juhul ei trahvita auto omanikku mitte kiiruse ületamise eest (kui õnnestub tuvastada, saab selle trahvi siiski ületaja, suure tõenäosusega on tema nimi ka tehnilises passis) vaid liiklushuligaanile auto üleandmise eest. Kõik need variandid teenivad ainult ühte eesmärki, et ei kihutataks arutult.

Võideldakse õige eesmärgi nimel, kuid ilmselt valede vahenditega.
Auto varastamise näide on loomulikult liiga äärmuslik, kuid mõni autoomanik ei pruugi oma auto kadumisest teadagi, enne kui politsei teada annab, et selle autoga on kiirust ületatud vms

Sellest seaduseideesti veel: Loodan, et seda nüüd päris nii vastuoluliselt ei esitada riigikokku lugemisele.
Liiklushuligaanile auto üleandmine??
Alkoholi veres ja väljahingatavas õhus saab tuvastada, inimese vanust saab kah dokumentide järgi kontrollida, aga seda, kas inimene, kellele ma oma auto heausklikult kasutada annan on liiklushuligaan või mitte, ei saa küll kuidagi millegi alusel mõõta või täpsustada. Seega ennustan sellisele seaduseelnõule küll kiiret läbikukkumist, kuid loodetavasti keegi seda sellisel kujul kasutusele ei võta.

Kui see siiski mingil viisil meie vigasesse õigusruumi jõuab, siis häid kohtuistungeid kõigile!

See numbri tuvastamise süsteem on ammu juba Eestis kasutusel.
Kohad ei ole olulised kes teab see teab.
Kiirust mõõtvate kaamerate vastu aitab kui number vahetada või maha kruvida.
Trahv on väiksem ja alati võid ka öelda,et keegi ära varastanud, ei pannud tähele.

To fffffffffff

Laenasin kord masina tuttavale- see parkis masina ninaga lumehange. Nüüd hiljem sõitma minnes jäi number lumma :) no ja palju sa vaatad,kas nr masnal ikka ees on. Sõitis nii nädalpäevad _Tartus ilma nr-ta ringi kuni politsei sellele tähelepanu juhtis. Õnneks asi trahvini ei jõudnud. Seega on täiesti legaalselt võimalik ilma nr-ta sõita- st ilma, et sa ise teaks. Ja-ja- korraliik kodanik käib alati tiiru enne sõitu ümber auto :)

KAs aga mitte Eestis pole üks kaamera üleval Tallinn-Pärnu mnt-l peale Enge tanklat. Üks õhtu läks posti otsas miski punane lätakas põlema. Ja järgmine päev vaatsin, et justkui miski fotosilm, mille kohal on punane taldrik. Kaamera?

Asja point ongi selles, et kui sinule kuuluva sõidukiga on toime pandud rikkumine, siis sa ilmselt ka tead, kellele sa andsid. Ja kui ei ütle, st varjad rikkujat, siis maksadki ise. Valik on sinu!

to hgfhfdsfd:


Mõte on ilus nagu ma ütlesin, aga meie õigussüsteemis ei ole see hetkel lihtsalt võimalik. Õigus ja õiglus ei ole alati samad asjad;)

See punane lätakas läheb siis põlema kui nägu pildile ei jäänud. Hea, et järgmine päev tagasi läksid - sai lõpuks fotosüüdistuse ära teha.

Polariseeritud kilekate, mis nupust lülitades peidab numbri:
http://www.youtube.com/watch?v=qS1eW3QlaQM&search=bullru
n

Ei tule sellest automaat-kiirusekontrollist midagi välja:
http://www.postimees.ee/250308/esileht/krimi/319522.php

delfis on natuke pikemalt: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=1
8510672

Aga põhimõtteliselt siis sama jutt, mida ma olen üritanud teile siin selgeks teha

millegipärast on selline tunne, et need kaamerad kauaks posti otsa ei jää. nagu eelpool keegi ütles, siis võib nendega ükskõik mida juhtuda.
või hakkavad tunnimehed neid 24/7 valvama?

Tere!

Täna nägin Tallinna -Tartu mnt. esimesi kiiruskaamerate betoonist vundamente. Üks oli 67. km ja teine 73. kilomeetril suunaga Tartu poole ja üks oli Annal poe lähedal suunaga Tallinna poole. Võib olla oli mõni veel ,kuid rohkem ei pannud tähele. Sisuliselt nagu lubati on enamik neist Ussisoo lõigul.
Üldiselt on nad sellistes kohtades, mis jäävad kergesti meelde. Kaameraposte ja aparatuuri veel väljas ei ole.

Kas keegi teab, kui suur on nende tegevusraadius.? see ei saa olla ilmselt väga suur, sest siis nõuab ta väga head optikat. Ilmselt võtab ta vaid mõne meetri ulatuses sealt, kuhu ta on suunatud.

Lugupidamisega

Alo Karu

Keegi mainis, et kõrvalistuja nägu on uduseks tehtud privaatsuse huvides, kas see süsteem toimib automaatselt nagu mingi aeg oli uudis et keegi inglane narris oma parempoolse audiga sakslasi, pannes kõrvale (vasakule poolele siis) istuma mingi irwitava nukku ja siis kiiruskaamerate alt kihutama hakkas.

jorki, kui need kaamerad sinna posti otsa ei jää, siis tõestame jälle, et oleme üks suur loomakari, nagu venelased, saaks ainult lõhkuda! Võiks ikka inimlikult mõelda, et need on seal asja pärast. Kas teate, et ka salajasi kiiruse mõõdikuid on tehtud tee sisse! See ei tee trahvi, vaid annab politseile informatsiooni, kuhu minna radariga uurima :) Betoonpostid on kõigest need nähtavad osad :)
Üldiselt võiks sõita ju nii, et ei pea hirmu tundma. Sõida see +10 maksimum ja on kõik korras! Kui tahad kiirust ületada, siis tuleb ikka hakata rääkima numbritest alates 170 km/h ja edasi! Muidu ei ole asjal ju mingit mõtet!

Saksa politseinike sõber Muppet on siin, koos lühikese lugulauluga sellest, miks juht ikka veel karistamata on:

http://boingboing.net/2008/10/27/german-traffic-cops.html

tekib küsimus, kuida see autonumbri ära tunda suudab, autode numbrid ju ka erinevad, eri liiki numbrid, eri riikide numbrid.

