huvitab kas tänapäevastel elektrooniliste abivahenditega tagaveolised autod saavad hangest sama kiirelt välja kui lihtne esivedu...?

EDIT (administraator): teemat on puhastatud läbust.

Teadmiseks, et aikupets9 (teema algul) ja solksolk (hiljem) on siin teemas sama kasutaja.

Et vältida edasist läbu, soovitame pidada meeles "James75" tähelepanekut:
"Kui oponendid oma vastaste postitusi läbi ei loe, või ei mõtle selle peale, siis tekkib selline lahtisest uksest sisse murdmise efekt."

Et järgmisel korral siin teemas massiliselt esinenud ärplemisi vältida, lepime kokku, et kõik saavad oma konkreetsed testimise kutsed esitada foorumi Ürituste alajaotuses (või kui tahavad pilte jagada, siis võib teha ka vastava teema Piltide alajaotusse) ja kõik kes tahavad kokku saada ning testida, võtavad AINULT seal omavahel ühendust. Ja et siin rohkem ärplemist poleks, siis siin teemas neid kokkusaamisi kokku ei lepi, vaid jätame siia ainult omavahelise vaidlemise. Teema on niigi laialivalguv ja kõik muu kustutatakse.

Muudetud 30.11.10 07:15

Ei saa, füüsikaseadustest ei ole võimalik kõrvale hiilida.

See pole füüsikaseadus. ASR pidurdab läbilibisevat veoratast, kui sellest ei piisa, keerab kütuse juurdevoolu kinni. Ja auto seisab lumehanges.
Kui su autol saab selle asja nupukesega välja lülitada, siis tee seda. Sest nüüd enam kütust kinni ei keerata. Muu toimib edasi. Ja auto lendab lumehangest välja.

See jutt puudutab ainult tagaveolisi masinaid, sest need on nii tundlikud igasuguse takistuse suhtes. Seda enam, kui soovid veel rooli ka pöörata.
A seda möla siin palju jahutud.

Ideoloogiliselt on küsimus valesti püstitatud, sest see päev ei ole veel saabunud, kus esiveolised millegi poolest tagaveolistest paremad oleksid.

Sellest aspektist küll loogiline küsimus, et tagaveoliste tootjaid on tänapäeval niivõrd vähe, et valik on suhteliselt kesine ja jämedalt võib öelda, et räägime vaid kahest automargist.

Isiklik kogemus on selline, et BMW elektroonilised abimehed toimivad vägagi asjalikult ning paljudel mudelitel on võimalik eraldi lülitada stabiilsuskontrolli ja veojõukontrolli.

To q peal:
ASR (anti slip regulation) ei pidurda libisevat veoratast, seda teeb EDS (elektronische differentialsperre), kui viimane puudub, siis seisneb kogu veojõu kontrollimine vaid mootorile jala kõri peale panemises.

Muudetud 30.9.08 09:51

Hea kaalujaotusega tagaveoline pole ka nii abitu midagi. Näiteks mul kunagi olnud Omega B universaal ronis lumes päris hästi. Kui õnnestub hankida mõni tagaveoline, millel mootor taga- ZAZ, Porsche, VW Kupla, vms., ei tohiks ka tagaveolisega selles küsimuses erilisi probleeme tekkida:) Eelise annab esiveolisele ehk see, et vedavaid rattaid saab pöörata. Aga minu arust ei ole see auto ostmisel peamine argument. Mina ostaks taga- või 4-veolise auto. Kui korralikud rehvid alla panna, on ka sigulliga võimalik hangedes sumada.

ASR just pidurdab tühjalt pöörlevat ratast piduriga seni, kuni diferentsiaal suunab veojõu teisele- kõvemal pinnasel olevale rattale. Ja tekibki liikumine. Nüüd veavad mõlemad rattad enamvähem ühtlaselt. Pole mingit diffriplokki. ASR-iga varustatud tagaveolistel autodel kuluvad seega tagapiduriklotsid tihedamini läbi esimestega võrreldes.

Küsimus on püstitatud ideoloogiliselt valesti (intrigeerivalt, mitte vastuse saamiseks), kuid üldistades peaks ometi saama vastata päris lihtsalt. Kui oled autos üksi ja auto on väiksem/keskklass, saab esiveoline pea alati kiiremini hangest välja. Kui istub keegi ta tagaistmel või on suurem auto, on jällegi eelised tagaveo käes ja saab välja ka sealt, kuhu esiveoline võibki jääda. Tagaveo eeliseks on ka mehhaaniliselt toimivad lukud või LSD, mis esiveo puhul on üsnagi haruldus.

Minu arvates on palju olulisem võrdluskriteerium see, millisest libedast mäest kumma veoskeemiga paremini/kiiremini ülesse saab, kuna neid hangesid, kuhu sõita, saab alati ise valida, kuid järske tõuse, nagu näha, ei ole võimalik vältida isegi mitte Lõuna-Eesti kuppelmaastikel (kus teinekord massiliselt esiveolisi nööri otsas üles on veetud, näiteks loetud aastad tagasi Tartu Maratoni aegu), rääkimata nendest, kes põhjapoolsemates NSVL-i vabariikides (Soome jm) ringi sõidavad. Ka selle jaoks on tegelikult rohtu, nimelt ketid autosse visata, et vajadusel (mida tekib küll väga harva) need alla visata. Lihtsam on muidugi omada neliveolist ja karta pigem seda, et sihtpunkti jõudmiseks kulub rohkem aega ja kütust, kuna see kulub poolikuveoliste aitamiseks...

sain nii aru et tagaveolise eelised tulevad lumehanges siis välja kui autos on rahvast.
No aga siis saab ju kõik hoopis välja kupatada autot lükkama ja ikka jääd üksi autosse.
ja kui oled üksi siis on ikkagi tavaliselt esiveoline parem ;)

Fakt on see, et õige 2 veoline põhjamaa auto on korralik esiveoline auto.
Kõige parem põhjamaa auto on muidugi neliveoline, aga see pole enam nii odav jne.

lumemöllus olid Õismäel majade vahel ainsad kinniolevad autod Bmw-d ja mina oma IS 220-ga

Eks autol ja autol on suur vahe. Sai istutud paar talve vaheldumisi "Vene Audi" ja VW Polo roolis. Läbivus oli esimesel ikka oluliselt parem
Sealt kust esimesega olid korra juba lumme jäljed ette sõitnud, ei pruukinud teisega järgi saada. Nii suur oli vahe. Peapõhjus ikka Vene Audi raske ninaots. Kunagi sai palju nii Mosse ja Ziguli klassikutega sõidetud ja ehitusmaterjali veetud. Sellist sõitu (paraku küll pooleldi juhitamatut) kui täislaaditud Kombiga vahel tuli objektile jõudmiseks läbi lume teha, ei teeks ei tühi ega täis esiveoline järgi. Jääpeal on kumm ja naelad ikka üliolulised. Ei saa öelda, et esi- või tagavedu alati parem on. Tõusul on esiveoga see hea, et kui puksima hakkab, saad rooliga auto enam vähem rajal hoida. Tagaveoga viskab aga masina risti ja võid nii tagurpidi puusse panna, et ai-ai.
Nii edaspidi kui tagurpidi ajades on esiveolise juhitavus parem.
Eks on teatud pinnased, kus esiveoline, tundub, et jääb sisse kergemini tagaveolisesti. Need on sellised poolpehmed ja tihenevad, kus mittevedav esiratas rullib pinnase tihedamaks ja tagaratas saab tugevnenud pinnaselt suuremat veojõudu arendada.

Esiveolise juhitavus ei ole niiväga parem, aga ta ei viska end lihtsalt nii ära kui tagavedu, esiveo juhitavus muutub kehvaks, kui ratas ringi lasta, sama tagaveoga.
Mäest üles saab esiveoga tagurpidi tagaveoga edaspidi:)
Üldiselt saab küll öelda, kumb on talveks parem ja seda vaieldamatult esivedu, võrdleme ikka sarnase klassi ja mõõtmetega autosid, ned vene autod unusta üldse ära.

Tavalisele kasutajale on esivedu parem. Tagavedu on vajalik sportautodele (suure kiirenduse pärast) ja veokile. Ehk siis tuleb nii, et BMW=veok. Tuleb ju nii?

NB! Tavalises autose 75% ajast sõidad üksinda.

nu tagavedu ei võrdu veok, samuti mitte bmw, aga nagu ütlesin asi nii on ja vastan teemale sinuga enamvähem nõustun välja arvatud selles, et bmw=veok
see 75% osa on ka kahtlane, aga muidu jah esivedu talvel ruulib.

Mis muidugi on, siis peale esiveole üleminekut pole isilikult talvel enam kraavi asja olnud. Kõike ei saa vast ka sõidukogemuste arvele panna, aga tagaveoga ikka mõned korrad sai talvel teeveerest lisa võtmas käidud. Aga eks see on ka rohkem minu kui maainimese lõbu, see hommikune lumehangedest läbi raiumine...

huvitav, et räägitakse, et talvel esivedu ruulib, olen nõus, aga miks mitte ka suvel, kas läheb siis paljudel inimestel lubatud kiirusega sõites suvel esiveoline teelt ära? Vaevalt küll, vedudega on tavasõitja poolelt nii, et see, mis suvel, on suht poohuj, sest piirolukordi praktiliselt pole, talvel aga sõidetakse tihti piiri peal, seda ka eneseteadmata! Seega pole nagu mõtet öelda, et jube oluline, et tagavedu kuival ringil nii ja nii mitu seki kiirem, keda kotib.

Tubli A4v6! Panid i-le punkti.
Nüüd järgmine teema...

Oskuslikul autojuhil ei lähegi auto naljalt "alt", olgu tegu mistahes veoskeemi ja aastaajaga. Samas, kui teadlikult piire kompima hakata, siis saab ruttu selgeks, mis kus ennast hästi tunneb. Eks sealt tulegi need "ruulimise" jutud.

Tagaveo stabiilsust on võimalik tunnetada ka seaduslikult sõites, kuid jah on ka neid väheke kiiremaid bemari mehi, kes kindlasti tagaveo rõõme tunnevad, aga väga võimas tagavedu on suvel ka tülikas ja ohtlik, aga suutlikum kui võimas esivedu.

To:_Uru_

"Oskuslikul autojuhil"

Kas on siis ka selliseid kes ei ole oskuslikud? :-O Pole eriti kuskil kohtand kedagi kes räägiks, et tal oskusi napib. Kõige osavamad on tavaliselt vahtrakaga ja vana bemmide omanikud - noh seda niikaua kuni paari teise laibaga kivihunnikus ollakse.

Kui juba hoog sees ja suurel kiirusel mööda libedat maanteed kulgetakse, on kindlasti tagavedu keskmisele autojuhile ohtlikum. Uutel on nagunii niipalju juhiabisid peal, et need kompenseerivad libedalsõidu ohte.