Meil tahetakse asja õige peeneks ajada ja tuleb seadusemuudatus, mis lubab juhul, kui autojuht jääb tuvastamata trahvida auto omanikku või vastutavat kasutajat. Ehk ise tead kellele autot kasutada annad ...
Kah on juba praegu keelatud (seega on karistatav) auto numbrimärgi katmine millegagi või ümbertegemine. Muidugi selleks peab "luust ja lihast" politseinik auto kinnipidama. Tänane situatsioon riigirahadega nende arvu suurendamist küll ei luba lähiaastatel. Ilmselgelt ei suunata ka patrulle üldjuhul ja massiliselt sinna, kus "plekist politsei" juba korada valvab.

Muudetud 3.7.09 15:31

> tekib küsimus, kuida see autonumbri ära tunda suudab, autode numbrid
> ju ka erinevad, eri liiki numbrid, eri riikide numbrid

Ungaris on välja töötatud vastav süsteem koos eri riikide andmebaasiga ja enamus riike on selle omale ostnud. Tõenäoliselt ostetakse see ka siia. Ja üleüldse, netist saab tõmmata omale tasuta kirja äratundmise programme (misiganes fondi suuruse ja tüübiga kehvalt skänneeritud teksti tunneb ära suht väheste vigadega ning muudab selle digitaalseks, st nt ARKi andmebaasiga võrreldavaks), tõenäoliselt toimiks see ka kiiruskaamera fotode pealt autonumbri tuvastamisel (99% on Eesti registris, st sama font ja sama suurus)

>> Meil tahetakse asja õige peeneks ajada ja tuleb seadusemuudatus, mis lubab juhul, kui autojuht jääb tuvastamata trahvida auto omanikku või vastutavat kasutajat. Ehk ise tead kellele autot kasutada annad ... <<


Siin riigis ei saa milleski kindel olla. See, mis mujal võib tunduda iseenesestmõistetav ja loogiline, ei ole seda teps mitte siin. Kui meie riigis juba narkojoobes viibimine ei tõenda narkotsi tarbimist, siis pole ka midagi imestada, kui kiirusekaamerate teema mõne osava juristi poolt järjekordse komissaripojukese keissis ära nullitakse...

Võib-olla natuke teemast välja, aga toetaks sama juttu nagu üks eelkõneleja, kelle sõnul on kurjast see, et need kaamerad pannakse ikka ja jälle pikkadele sirgetele raha kasseerimiseks üles.

Kogu selle kaameramajanduse juures toimub paljugi hüsteeria vormis. Praktiliselt mitte keegi ei vaevu nende ülespanemist põhjendama. Räägitakse abstraktselt mingitest uuringutest ning sellest, et „igal pool mujal neid ju kasutatakse“. Samuti on väga populaarne loosung, et Eestis on liiklusõnnetuste peamine põhjus kiirus – alati tekib selle peale tahtmine küsida, et mille põhjal seda väidetakse? Ainuke tõsiselt võetav uuring, mida ise olen näinud, on Harjumaa rohkem kui 100 raske liiklusõnnetuse analüüs ning neist vaid üksikuid võib kanda otseselt kihutamise arvele. Tõsi, küllalt paljude juhtumite korral on purjus peaga tehtud avarii puhul ühe elemendina ära märgitud ka liiga suur kiirus, aga kui selle alusel hakata kiirust nimetama probleemiks number üks, siis aetakse sel juhul raskelt sassi põhjus ja tagajärg (st avarii on põhjustanud esmajärjekorras ikkagi ebakaine olek, mitte kiirus kui selline).

Isiklikult pean kiirusekaameraid põhimõtteliselt vajalikuks, aga kohe üldse ei seedi, et seda hakatakse kasutama „õilsa“ sildi all raha teenimiseks. Teine asi, et kui õnnetuste arv väheneb (tõenäoliselt vähenebki), siis hakkavad lugupeetud politseijuhid rahulolust mõmisedes intervjuusid andma, kuidas selline metoodika ikkagi ennast õigustab. Ja mitte keegi ei mõtle sellele, et kui neid kaameraid kasutataks tõeliselt ohtlikes kohtades (nt möödasõitjate tuvastamiseks keelualades – minu arust saaks niimoodi tõelised liiklushuligaanid kätte), siis oleks õnnetusi veel hulga vähem.

meil toimuvad paljud asjad põhimõttel: kellele on see kasulik?
ei imesta üldse kui antud asja taga on mõne sarnase kauba maaletooja püüdlik ja aastatepikkune lobitöö mis nüüd seaduseks vormitud. loomulikult on kasumisaajate ring suurem- kasvõi riik oma trahvirahadega. kuid müüjale on olulisem kaup maha müüa ning sõlmida pidevat sissetulekut tagavad hoolduslepingud (eks omal ajal toimisid nii ka talverehvide ja muu kohustusliku kraami seadustamised. põhiargument muidugi see,et euroopas on nii). mingi periood neid kaameraid topitakse üles,mingi periood laekuvad ka trahvisummad kuid siis hakkavad kõik nendega harjuma, kohtades,kus kaamerad paiknevad, ollakse püüdlikult ontlikud, kuid peale seda tuleb spidole jälle keskmiselt +10 juurde. alguses ilmselt ka vandalismiaktid- külapoistel hea jõudu katsuda ja oma viha kaameratele välja valada. kasvõi pildistamisava värviga üle lasta. ühesõnaga kasu liiklusele jääb arvatavasti väikseks,eriti kui neid kogu eesti kohta vaid ehk kümmekond tükki paigaldatakse.aga peaks ilmselt olema sadakond-siis ehk miskit mõikab.
ja ennemini paneks need üles linnade suurematele ristmikele,kus valede foorivärvidega süstijad trikke teevad.

Tere!

Olen unustanud teatada, et Kükita kohviku juures mõlemal pool teed on ka kaamerate alused tehtud.

Lugupidamisega

Alo Karu

Paljudes riikides kus juhi nägu pole fotol võimalik tuvastada rändab see prügikasti.
Meil ilmselt peetakse seda liigseks luksuseks ja tahetakse ikka iga viimane, kui kopikas kätte saada, ükskõik kellelt siis.