> Märtsikuises lumemöllus olid Õismäel majade vahel ainsad kinniolevad
> autod Bmw-d ja mina oma IS 220-ga

Kas see peaks olema vaidluse argument? Märtsikuise lumemöllu kohta niipalju, et kesklinna teeäärsest, kuhu oli lükatud ette 1.5m kõrgune (kõrgem auto katusest) jäine lumevall, ei pääsenud läbi ühegi teise poolikuveolisega kui mu naise tagaveolise Volvoga (tühi auto, ilma igasuguse ballastita). Päev otsa sõitsin ringi ja õhtul sõitsin sinna oma kohale tagasi, seda kõike kordagi autost väljumata (lükkamiseks või labidatööks, mida küll mõne teise nii esi- kui ka tagaveolise omanikud tegid, aga välja ikka ei pääsenud). Sinna kohale, kuhu õhtul tagasi sisse sõitsin, olid päeva jooksul mitmed üritanud tulla, aga loobunud (jäljed). Ma ei tea, kas on viga pigem tihendis või on on Volvo üks parimaid tagaveolisi just tühjana libedal liiklemiseks, aga see konkreetne näide ei tõesta kindlasti, nagu sellises olukorras tagaveolised esiveolistest paremad oleks. Muide, õe Saabiga polnud sealt Volvo tagant lootustki välja pääseda (proovisin pikalt), kuigi tal tutikad naelad all ja pikimootoriga Saab niigi üks asjalikumaid esiveolisi kehvades libedates oludes liiklemiseks.

> Kui juba hoog sees ja suurel kiirusel mööda libedat maanteed
> kulgetakse, on kindlasti tagavedu keskmisele autojuhile ohtlikum

Sellele väitele olen ka varem vastu vaielnud. Füüsikaseadused määravad suurima võimaliku ohutu kiiruse. Kui näiteks tagaveoline hakkab samal teel saba liputama juba 70kmh juures, võtab juht jala gaasilt ja auto on alati otse (sellele reflektoorsele liigutusele ei saa kuidagi piruetti järgneda). Esiveolise juht sõidab samas olukorras reeglina 90-ga ja arvab, et esiveoline ongi parem, kuid kui mingil põhjusel nina libisema tahab minna (kiilasjääl juhtub ka kogenu käes), järgneb jala gaasilt võtmisele peaaegu alati piruett. KOgenud juht jah ei võta jalga gaasilt ja üritab selle niigi füüsika seaduse kohaselt liig suurel kiirusel auto valitsemise teist moodi tagasi saada, aga kui rääkida keskmisest või alla keskmise autojuhist, siis tagaveolisega ta sel teel nii kiiresti ei sõidakski (tagaveoline annab paremini märku libedusest) ja kui midagi juhtubki, siis loogiline käitumine ei põhjusta juhitavuse kadumist veel hullemal moel. Rallisõitjad, kes oma autot perfektselt valitsevad, on hoopis teine teema:)

Kui Kärsa naisel on universaalkerega tagaveoline volvo siis selle kaalujaotus tühjalt võib olla tõesti nii, et tagateljel on üle 50% kaalust. Neil on tagasild ikka üsna sügaval kõhuall.
Endal tuli kodust sellel tänavusel kuulsal märtsihommikul kah välja tulla ja veel koos järelkäruga. Sõitsin enne muidugi oma teele tühja 2141-a jäljed ette ja panin talle siis käru järgi ja tulin maanteele välja nagu krõbin (naabrimees oli hiljem samasse sisse jäänud). Maanteel oli kraavis päris mitmed rekkad ja sõidukad. Autosid oli Tartu peal üldiselt vähe aga muidu üsna hullumaja, lumi koristamata. Istus kinni nii esiveolisi kui tagaveolisi. Ise jäin käruga kah korraks kinni kui üritasin uljalt täistusanud parklas ringi keerata. Muidu oli päris lõbus "traktoriga" ringi kulgeda..

Härrased, ei ole mõtet ühest äärmusest teise põrgata!

"reaalselt istub tagaveoline ka siis juba sees, kui õhtul sooja rehviga jääle seisma on jäädud ja hommikul selline paarisendine lohk on sulanud"

Olles sõitnud talipäevadel nii esi- kui tagaveolistega, olen ennast abituna tundnud täpselt ühel päeval ja siis, tõsi küll, tagaveolisega. Aga siis oli tegu ka peaaegu terve viimase "talve" korraga maha sadanud lumega, mitte paarisendise lohuga ja masinaks oli tühi lamellrehvidega kaubik. Ja lõplikult kinni ei jäänud kuhugi, lihtsalt palju jeblamist oli.

ega linn ei ole jah täis lõplikult kinnijäänud hüljatud roostetavaid masinaid, lõpuks saavad ikka kõik välja, hea seegi. Üldiselt saab ikka jõnksutades välja küll, aga aut kastiga tagaveoline on jälle nati keerulisem juhtum (nagu ka aut kastiga esiveoline), sest sellega kuidagi viisakalt jõnksutada ei saa.
On kunagi ka nelikveolisega (subaru leone) sõidetud, eks kinni jääb ka sellega, lihtsalt kohtadesse, kus keegi enam nii lihtsalt appi ei pääse.

Automaadiga on lihtne jõnksutada- lased ühte otsa, hoiad pidurit peal, siis vahetad käigu ja lased jälle teise mätta otsa.
Või paned I käigu sisse, ronid välja, masin hakkab ise minema ja lükkad ta lumest välja.

kus kohas teie sõidate, et teil kinnijäämine nii hull probleem on? Ise olen sõitnud nii esi kui tagaveolistega, nii vene kui lääne versioonis. kui korralik kumm on all, siis ei istu kummagagi talvel kinni. hetkeks võib ju jääda, kui olud lähevad väga hulluks, aga natukese jõnksutamisega saab välja.

kogemus ütleb, et lõplikult jääb kinni ainult kahel juhul:
1. sa oled sõitnud ennast põhja peale
2. sa töötad füüsikale vastu ehk sul on vaja sõita peale kinnijäämist ülesmäge (näiteks sõitsid vedavad rattad kraavi)

praegune lexus on tagaveoline ning ei ütleks küll, et see ka paksus lumes ja rasketes oludes liiguks halvemini kui opel astra või kia või 2109.

Tava liikleja üritab siiski punktist A-B jõuda mööda tänavaid ja maanteid.
Võrdlema peaks nii, et talvel kui just lund ja jääd ning löga kõike vaheldumisi teel. Vot siis sõita näiteks kord esi- kord tagaveoga Tallinn-Viljandi ja tagasi. Siis peaks iga juht aru saama kumma masinaga tal lihtsam sõita oli. Soovitav muidugi, et ühe klassi masinad on.
Siiani üritatakse siin vaielda hangemurdja tasandil: minul murrab naabril mitte!

Ise olen konarlikku libedaga kattusele keeranud just väikse esiveolisega. See oli ka esimene kord esisillaga libedal sõitmine ja kohe rattad taevasse. Nüüd kogemusi rohkem ja just esisilda libedaga pooldan rohkem.

Jõnksutades sa võid ju pidurit peal hoida, aga selle ajaga kaob inerts ära ja tulu on sellisest asjast vähe, autot jõnksutades liigub ka auto vedrustus ja sellest tekibki selline efekt, et pead naks ja naks käike vahetama, mitte ei saa vahepeal piduril jalga hoida

Üks asi, mis ilmselt autotootjatel läbi arendamata on nn tõstuki konseptsioon (tagurpidi liikuv tagaveoline). Manööverdamise osas oleks kõval maal see ilselt parim. Juhitamatu esivedu, see oleks mõtlemise koht.

Siin toimub vaidlus kahe leeri vahel. Ühed on õppinud tagaveolisega sõitma, teised esiveolisega. Tänav pole rallirada ja siin sekundeid lugeda on jama.
Ise olen minevikus omanud järjest kolme tagaveolist ja hetkel on esiveoline. Ei saa öelda et neist üks oleks olnud teisest parem. Jättes mosse välja olen kõigile ülejäänutele leidnud selle oma mis sobib libedaga.
Olen kunagi öösel tartu poole tallinnast sõitnud esimese masinana kolonnis. Tuisk oli tihe ja keegi mööduda ei tahtnud. Kohati sõitsin kolonnil ka eest ära. Ühel momendil oli teel ligi 60...70 cm kõrgune tuisuvaal. Ilma kiirust maha võtmata sõitsin sellest läbi oma vana tagaveolise opeliga. Paraku kolonn järgi ei tulnud. Peeglist nägin vaid punaseid tulesid ja vilkuvat kollast. Vat nii on selle tagaveolise läbivusega.
Mis puudutab lumes edasi liikumist, siis siin üheks paremaks asjaks omast kogemusest pean korralikku lamelli. Vihje uutele naeltele ei vii alati hangest välja.

Kärsale
Kuidas sa ülepea kokku lükatud hangest läbi sõitsid? Selline asi sisaldab jää ja lume kamakaid ning on sadanud lumest kordi tihedam. 99% tõenäosusega selline segu su masina plekki ja plastikut lõhub. Labidaga asja kohendamine siiski tervislikum ja vähem aega nõudvam (ka remondivahet jooksmine kulutab aega).

noh siin on näha, et kellel rohkem sõidukogemust ja kellel vähem. Üldiselt James75 jutt võttis asja üsna ilusti kokku.
Linnas kuskil kinni jääda, siis peab ikka olema erilised oskused, maal ja lahtilükkamata teel küll, kuid see ka ainult sellisel juhul, kui lumi juba kaua seisnud. Lahtise lume peal sõidab igasuguse veoskeemiga masinaga vabalt lumest läbi.

Ma pigem liigitaks esiveolise tavaliiklejale ohtlikumaks, kuna ta ei anna libedusest nii kiiresti märku ja kui suuremal kiirusel tahab nina ära minna, siis ongi üllatus käes.

Aga üldiselt maitse asi, samas saab igasuguse masinaga liigutud, tuleb vaid teada sõidunippe erinevate veoskeemide ohjeldamiseks.

Muudetud 2.10.08 13:13

audi a4 v6- le täienduseks, vastuseks q peal-e. Libedaga ei aita pidur ka sest auto raskusega vajub ratas ikka lohu põhja tagasi :) Kuna sõidan talvel pidevalt maapiirkonnas, siis esiveoline on olnud lumes ronimisega ülesmäge effektiivsem, kui tagaveoline. Paljuski oleneb hangede läbimisel hooga, auto enda massist ja rehvi laiusest.

Te võite selle teema üle soiuma jäädagi, aga vaadake või jääraja aegu, seal esiveod võidutsevad, või tänaval lumega, tagaveod venivad esiveod tuiskavad mööda.
Tavainimesele sobib igaljuhul esivedu talvel rohkem, enamik meist pole mingid marko märtinid.
Ning üdiselt esiveoga sõidab ka proff talvel kiiremini, kui tagaveoga.
Aga ma tean, et saan nüüd kõvasti vaidlemist vastu sellel teemal võibki vaidlema jääda, üks arvab üht teine teist.
Fakt on see, et kumbki pole üdini hea veoskeem, mõlemal on omad plussid ja miinused, aga reaalsetesse põhjamaa oludesse aastaringi kasutamiseks on esivedu parim asi, kui mõelda ka rahalisele poolele.
Aga kui raha on suva, siis parim asi on nelivedu, selle minused siis kahanenud tippkiirus, kahanenud kiirendus ja suurem kütusekulu ning suuremad remondikulud ja suurem tuksi mineku oht.
Aga mina ei viitsi neis teemades enam vaielda, tagavedu vs. esivedu, mõttetu.
Need vanakooli tagave mehed, kes esiveoga sõita ei oska, neile ei jõua pärale, see et nad esiveoga kobad on ei tee seda veel halvaks nad on nii kitsrinnalised inimesed.

nagu ma ennem mainisin, siis iga veoskeemi jaoks on omad sõiduvõtted - selle jaoks ei pea olema isegi mingi rallisõitja, et neid vallata.
Põjendada oma ebakompetentsust roolis auto veoskeemiga...priceless.