Euroopas Austrias on silla ja tunneli maksu tasumisel kasutusel video süsteem. Lähed tanklasse maksad maksu ära, annad oma auto numbri ja siis sõidad vastavas kohas tõkkepuu ette. Masin teeb pildi, võrdleb numbrit ja tõkkepuu tõuseb üles. Järelikult on olemas numbri tuvastuse süsteem. toimib erinevate fontide ja suuruste peale. Uskuge Austriat külastab igasuguseid.

Betoonist postid ohtlikel lõikudel

Kunagi oli pealtnägija saate teemaks "Teedel hukkunute mälestusmärkidest" Need olevat illegaalsed, seega keelatud ja ka kaasliiklejatele ohtlikud. (Vist Villu Vane kommentaar). Et kui sealt keegi välja sõitis, siis võib veel keegi sinna ohtliku kohta mälestusmärgi "kivi" otsa sõita. Nüüd pannakse betoonist postid teede äärde. Need on ju ohtlikumad, kui mõni kivi hukkunu mälestamiseks.

Tere!

Täna nägin veel kahte betoonalust. Peaaegu 80. km märgil vahetult enne kurvi ja 101 km enne Koigi risti. mõlemad suunaga Tartu poole.

lugupidamisega

Alo Karu

Huvitav on mõelda, riigil on raha otsas, kuid liikluskaamerate ostmiseks, paigaldamiseks ja süsteemi ehitamiseks on raha olemas?! Arvestades seda, et kui need "kunagi täielikult" tööle saadakse, siis hakkab see kena pappi sisse tooma. Soomet ja Eestit ei anna omavahel võrrelda, erinevad nood nagu öö ja päev!

Isiklikult mulle tundub karjuva ebaõiglusena koondada kõik 16 kaamerat vähem kui 100 km pikkusele teelõigule ühel põhimaanteel. Ka Tallinn-Pärnu ja eriti Tallinn - Narva maanteel on ohtlikke lõike. Teistele maanteedele isegi mitte ei planeerita veel liikluskaameraid. Seega neid sinna sellel, ega ilmselt ka mitte järgmistel aastatel ei tule. Nüüd tuleb välja nii, et sarnase liikluskäitumisega juhid on ühel maanteel kõrgendatud tähelepanu all ja vahelejäämise võimalused on neil oluliselt suuremad. Lisaks sellel tekkib maanteele ilmselgelt kontingent, kes varem sõitis kusagil 90-95 vahel ,kuid nüüd vahelejäämise hirmus hakkab sõitma 80-90 vahel. Sellisest LE kohaselt mööda saada ei ole praktiliselt võimalik. Ilmselt on see kontingent üsna lai.

Hiljem loeme aga mingit tobedat statistikat, et Tartu – Tallinna vahel on kõige rohkem kätte saadud kiiruse ületajaid.

Lugupidamisega

Alo Karu

olgu see kaamera nii hea kui tahes,aga kui ma ikka kiivrer peas sõidan,siis on vähe abi...ja kes keelab mul sõita kiivriga ? või sellisel juhul piisab ikkagi auto nr ja sellisel juhul saab omanik laksu?

Vana maailma keskus Euroopa selle koorekihi Inglismaaga muud ei teegi kui kiirusekaameraid põletab, värvib, määrib, lõhub jne. Variante, huumorimeelt ja fantaasiat neil jagub selles suhtes:) Meie, kui arenenud maailma sabarakud kes pürgivad kõige selle heaolu poole, peame ka vastavalt käituma. Kui ikka igal ettekäändel sinu käest trahvi küsitakse ja viimast penni su tasust tahetakse, eriti paraegusel raskel ajal... millega see töökas eestlane sellise nöögi ära on teeninud? Üle-kriminaliseeritus seadusandluses, sissetulekute/maksude/trahvimäärade suhet ei arvestata eelnimetatute määramisel - tunnen inimesi kes trahvide maksmiseks võtnud laenusid(mõni isegi sms!!!) et siis pärast pere nälgiks ja sipleks võlgades.. minge elage natuke aega kuskil liberaalsemas riigis ja siis mõistate, et see Eesti riik on viimasel ajal nagu Gestapo. Tule taevas appi!

Lihtsalt selline tähelepanek, et tavaliselt on kaamerad kaamera enda turvalisuse huvides küllaltki kõrgel, aga see Tln-Trt maantee kaamera on nii madalal ja teele lähedal, et lörtsise ilmaga vajab aken pidevat puhastust, lisaks on oht, et see aknake mäkerdatakse pidevalt milllegiga kokku või kleebitakse midagi peale.

Tere!

Veel mõned tähelepanekud kiiruskaameratest.

Mulle ei jõua kuidagi kohale, miks võetakse üks 70 km pikkune maanteelõik kõrgendatud tähelepanu alla ja sinna koondatakse kõik 16 kogu riigi ulatuses ostetavat liikluskaamerat? Teatavasti paiknevad kaamerad teelõigul Kosest –Adavereni või isegi Vaidast – Adavereni.

Mille järgi see lõik välja valiti?
Liiklusstatistika näitab, et liiklusõnnetuste arv 10 km kohta on suurim Tallinna Ringteel ja Paldiski maanteel.

Sellele järgneb Tallinn-Narva mnt. Alles seejärel tuleb Tallinn- Tartu-Luhamaa. Kusjuures vahe oli 0,1 ühikut Narva mnt. kasuks.

Järgneb Pärnu-Rakvere ja siis Tallinn-Pärnu – Ikla.

Nüüd vaadakem maanteede investeeringukavasid:

Aruvalla- Kose läheb rekonstrueerimisele lähiajal. Kose – Mäo lõik peaks ka valmima 2013. See on küll vähetõenäoline, seega ilmselt 2015 või isegi 2017. Arvestades seda, et Kose _ Mäo lõik ehitatakse uuele trassile saab neid kaameraid kasutada vaid 3 maksimaalselt seitse aastat.

Tallinn-Pärnu; Paldiski mnt ja Pärnu –Rakvere teel ei ole lähiajal trassi muudatusi plaanis. Tallinn- Narva mnt. on vaid Jõhvi lõik uuel trassil.

Tuletagem siinkohal meelde, et teistele maanteedele liikluskaameraid veel isegi ei planeerita.

Minu arvates on see üks maksumaksja raha järjekordse raiskamise näide.

Teine asi on nende kaamerate vandaalikindlus. Arenenud riikides on nad posti otsas kõrgel. Meil aga justkui loodud lõhkumiseks ja põletamiseks. Vala pudel bensiini peale ja pista tuli otsa.

Lugupidamisega

Alo Karu

Kusjuures meil vaevalt, et nii väga arenenuks seda riiki ja ühiskonda veel nimetada saaks. Üpris lühinägelik on nende paigaldusviis jah. nagu meil oleks miljoneid tuulde loopida ...

Muudetud 13.8.09 15:17

nende radarite maksumuse tagasiteenimisega võib minna väga pikk aeg(võibolla ei teenigi tagasi)eestis on suvi lühike ja puuduvad ju kiirteed(kus saaks normaalselt sõita).päeval on tartu mnt.suht koormatud(pikad kolonnid).kohe algab "talv"(pime, tatine ja lögane)kus kiirust ületatakse harva.jääb järele ainult öine variant.öösel kütad kaameratest mööda vastassuuna vööndis(loomulikult,siis kui kedagi vastu ei tule),sest vaevalt nad nii laia nurgaga pildistavad.(peab muidugi eelnevalt testima)

Tere!

Väidetavalt pidid kaamerad võtma mõlemat suunda, nii et vastassuunas neist möödasõitmist ei soovitaks.
Küll aga ei saa ma kuidagi aru, miks ühel maanteel liiklejad võetakse kõrgendatud tähelepanu alla.

Muide eile oli Postimehes juttu , et Eesti kõige ohtlikum teelõik on Tallinn- Narva maanteel.

lugupidamisega

Alo Karu

Tere!

Täna sain ühe järjekordse näite sellest, et Eestis vaid tehakse nägu nagu hoolitaks oma kodanike elust ja tervisest. Olen siin palju kordi püüdnud tõestada, et kõikidest hukkunutest on liiklussurmad suhteliselt väike osa ja, et meie banaanivabariik ei hooli oma kodanikest..

Väljavõte Postimehest:

Mürgistuste tagajärjel surnud inimeste arv on kolm korda suurem kui näiteks liiklusohvrite arv, kuid erinevalt liiklusohutusest ei panusta riik mürgistuste ennetamisse sentigi.

Viimase kahe aasta jooksul on mürgistuste tõttu surnud ligi 800 inimest ning spetsialistid hindavad kõrge surmanumbri põhjuseks just inimeste teadmatuse ja valed ravivõtted, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Artikkel jätkus, kuid ei hakka siin kommenteerijad liigsega kurnama. Meil aga paigaldatakse liikluskaameraid teelõigule, kus muutub lähiaastatel tee trass.

lugupidamisega

Alo Karu

liiklussurm või -õnnetus on hea uudis- seal on alati hunnik katkist plekki, rohkem või vähem verd, mitu osapoolt või autotäis inimesi ja ports muid tegureid,millest annab kirjutada,rääkida,targutada jne. mis on aga mürgistus- keegi kuskil vaikselt keerab korgi maha,võtab lonksu ja ajab sussid püsti- kah mul uudis. ja mismoodi sa neid mürgistusi ära hoiad? liikluse puhul paned tee äärde suure plakati hoiatava kirjaga ja kõik noogutavad nõusolevalt peaga, aga mingi katlakivieemaldaja joomise keelamise puhul kehitatakse õlgu- no kes see loll siis seda küll joob.
mina olen alati kui toimuvad imelikud finantsmahukad teod, endale esitanud küsimuse- kellele on see kasulik. selge see,et kaameratega annab hästi palju raha keerutada- esiteks saab suure nutsu maaletooja ja paigaldaja. selleks tuleb lihtsalt mõned aastad vajalikes võimukoridorides pidevat lobitööd ajada ja lõpuks süsteem mõraneb ja rahad pannakse voolama. loomulik,et põhiargumendiks avalikkuse ees on inimelud. omavahel räägitakse muidugi hoopis rahast. kas need jurakad end üldse nö ära tasuvad,et kas trahvisummad lõpuks ostusummasid katavad,pole ilmselt reaalne- liiga kallis on see kast. aga see eest saavad tööd hooldusinimesed ja remondiinimesed ja trahvide menetlejad ja postiljonid jne.
aga jah- tundub,et neljarealist teed tule niipea, sest muidu oleks äärmiselt tobe liigutus kaamerate paigaldamine kui paari aasta pärast tuleks nad jälle üles juurida.

Tere!

Lugesin eilsest õhtulehest, et liikluskaamerad ähvardavad trahviga kõiki, kes ületavad kiirust rohkem kui 3 km/h !!!!!!. See on küll üle ootuste tobe tolerants. 3 km/h ületada on ülimalt kerge. Ma ei tea, kas siis tuleb hakata sõitma nina pidevalt spidokas ja lisaks veel spidokas ära taadelda.

Ilmselgelt tuleb teele suur hulk neid, kes trahvi kartuses hakkavad sõitma 80 km/h.

Eriti paneb see näkku neile, kes kasutavad sageli Tallinn- Tartu maanteed. Kujutage ette, et juhtute mõned korrad aastas eksima. Nüüd aga patustate mõne suurema rikkumisega. Meie karistamise praktikast on teada, et arvesse ei lähe mitte viimase aasta jooksul toime pandud rikkumised vaid arvestatakse ka kõiki viimase 10 aasta jooksul toime pandud rikkumisi.
Miks küll peab saama kurjategijaks, et neist 80-ga uimerdajatest mööda saada? Seda muinasjuttu, et need karistused arvesse ei lähe ei saa uskuda. Kui keegi saab kaela mõne kohtuasja, siis loetakse kindlasti ka kiiruskaamera näitajad ette.


Ma ei saa aru ega tahagi saada, miks ühel maanteelõigul sõitjad on oluliselt kõrgema tähelepanu all, kui ülejäänud. Olgu veel kord mainitud, et mujale neid kaameraid isegi veel ei planeerita. Miks just ühel maanteel liiklejad on valitud katsejänesteks?

Lugupidamisega

Alo Karu

Njah, kui kiirust ei tohi ületada kaamera piirkonnas üle 3 km/h, siis ei tea mitu km kulub kiirusega 93 km/h möödasõiduks rekkast, milel on kiiruspiirik 89 km/h peal? Ja kuivõrd liiklusohutu see on?
Kaamerate eest saab muidugi panna hoiatama gps seadme, sai endalegi äsja see vidin soetatud ja nüüd jääb üle oodata vaid sügist kui kaamerad üleval ja loota, et keegi viitsib need kaamerate asukohad ka huvipunktidena kaardile ära märkida. Samas saavad olema ka liiklusmärgid mis nende kaamerate eest hoiatavad, nii et mina usun et selliseid lõike kus saab rekka kolonnidest mööda sõita saab ikka olema.
Minu meelest on need kaamerad vajalikud, aga ei saa ma aru nii väikesest tolerantsist ja sellest, et miks peab need kõik ühele maanteele üles panema?