Olen enamuse oma elust sõitnud siiski esiveoga, seda ka talvel, nii et kogenematuks end päris ei pea. Samas kui on valida, valiksin alati talvel esimesena neliveo, seejärel tagaveo (kuna harva sõidan tühja autoga) ja kõige viimase lahendusena alles esiveo. Samas möödunud talv oli selline, kus sain kogu talve ilusti esiveoga ringi krõbistada ega vajanudki enamat. Tõsi, selles märtsilumes ei üritanudki esiveolist garaazhist välja ajada. Et tuua linnavurlesid natukene reaalsusesse: maal lükatakse mul igal lumisel päeval vähemalt meetri kõrgune lumevall hoovi sissesõidutee ette. Ja mitte kordagi elus pole ma veel labidat võtnud, vaid "stangega" teed rajanud - maal tuleb seda teha teinekord ligi 2km pikkune teelõik ja koju on alati pääsetud omal jõul. See on ka üks põhjusi, miks ma eelistan Volvot, Saabi jt autosid, mis sobivad meie kliimasse ja mille stanged ning põhjakaitsed on tehtud nii, et päeval lükatud ja õhtuks külmuv lumevall neid ära ei lõhuks. Soome-Rootsi-Norra maapiirkondades on see olnud nii juba terve igaviku, meil siin mõned koomikud väidavad et võimatu... mõttetu vaidlus täiesti. Kuna sel hommikul tegutses oma autode kallal kogu see korrusmaja hoovitäis rahvast, siis ei näe nagu vajadust minna küsima tunnistusi või fotosid sellest veerandtunnisest "teerajamisest" nende käest ja mulle on üsna pohlad, mida need foorumis liialdajad (pooleteistmeetrisest lumevallist sai ulmekirjanike käe läbi järsku üle-pea vall jne - autos istudes oligi üle pea:)) usuvad või mitte. Küll aga eelistan ma ise just teatud konkreetseid autosid ja veoskeeme puht praktilisest mugavusest lähtudes ja neid valikuid ei kõiguta kindlasti foorumi teoreetikud, kes valivad omale auto hoopis teistest eesmärkidest lähtudes (välimus?). Nii kummaline, kui see ka pole, läheb foorumis kirjutatu sageli lahku praktikast - huvitav, miks paljud maamehed kasutavad esiveolist suvel ja tagaveolist talvel (kui just neliveolist selle tarvis ostetud pole)?

Oman nii esiveolist Audit kui tagaveolist BMW-d. Mõlemad uuemad mudelid autod. Isiklikult minule meeldib talvel tagaveolisega rohkem sõita. Esiveoline auto on mõndades olukordades alajuhitav. Samas asi on maitses...ühele meeldib üks, teisele teine. Ega sellepärast ei pea kohe teist varianti maatasa tegema :)

See, et maamehed talvel tagavedu eelistavad on puhtalt loll jutt.
Nad hoopis sõidavad oma siksidega ja seal juhuslikult on tagavedu.
Palju on ka esivedusidja probleem lihtsalt selles, et nad vanakooli mehed, kes esiveoga sõita ei oska, oli ju ka vene aja lõpus kus 08 ja 09 tulid, nendega oli palju matse, kuna oldi tagavedudega harjutud ja siis kobad panid et esivedu on halb nagu teie praegu.
Esiveoga ei pea sa talvel üldse niivalvel olema kui tagaveoga, tagaveoga pead pidevalt rooliga mängima, nii et nahk märg ja ärge ajage et ei pea, ei tea mismoodi selle auto muidu talvel teel hoiad, kui kiilasjääga 100-ga lendad, mida esivedu võimaldab kenasti, ei pea nii hullusti võimlema ainult natuke sõita pead oskama.
Maameestel on palju igast esiveolisi panne.
Lisaks maamehed jõuavad lihtsalt tagavedusid osta, siksid, sierrad scorpad ja vanad rondid bemmid ja mersud.mossed ka ja volgad

aikupets9
Jäärajal ja liikuses liikumises on erinev lähenemine. Jäärajal ideaaltrajektoori sõites ja ideaalis pidurit ja gaasi kasutades võib tõesti vahe olla. Liikuses sa seda teha ei saa. Siin tulevad välja hoopis teised nõksud. Kuidas sa suudad ümbritsevat jälgida ja sellele ennast kohandada. Meie kliimas saab sõita nii ees kui ka tagaveolisega igapäevaselt kui sa asja valdad. Saab sõita nii et sa kellelegi jalgu ei jää ja kedagi ei ohusta. Kui sa väidad et tagaveolisega ei saa, siis sa pole sellega lihtsalt libedaga sõitmist selgeks saanud lõpuni.
Ise sõidan hetkel esiveolisega.

Mulle jäävad küll pooleveolised autod talvel ette. Minu automaat kastiga quattro kiirendab ka lihtsalt pidurt vabastades(ilma gaasita) pooleveolisest kiiremini, kui on libe. Tegelt ikka päris jama, kui 95% liiklejatest jalgu jäävad.

Oli aeg, kui minagi tagavedu maapõhja kirusin ja imestasin "lolle", kes endale veel esiveolist ostnud pole. Lisaks superheale läbivusele ei saa ju esiveoline kunagi ka käest minna, musta jää peal võib nii palju anda, kui torust tuleb jne. Vanust oli tollal 12 aastat...