Ma sõitsin TLN-TRT paar nädalat tagasi.
Vaatasin kuidas inimsed sõitsid. Täpe e. masu on vist jala juba nii sügavale rektumisse surunud, et inimesed ei kihuta juba niisama. Pealegi ju suurem kiirus suurem kütusekulu :D

Aga selle sõidu taga järjel pean tunnistama, et toimus minu sõidu ohutuses taandaremg! Sõitsin nagu nõutud 90 ja see võttis niipalju aega ja oli nii igav, et ostsin autosse teleka :D

Ja kaamerate kohapealt veel, et arvatasti sõidetakse suur osa neist lihtsalt libedaga sodiks. Sellepärast neid ei pandagi kurvidesse ja nii nagu keegi siis kirjutas, et võiks. Mida rohkem kurvis sees seda suurem % et tabatakse seda lõpuks :D

Sõitke siis mõistuse piires ja mingi aeg peab geopeitust mängima hakkama kaameratega :D

Eriti tagab liiklusohutust Annas olev kiiruskaamera, mis asub sirel teelõigul ja on 70 alas! selle ainu eesmärk on raha kasseerimine! Kaamerad on paigutatud sirgetele teelõikudele- seal ei saa enam möödasõitu sooritada- nüüd hakakakse neid tegema veel suuremate kiirustega pimedates kurvides. Huvitav, kui selgub, et hakkavad avariid juhtuma just seepärast, kas siis korjatakse need kaamerad ära?

Tere!

Ära ei korja neid ilmselt keegi, kuid see projekt kukub kuidagi väga tobe välja.
Eriti häirib mind see, et osa juhtidest saavad selle tobeduse katsejänesteks.

Siin arutavad ühes teises teemas suured "matemaatikud ja teoreetikud" kui vähe võidetakse +10-20 km/h kiirust ületades. Samas võetakse aluseks üks lühike teelõik ja tehakse selle põhjal järeldusi. Kindlasti leidub ka selliseid juhte, kes avavad, et 80-ga sõitjast ei peagi mööda saama.

Isiklikult ei oleks ma nii nördinud, kui kaamerad oleksid paigaldatud Eesti kõige ohtlikumatele teelõikudele või kõigile põhimaanteedele. Neid on 16 tk ja oleks jätkunud.

Kahjuks algab meil vaid ühel maanteelõigul laus liikluse pedereerimine (vabandan väljenduse pärast, kuid paremat ma ei leia), sest +3km/h kiiruse ületamise peale ei reageeri üldjuhul ükski politseipatrull. isegi minister Pihli kõige karmimal ajal juhtus ilmselt harva, kui sellise ületamise eest trahve määrati. Seega ühel teelõigul saab inimene väikese eksimuse eest karistada 24 tundi ööpäevas 365 päeva aastas, samas kõikjal mujal ei loeta seda isegi politsei poolt peatamise vääriliseks. Samas on otse välja öeldud, et mootorratturitele need kaamerad ei mõju, kuna neid pole võimalik tuvastada.

Huvitav, kuidas läheb see kokku meie põhiseadusega, mis teatavasti võrdsustab seaduse ees kõik kodanikud.

Auto spidomeetrid on tehtud kas 5 või 10 km jaotistega ja väga raske on täpset kiirust määratleda. Samuti ei ole see täppismõõteriist, liikluskaamera aga on. Siit tulevad juba seadmete vead. Proovige tõestada, et Teie mõõtja valetas.

Ausalt öeldes tekkib vägisi ketserlik mõtte, et kui keegi kasvõi mõne neist põlema pistab, teeks pudeli kallist konjakit.

Lugupidamisega

Alo Karu

Tere!

Veel üks asi.

Huvitav kumb on ohutum, kas 95-100 km/h sõitev ja teed jälgiv juht või nina spidomeetril 85 km/h sõitev juht, kelle ainsaks mureks on ,et kiirus 90 - ni ei küüniks.

Lugupidamisega

Alo Karu

Alo,tule Leetu,saad konjaki välja teha mitmes kohas,Poolas sama lugu.Sõidame neis maades otstarbeka kiirusega edasi,teades,et radarid ei toimi,sest puudub mõistlik seadus karistamiseks.Ja peab ausalt tunnistama,et selle seaduse leiutamisega nende maade seadusandja eriti aktiivselt ka ei tegele.Miks see nii on,võib aimata,aga tundub ,et Eesti tahab ikka erand olla ja ämbrisse astuda.Lühidalt tähendab see järsult kasvavat kohtuasjade hulka,raha-ja ajakadu,kusjuures rikkuja ja tegelik trahvimaksja jäävadki tuvastamata,riigil raha saamata,samas kasvab kohtuametnike hulk,neile peab palka maksma jne.Parim hoiatus on Saksamaa,aga ei taheta meil õppida teiste vigadest,Leedu ja Poola aga sellesse juriidilisse ämbrisse astuda ei taha.

Tere!

Tänases Õhtulehes kirjutab lugupeetud liiklusjurist Indrek Sirk liikluskaamerate headusest ja toredusest. kõik on muidu ilus ja õige, kuid ikka ei saa ma aru, miks tehakse aastateks katsejänesteks vaid Tallinn - Tartu maanteel 70 km pikkusel lõigul sõitjad.

Mida võetakse ette nende - 10 km/h kulgejatega, kes hakkavad tekitama kolonne?

Kuidas läheb see kokku Põhiseadusega, kui ühel teelõigul loetakse andestamatuks veaks juba + 4 km/h ja trahvitakse selle eest eranditeta. Samas teistel teedel ei tee keegi +5 või üldjuhul isegi +10 km/h ületamisest mingit numbrit.

Missugustel alustel valiti välja just see teelõik jms., millest olen siin juba pikalt heietanud. Kuidas suhtuda sellesse, et auto spidomeeter ei ole täppismõõteriist ja ta peab võistlema kaamera täppiselektroonikaga? Spidomeeter pole mõõteseaduse järgi üldse mingi mõõteriist.

See, et need on vaid karistused, mis arvesse ei lähe on väheusutav. Võtkem või parkimistrahvid. Kui millegagi hakkama saate, siis tuuakse kindlasti istungil välja, et sul on viimastel aastatel näiteks 10 trahvi. See mõjutab kindlasti otsuse tegijat kui näide Sinu seadusekuulekusest. Ammugi siis kiiruskaamera trahvid.

lugupidamisega

Alo Karu

Kuna auto spidomeeter pole täppistöörist, siis eks see suunab meid kõiki GPS seadmete ostmise suunas. Ostsin äsja autole navigatsiooniseadme ja tegin kindlaks, et minu auto spidomeeter valetab originaalmõõdus rehvidega vaid 1 km/h võrra kiirust tegelikkusest suuremaks. Seda kinnitasid nii Tallinn-Tartu tee ääres olevad elektroonilised sõidukiiruse näidikud kui GPS. Varasemalt sõitsin õndsas usus, et kui sõidan spidomeetri järgi 100 km/h siis tegelik kiirus on vast 93-94 km/h nagu oli varasematel minu autodel, paraku see nii pole. Nüüd tuleb hankida omale autopiloodiga auto, et Tallinn-Tartu maanteel mitte trahvi saada ja rekkatest möödasõit jääb vaid helesiniseks unistuseks.

Tere!

Nagu lgp, Tuscan eelpool kirjutab võib spidomeetri viga olla üsna suur. Paljud üldse teavad oma spidoka viga? Kas kõik on veendunud, et nende autol on all õige mõõduga rehvid? Eriti need, kes sõidavad tööandja autodega ei pruugi üldse teada, mis selle masinaga on tehtud.

21.08.2009 Linnalehes on avaldanud kolm inimest arvamust liikluskaamerate kohta. Kaks neist toovad välja sama asja, mis minagi siin olen toonuid: nimelt lubatud kiirusest trahvihirmus aeglasemalt sõitjad. Kolmas ei kasuta seda maanteed ja tal on neist kaameratest kama.

Üldiselt võiks teha mingi katseperioodi, kus ei karistata vaid juhitakse rikkumisele tähelepanu ja hoiatatakse. meil aga pannakse trahvitootmismasin koheselt täiel aurul tööle, et miinuses riigikassat täita.

lugupidamisega

Alo Karu

Mis +3kmh-st jutt käib? Kaamerate haldamisega tegeleja väitis mongi aeg tagasi, et see hakkab tööle alles +10 või +15-st. Sest vastasel korral ummistab info kaamera serveri või mälupanga- mis iganes- ära.

Tere!

Kahjuks on see kaamera töö dipasoon siiamaani segane. Õhtulehes oli +3, Postimehes ja Linnalehes +6 km/h. Kui see on nii nagu väidab lgp. q peal, siis ei ole muretsemiseks erilist põhjust. Isiklikult kahlen, kas on üldse otsustatud, kui suur tuleb lubatud ületamine.

Katseperioodi võiks riik siiski anda. Liiga uus ja harjumatu asi. Lisaks veel see, et keegi ei tea, kui palju on tema auto spidomeetri järgse ja reaalse liikumiskiiruse vahe.

Lugupidamisega

Alo Karu

Lp Alo

Mis kuradi pärast te siin panaanias üldse veel vegeteerite? Kui see minule NII ajudele käiks, siis oleksin ma ammu siit kadunud. Las sinised ahvid mõõdavad üksteise kiirust.

Kuiv statistika ?

http://www.postimees.ee/?id=170942

http://f.postimees.ee/o/2009/10/02/244259t1hf4d0.jpg

Vaatasin seda PM illustreerivat pilti ja see oleks nagu UFO-uurija Volke mapi vahelt välja libisenud.Tehtud niisiis 1.oktoobril kell 17 miskit.Peaks veel küllalt valge olema aga "näidispildil" tundub autot valgustama eestpoolt mingi valgusallikas.Lisaks on vari auto paremal küljel.
Sünged pilved taustal lisavad kunstiväärtust ja ufomeeste jaoks on tagaplaanil ka paar imelikku valgus - ehk energiasammast.

Modelliks on väidetavasti seadeldist häälestanud härraste Volvo,sellega tasuks hooldusse minna sest minuteada on tänapäevased Rootsi autod kõik varustatud päevatulede automaatikaga.

Kardan et selle tehnikaga öösel õiget pilti ei saa.

Nii, mina olen vähemalt Eesti kiiruskaamerate käivitumiseks nüüd valmis. Esmalt, kuu tagasi ostsin auto, millel püsikiirusehoidja varustuses olemas. Eelnevast oli olemas TomTom GPS ja nüüd õnnestus siit http://www.euroretk.com/foorum/poi-koik-huvipunktidest/76-po
i-politseikontroll-ja-eesti-kiiruskaamerad.html ka GPS-le tõmmata kiiruskaamerate asukohad. Nüüd peaks GPS andma 300m enne kaamerat hoiatussignaali, seeläbi peaks õnnestuma vältida äkilisi kiiruse langetamisi ja välgusähvatusi. Peagi proovin ära, et kuidas tröötab :)

Jah, Tuscani välja toodud aadressilt tõmmatavad failid tunduvad väga asjalikud. Neist meelerahu huvides kindlasti kasu.
Samas ei saa jätta mainimatta, et juba praegu, kus kaamerad veel kiirustajatele "kiirteemaksu arvet" ei väljasta, ja neist teatavaid märke ka veel õieti ei pruugita, on teedel nende läheduses teatud kodanike märgata, kel hirmutunne nii suur, et enne kaamerat tuleb pidurdus 75-80 peale, peale kaamerat kiirendus ja enne järgmist kaamerat algab kõik otsast. Ja kui talle kolonn taha on tekkinud, siis tagasõitjatel on juba päris huvitav sellise "üli seadusekuuleka" kodaniku taga sõita.
Kas tõesti on nii paganama raske oma auto spidoka eksimus kindlaks teha?!
Neid numbrinäiduga radareid päris mitu teede peal ju, kus selleks võimaluse leiaks.