Ma natukene tahaksin täpsustada seda enda hädasolemist oma bussiga ühel ainukesemal talipäeval. Tegu oli toosama märtsituisuga, millest juba juttu on olnud. Eks hädas olid kõik pooleveolised, neliveduste omanikud võisid muidugi vastupidi tavapärasest paremas tujus olla. Keeruliseks läks kohtades, kus esiveolisedki "pusisid", ehk siis tõusudel, vallides jm, mis "teele ette jäid". Ma ei hakkagi hindama erinevate autode sooritusvõimet tol päeval, kuid selge on ka see, et pea kahe tonnise tühimassiga mikrokas, mille vedav sild on väga vähe koormatud, pole neis oludes parim võimalikest liikuritest. Sellegipoolest sai mõnedki korrad talve jooksul kodutänava tõusust ka siis üles mindud, kui mõnigi naaber esiveolise sõidukaga poole peal tagasi läks. Siin aga heidan ma veelgi vähem midagi ühele või teisele autole ette, kuna tõusu lõppu mitte jõudnud inimesed lihtsalt gaasitasid üle.
Ja veel - lamellrehve mainisin "kogemata niisama", ette ei heida neile midagi, kuna lumes peabki muster, mitte naast.

Ühtin samuti 100% James75-e seisukohtadega. Eriti meeldis mulle see lause: "Meie kliimas saab sõita nii ees kui ka tagaveolisega igapäevaselt kui sa asja valdad. Saab sõita nii et sa kellelegi jalgu ei jää ja kedagi ei ohusta. Kui sa väidad et tagaveolisega ei saa, siis sa pole sellega lihtsalt libedaga sõitmist selgeks saanud lõpuni."

Ma pole väitnud, et ei saa, kust te selle välja loete?
Mõlemaga saab sõita ja jäärajaga saab asja võrrelda, sest käitumine ja pidamine on sama, nii jäärajal, kui ka maanteel on jääd ja lund.
Nelivedu on muidugi parim, aga sellest hetkel juttu ei ole.
Esiveoga võid olla palju rahulikum, olen sõitnud nii tagaveoga, kui esiveoga, kõige rohkem tagaveoga ja sain kenasti hakkama, aga teate kui ma sain omale, oma esimese esiveo, siis mul närv kohe puhkas nii hea oli sõita mööda lumevalle ja musta jääd.
Minule on esivedu tõestanud enda paremust talvel ja põhjamaale kaheveolistest sobivaimaks autoks.
Tagaveoga saab ka kenasti sõidetud, aga esivedu on talvel ilmselgelt kiirem, turvalisem palju rohkem närve puhkavam, kui tagavedu.
Tõsi on muidugi see, et oinas sõidab ennast iga veoga ja autoga surnuks.
Aga paratamatult, kipuvad mu autode valikutesse tagaveod, kuna nende seas on palju mulle meeldivaid autosid, mida ka osta ja pidada jõuan.
Audit ma pidada ei jõua, BMW ja Mercedse pean aga küll ära ja tagaveolised fordid ja opelid.

Muudetud 2.10.08 17:08

Tere!
Lugesin mõtteid ja arvamusi ja pean ütlema,et olen aikupets9-ga nõus nii mõneski asjas.Ma olin kunagi "proff" ehk teenisin autojuhina leiba,sain I liigi ja olin ka mingi aeg sõiduõpetaja,kuid tekkis "unehaigus"ja pidin kutselisest loobuma.Sõiduautodest olen sõitnud ZAZ968A-ga ajal mil talvekummid olid unistuseks-oli võimalik alla panna LUAZI papud.Järgmiseks liikuriks sai(muidugi tagaveoline)zigull,sellele oli juba võimalik saada naelkumme ja sellega liikumine oli juba mõnusam.Praeguseks on mul V850 TDI ja pean ütlema,et eelnevate autodega võrrelda ei anna.Sain ta enne talve tulekut ja muretsesin kohe ka uued "naelad"alla.Muidugi sõitsin algul väga ettevaatlikult,et masinaga tutvuda-harjuda,tegin selgeks mõningad esiveolistega sõitmise "põhitõed" ,sest see ju mu esimene esiveoline.
Ühesõnaga ja kokkuvõtvalt:olen tast võlutud,talvel kordagi "kinni"ei jäänud-ma ei tundnud erilist vahet,kas sõidan talvel või suvel-minu poolehoid kuulub esiveolistele kuigi pean tunnistama,algul mõtlesin ainult tagaveolise soetamisest.

Esi ja tagaveo tundlikus käestmineku suhtes kasvab erinevalt. Kuni Plörtsini, ja soolamärja asfaldini pole otsesõidul erilisit närvilisust kummagagi. Kui aga kiila peale asi läheb, siis on paraku tagavedu ülikapriissne, ja nii jalgade kui käte liigutamisega peab väga täpne olema.
Rehv, ikka rehv, on muidugi ülioluline. Laiu papusid pole maaoludes mõtet alla toppida. Kitsas korralik lamell ja naeltega, muidu lumes kaapides võtab jääpadja kohe alla (naelad närivad selle aga ära).