Just täna sooritasin möödasõidu linnupuuri ees:-) Olin sel hetkel vastassuuna vööndis. Pilti ei tehtud. Kahju...
Seal vahetult enne kaamerat on oma ritta suunavad nooled ja siis kohe linnupuur. Ongi kax võimalust- kas jätkata võimalusel vastassuunas või tõmmata oma ritta ning pidurid kõvasti peale. A see vist ei päästa. Tagant-tulija saab seevastu sinuga tuttavaks:-)

to qp
See, et ta sinust pilti ei teinud tuli pigem sellest, et see kaamera pole veel tööle pandud.
See on müüt, et kui sõita vastassuunas, siis ei pildista. Mõõtemetoodikast saab lugeda siit: http://www.mnt.ee/kiiruskaamerad/?q=node/9

Seal selgelt kirjas: Kiiruse mõõtesüsteem baseerub kujutise digitaalsele kujule teisendaval LIDAR-il, mis saadab mõõtekiire kimbus välja lühikesi valgusimpulsse. Mõõtekiir kombib mõõtmise ajal sõidutee piirkonda 10 m kuni 75 m kauguselt ja mõõtesüsteem valib fotografeerimiseks automaatselt sobiva kauguse antud piirkonnas.
Kiiruskaamera on võimeline mõõtma kuni neljal kõrvutiasetseval sõidurajal liikuvate sõidukite kiirusi, kuid pilt tehakse alati kiiruseületajast. Kui kiiruseületajaid on mitu, tehakse pilt igast kiiruseületajast eraldi. Fotol identifitseeritakse selgelt kiirust ületav sõiduk ükskõik millisel sõidurajal ta sõidab. Samas füüsikaseaduste vastu ei saa. Kui kiirust ületav sõiduk on pildistamise hetkel näiteks täielikult bussi varjus, siis kaamera läbi bussi ei „vaata“.

Minu ees liikus rekka, sõitsime koos sünkroonselt mitukümmend km. Tagant möödus meist miski uuem bumerang LEDidega Volvo. Nii, kui ta veokist napilt ette sai, nägin ma linnupuurist sähvatust. Mai usu, et kaamera nüüd ennast teise ritta pööras. Ta võib ju mõõta laiemat ala, kuid teades digikaamerate omapära, ei jõua ta ealeski ennast uute kaugustega ja teise kohaga kurssi viia nii ruttu. Süüdi jääb siis veokijuht, kes kihutas u. 120 kmh?

Muideks, su antud lingi esimesel fotol ongi seesama minuga seotud linnupuur. Täiesti mõttetus ja juhile väga vales kohas. Seal ju jätkub veel katkendjoon. Ja ette nähtavus piisav. Möödasõidu lõpetajate lõks?

Tere!

Sai siis eelmine nädal ka sihilikult neid kaameraid välgutatud. Tol päeval pandi nad just üles 46 km lõppu ja Annale.

Üldiselt juba spidoka järgi 100 km/h võtavad. Vähemalt need mis töötasid. Kuna sõitsin trassi kahel päeval läbi ja ühel korral vajutasin kõigi kaamerate piiris 120 peale välja, siis ei saa ka olla, te need mis ei sähvatanud oleks töötanud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et neid on mõlemas suunas ikka jube tihedalt. kui kilomeetri poste jälgida ja enam vähem teada, kus nad asuvad, siis saab neist vähemalt valgel ajal hoiduda. Pimedas on see juba raskem


Kõige hullemad on need 80-ga sõitjad, kellest möödumine ei ole enam ilma trahvi saamata võimalik. Kaamera võtab ka vastassuunas. Proovisin paaril korral vabal teelõigul järele.

Mind ajab kõige enam pöördesse, et teistele põhimaanteedele sh. sellest teelõigust ohtlikumale neid isegi veel ei planeerita. Saaksin aru, kui nad oleks paigaldatud kõigile põhimaanteedele ja igal aastal pannakse neid juurde. Miks kuradi pärast peavad ühel maanteel liiklejad olema katsejänesteks ja trahvitootmise plaanitäitjad.

Teine põhjus on mootorratturid, kelle rikkumisi kaamerad ei tuvasta.
Ma ei taha mitte kuidagi aru saada mingitest võrdsemate kontingendist. Muide liiklusstatistika näitab just nimelt mootorratturitega juhtunud liiklusõnnetuste arvu järsku suurenemist viimastel aastatel. Seda, et tsiklit ei saa fikseerida on tehniliselt jama jutt. Tuleb kaamera kasti panna objektiiv koos välguga mõlemasse suunda ja trahvida tsikleid samuti omaniku järgi või võtta neid vastassuuna kaameratega.


Nagu olen ka varem öelnud on nüüd varsti Tartu maantee ühel lõigul liiklejad kõrgendatud tähelepanu all.

Kui paljusid teist lugupeetud kolleegid on politsei maanteel kimbutanud
+ 10km/h kiiruseületamisega. Mind isiklikult mitte kordagi vähemalt 15 aasta jooksul. See peab olema mõni eriti pedantne tee ääres passiv patrull, kellel pikemat aega midagi teha pole. Vastutulevast patrullist pole mõtet rääkidagi.

Seega Narva, Pärnu ja Paldiski maanteel liiklejad võivad endale alates detsembrist lubada oluliselt rohkem kui Tartu maanteel liiklejad kartmata mingit karistust. Samuti tsiklimehed Tartu maanteel. Autojuhid aga saavad iga eksimuse eest absoluutselt ja eranditult.


Lugupidamisega

Alo Karu

Millalgi oli statistika, et kaamerad olevat mõõtnud keskmisi kiiruseid ning kui õieti mäletan, siis olevat need 85 km/h. Pidevalt sõites mööda Tln-Tartu mnt-d olen kohanud äärmiselt palju juhte, kes võtavad kaamerate lähedal kiiruse suisa 70 km/h ning peale kaamerat sõidavad taas 95 km/h. Taaskord joppas eile õhtul (pühapäev) sõita Tartust-Tln, kolonn oli muidugi suur ning iga jumala kaamera juures takerdus kiirus nii 65-75 km/h ning peale seda toimus taas metsik kiirendamine, see ajab küll närvi mustaks. Pole ime, et nõnda pisikesed keskmised kiirused on saadud, sest autojuhid käituvad äärmiselt läbimõtlematult liikluses, arvestamata kaasliiklejaid jne.