Naelutatud lamell rehv jah parim, see küll ujub puhta asfaldiga, aga see eest libedaga peab sigahästi:)
Ma ütlen minu närv ka kohe puhkas mu esimese esiveolisega, milleks oli 93a 1,8d Ford Escort, ometi oli tal lühike teljevahe ja kergem käest minema sellepärast, aga ikkagi mu närv puhkas ja nii hea oli sellega mööda lumehangi künda ja mööda musta jääd.
Üks asi on muidugi tõsi, esivedu ei hoiata libedast nii hästi, kui tagavedu, samas selle tagaveo hoiatamisega on ka omaette teema, tagaveo hoiatus kipub rohkem nii tulema, et külg korralikult ette ja kui ikka üle keskmise jut pole siis 90-ga sõites oled läind kah teepealt, kui mitte rekkasse või puusse surnuks.
Mina ka vanasti olin tagaveo poolt, paraku nüüd olen arvamust muutnud, kuid ma sõidan mõlemaga, ongi plaanis endale bmw osta võibolla.
Aga üks on kindel, see teema läheb edasi ja tagaveo kiitjad tulevad jälle välja(vanakooli mehed, kes esiveoga õieti sõita ei oska või pole eriti sõitnudki)
Kindlasti ei tasu esiveo võimekuse üle otsustada Honda civicu põhjam, nagu mina algul tegin ja esivedu vihkasin seep, kuid escortiga asi muutus.
Ma näen kuiväga te esivedu vihkate ja seate tagaveo maailma parimaks, mina tunnen inimest, kes arvab esieveost et see maailma parim, talvel on kõvasti parem ja et suvel pole vahet.
Paraku suve suhtes ta eksib.
Mina teenin kah autojuhina leiba ja just tagaveoga, aga koorma puhul ongi hea, kui on tagavedu aga siiski peab ka tagaveo ettevaatlikkuse säilitama, korduvalt olen külje korralikult ette saanud, kraavis pole käinud sellega:)
Volvo ja Saab ju ometi on kallimat sorti autod, aga põhjamaa oludesse teevad siiski mingil põhjusel esivedu, ka nelivedu kohtab kuid mitte tagavedu uutel, vanasti jah aga siis oli teine lugu.

Muudetud 3.10.08 10:56

ESP on väga asjalik elektrooniline abividin. korra testisin jäärajal koonuste vahel vingerdades pidurdamist ja no pole võimalik ühelgi schumacheril selle jubina tasemele trügida. iga ratas pidurdab erinevalt vastavalt vajadusele ja auto ei viska külge ette ja spin jääb tulemata. Võtsin ESP maha ja koonused lendasid - tee mis tahes... muidugi jäärajasõidus on selline asi segav element mis mõnu ära rikub aga tänavaliikluses peaks selline asi igal masinal peal olema. Paljud laibad jääks olemata..

aikupets kirjutas: "Volvo ja Saab ju ometi on kallimat sorti autod, aga põhjamaa oludesse teevad siiski mingil põhjusel esivedu, ka nelivedu kohtab kuid mitte tagavedu uutel, vanasti jah aga siis oli teine lugu."

paraku sellel on palju praktilisem põhjus, kui sa arvatagi oskad - esiveoliste tootmine on tublisti odavam, kui tagaveoliste. Seetõttu ka maailmas enamus autosid esiveolisena tehakse.

muidu võite siin vaielda aga kunagi üksmeelele te ei saa kunagi.

vigastus
Ka on esivedu ökonoomsem. Lihtsalt kogu pöördesse aetava raua kaal on väiksem ja ülekannete arv (hammasrattaste paarid) väiksem kui tagaveolisel.

lugesin ära mitmel päeval oleks eelmine talv vaja olnud talvekumme, tuli kokku 5 päeva. Ise sõidan ammu lamellidega, tunduvalt vaiksem ja keskkonnasõbralikum. Samuti saad alla panna ja ära võtta endale sobival ajal, pole üllatusi jne. Naela kasutaks vaid siis kui näiteks maaoludes sõidaks igal päeval lumist teed tööle. Küll teavad vähesed et suvekumm alla 7 kraadises ilmas kaotab oma elastsuse ja seetõttu ei toimi enam nii hästi, olgugi et teed võivad puhtad jne olla.

Nagu ma varem mainisin - ühele meeldivad blondid, teisele brünetid tüüpi vaidlus. Ja mõlemad taovad rusikaga rindu, et neil ainult õigus ja kõik muu on saast. Kui kogu Eesti elu kõrvalt jälgida - näiteks poliitikat- siis võib leida palju sarnasust :) See vist ongi meie omapära, et alati mis mul on kõige parem ja muu on saast :)

Olen nõus paljude eelkõnelejatega - vaielda võib lõpmatuseni.
Omal kogemus mõlema veoskeemiga. Enamus autod olnud igasuguste elektrooniliste abidetta ja ABS oli mõnel. Ka rehvid olid 90-te keskpaigani suvest-suveni. Esiveduline on hea turnima ja läbivus parem paksemas lumes. Miinuseks halvem "*****tunnetus". Tagaveoga aga arusaamine tee olukorrast oluliselt parem. Minu arvates on tagaveolist ka lihtsam tagasi kontrolli alla saada. Ja muidugi on ülioluline roll rehvidel.(Vanal ajal lasti kiilaka puhul rehvid tühjemaks et suurendada kontaktpinda) Hetkel esivedulise kasutaja.

Tere!
Ma tahaksin lp.VIGASTUS-ele oponeerida ja küsiksin,et millise materjali põhjal järeldub hinna suhe E-veoliste ja T-veoliste vahel.Mulle tundub ja olen ka kuskilt lugenud-kuulnud(mitte saunas),et esiveolisi oli toota keerulisem kui T-veolisi(T-veoliste tootmise ajalugu on pikk-kogemusi palju-ja tundub jupp maad siiski odavam olema vs.E-veolisega).E-veoliste alguaastail oligi pemine probleem: keerukus,materjalid,"lapsehaigused"jne.E-veolised aretatigi seetõttu,et saavutada võimalikult parem teelpüsivus kuigi ehk veidi kallimalt ja mitte ülikallilt(nt.nelivedu ja sinnapoole)võrreldes T-vedu.On lisandunud palju abi agregaate-seadmeid mis nüüd ehk T-veolise kallimaks teevad(nim.seadmete paigaldus keerukam-raskem).Kuid libedal on minu arvates E-vedu parem-tingimusel,et mõlemat tüüpi liikuritel on samased abi-lisad.Jätan neliveo hetkel kõrvale-see oleks vast teine teema.Oponeerigem!

vastus sulle vigastus, mainisin volvo ja saabi just sestap ära, et need on kallimad autod ja nad ei hoia kokku, nad teevad just põhjamaa oludesse autosid ja kui tagavedu oleks talveks parem teeks nad tagaveo, palju kallimat nelivedu nad ju ometi teevad.
vastus to james75:
See ökonoomsuse vahe on üliväike, seda on praktiliselt võimatu mõõta reaalsetes oludes tänaval.