Kaamera peaks pildi tegema siiski peale 98-100 km/h ületamist,mitte 91km/h nagu nad hetkel on häälestatud. Tõepoolest on liiklus selle kaameratega lõigul tunduvalt närvilisem kui seda oli varem.Kaamera mõõtealas tehtav möödasõit võib vabalt jääda kiirust mitte ületanud juhi kanda,kuna möödasõitva masina number ega ka auto ise ei pruugi üleüldse selle fotol olla fikseeritud,mis sellisel juhul on lahendus? Kohtusse ja aega raiskama ?

Need suht madalad kiirused kaamerate mõõtealas on kohati sellest, et mõni kaamera on sees 70 alas, sealt siis ka see suht madal keskmine kiirus saadud.
Ja Alo Karu rahustuseks võib öelda, et tulevad need kaamerad peagi ka teistele maanteedele, vähemalt Maanteeameti kodulehel oli jutt, et järgnevatel aastatel jätkatakse kaamerate paigaldamist ja pannakse neid ka mujale.
Mul ei oleks nende kaamerate vastu absoluutselt mitte midagi, kui meie maanteed oleksid neljarealised, siis saab aeglasemalt liikujatest ka vaikselt mööda venida teise sõidurea kaudu. Aga elame-näeme.

Alo Karu

Lugupeetud Tuscan

Juhiksin Teie tähelepanu sõnale järgnevatel, mitte järgmisel. Selle alla võib mõista nii järgmist aastat, kui ka viie (või isegi enama) aasta pärast. On praktiliselt kindel, et järgmisel aastal neid juurde ei tule.
Jään siiski oma seisukoha juurde, et nad oleks pidanud paigutama kõigile põhimaanteedele ja neid „järgnevatel“ aastatel lisada. Minu arust ei ole see utoopiliselt raske. Nüüd aga tehakse ühel maanteel liiklejad katsejänesteks ja teistest oluliselt rohkem kontrollitavateks.

Kui ma ei eksi, siis 70 alas on vaid Anna kiiruskaamera suunaga Tartust - Tallinna.

See, mida siinkirjutavad räägivad on küll masendav. Kui selliseid „ korralikke liiklejaid“, kes julgevad kaamera piirkonnas vaid 70-80 km/h sõita palju juhtub olema, siis tuleb mööda sõitudega tõsiseid probleeme. Kolonnide tekked on vältimatud. Arvestagem, et majanduse vähegi elavnedes liiklustihedus suureneb.

Isiklikult ajaks küll vihale, kui mõni sunniks mind pidevalt lubatud kiiruse asemel pidureid sellise kiiruseni sõtkuma ja pärast kaamerat veel mööda ka ei laseks.

Lugupidamisega

Alo Karu

70 alas ka Mäekülas paiknev kaamera.

Viimane jutt oli siiski 96 kmh-st, milleni kaamera veel teist välja ei tee. Ja seda kinnitasin oma autoga. Mul oli 102 osuti all ja mitte ükski ei sähvatanud.
Probleem on juba olemas- enamus sõidab lambist 80-85 kmh.

Probleem on juba praegu, kus kedagi ei karistata ja pole ka hoiatavaid märke.
Kui süsteem täiesti tööle hakkab, siis enda spidos kõvasti kahtlevad trahvihirmus kodanikud hakkavad selle maksimaalse lubatu lähedal sõita soovijaid kõvasti häirima.
Seda asja "liikluse rahustamiseks" küll nimetada ei saa.
Ise kavatsen asja hullemaks minnes hakata seda teelõiku võimalusel vältima, kasvõi Piibe mnt.

Muudetud 3.11.09 15:17

minge jah kõrvalteedele. soovitan.
ise kasutan võimalusel püsikiiruse hoidjat ja igaks juhuks ka gps seatud kaameratest märku andma.
kindlasti on algul palju kaamerate suhtes kartlikke ja ebakindlaid sõitjaid. loodetavasti harjuvad kaamerate rohkuse tõttu tallinn-tartu sõitjad nendega kiiresti ...

Kaamera teeb praktiliselt 91 sõitjast juba pildi,kuna kontrollisin oma autoga selle järele ja eelnevalt olin kontrollinud nende tabloode näite,mis enne Annat ,Mäeküla ja Adavere üleval on oma spidomeetriga.Näitas sama kiirust,mis spidomeeter seier 70l ja kiirusnäit 68-69 olenevalt kohast,seier 75l ja kiirusnäit 74-76.Peale Annat tartu poole sõites sirge lõpul olev kaamera tegi pildi ära,kui spido seier oli 90l

Ei tee need kaamerad midagi 91 pealt pilti. Sõitsin täna seda teed kahte pidi ja kus võimalik üritasin kaamerate piirkonnas sõita üle 97 km/h(väidetav rakendumiskünnis) et vaadata paljud neist kaameratest töötavad, õnnestus vaid ühe korra saada pilt möödasõitu lõpetades ca 102 km/h pealt, peale Annat kui Tartust-Tallinna minna(viimane kord tegi sama skohas pildi minu autost). PS Testisin müüti, et vastassuunas kaamerast mööda sõites kaamera ei võta, võttis küll ja tegi pildi minust ära.
Ühte kaamerasse sai peale mitmest autost möödasõitu GPSi järgi sisse lennatud ka 125 km/h aga ei teinud see midagi.
Pakun, et praeguse 4. novembri seisuga töötab neist kaameratest vaid 2-3 tk.
Aga koperdajaid on jah juba terve tee täis, ise sõitsin rahulikult 90-100 vahel püsikiirusehoidjaga ja mööda sai sõidetud õhtusel tipptunnil ikka 30-40 autost, valdav osa sõidab juba spido järgi 90 km/h, mis tähendab tegelikku kiirust 84-87 km/h.
Aga no mina olen kaamerate rakendumiseks valmis, GPS hoiatab varakult enne kaamerat ja GPSi ekraanilt on ka pimedas ette näha, et millal tulevad sirged, kus saab mööda sõita.

Mai usu hästi, et sust vastassuunas tehtud pilt ka nii hästi välja tuli. Ehk spinnerveljed paistavad hästi kätte...

selles see jama ongi,et enamus juhte ei tea midagi sisseprogrammeeritud spidomeetri veast ega sellest,et ka rehvimõõdu muutmine omad korrektiivid sisse viib. endalgi on talveratastega näit ca +10, ehk siis näit 100, reaalne ca 92. tüütab ära küll kui kellegi sabas loksud ja tead,et tegelik kiirus kõigest 85 tuuris.