Esp on tavajeekimiele hea, aga proff sõidab ilma elektoroniliste abivahenditeta kiiremini, see on testitud, isegi eestis.

Esivedu on lihtsam toota, ta ei oel eriti keeurline see ammu välja mõeldud ja masin toodab neid juppe ja esivedu pannakse ühest puntras alla, tagavedu tuleb mitmes osas panna.Esiveos on ka vähem materiali, mis teeb odavamaks asja.
Esivedu on suvel kehvem, aga talvel parem, esiveo aretamise põhjuseid ei oskagi öelda, algselt võis see lihtsalt katse olla.


Vastus sulle MM:
Asi sedasi, et esiveo sooritusvõime libedal on parem, kui tagaveo oma siin pole tegu enam maitsega, kui rääkida sooritusvõimest.
Kui tahad rääkida maitsest, siis pole tegemist enam sooritusvõime arvestamisega.

aikupets
Vahe on teoreetiline sest keegi pole tootnud ühte mudelit üheaegselt nii esiveolise kui ka tagaveolisena. Paraku tuleb arvutustega kohe asi välja kui kontrollida transmissiooni kadusid (hammasrattapaaride hulk, laagrite hulk ja võllide kaal) erinevate veoskeemide puhul. Tõestus võiks olla selles et ka pidev nelivedu annab alati suurema kütusekulu ja kallima ehituse kui üheteljevedu.

toinno
See mis kunagi oli kallis tehnoloogia puudumise tõttu on tänapäeval odav tehnoloogia olemasolu, vähema materjali ja vähemaenergia kulu pärast.

esiveol on vähem ülekannet ainult kardaani jagu, differ vist on ka veidi kergemate hammasratastega, aga selles pole kindel.
Vahe on kindlasti olemas, aga tavainimene seda mõõta ei suuda eriti, seda on võimalik avastada vaid spetsiaalsete mõõteseadmetega, mida pole ühelgi autol, see kadu on lihtsalt nii väike.
Kindlasti suudaks ise ka oma täispaagiga ja tripi nullimisega, mingi vahe ära tunda, aga seda on üsna raske teha ja see vahe on ikka jah nii väike.
Aga jään selle arvamuse juurde, et esivedu on odavam toota ja õige kaheveoline põhjamaa auto on esivedu.

Kes krt ütles, et esivedu on kaasaja tehnoloogia?
Olen omanud 1934a. DKW"d millel oli esivedu.

Tänan Sind ,JAMES 75,et oponeerisid.Ei vaidle sulle vastu,sul on õigus,E-veoliste üheks paremuse-eelistuse argumendiks oligi: materjalide väiksem hulk,kompaktsus ja muudki veel vs.T-vedu.
Kuid, libeduse juurde tagasi.Kuna mul on läbisõidult u L=40% ja sise teid 60% siis ütleksin,et kui ma maal zigulliga julgesin sõita 60-70km/h keskmiselt(tee liivatamata,lahti lükkamata,kiilakas jne.),siis V-ga tõusis kiirus 80-90km/h-ni,mõlemal autol naelad all.Tõsi,neid autosid ei saa võrrelda:I juhul puudusid ABS,VJ-kontroll,kaal,telje vahe ja muud tegurid mis II masinal on.Volvoga siiski tunnetasin libedat:rool muutus kergemalt liigutatavaks ja hakkas nagu kergelt ,vaevalt tajutavalt"ujuma",aga et libe oli,seda katsusin jalaga ja üritasin püsti jääda.Autode kooste kohapealt võiksin kirjeldada kuidas zigullil toimus kere vahetus,tegin ise seda tööd, kui loobusin kutselise juhi tööst ,4a.vaheldumisi muude tellitud-nõutud rem.töödega nim.auto juures.Oponeerigem!

Igal asjal oma kasutusala. Tagavedu on niipalju kallim toota, kuna eeldab kõvasti paremat inseneritööd, et autoga ka sõita kannataks. Väikesele autole teda pole lihtsalt mõtet peale panna. Sinna saab esiveolisena tunduvalt odavama raha eest täiesti korraliku lahenduse , samas esiveolist luksautot nagu ei kujuta ka enam ette, sest sellele klassile vajalikke sõiduomadusi ei pigista esiveost kuidagi välja.
Üldiselt õeldakse, et hästi tehtud tagaveolist autot on sõiduomadustes lüüa raske kui mitte võimatu, ainult, et see auto maksab juba palju.

toinoo-le ja aikupetsile. tegelt tore vaidlus, seekord pole läinud lahmimiseks, mis iseenesest ei ole just väga tavapärane siin foorumis.
Aga mis siin enam oponeerida, enamus väited ja fakte on välja toodud, lõppude lõpuks jõuame ikka sinna välja, et täiesti suvalise inimese maitse asi.
Ise hindan tagaveolise sõidumugavust ja pole ühtegi ohuolukorda ka tekkinud, va. peaaegu slikkidega esimese lumega sõitmist, kus korra tahtis tagumikku visata. Esiveolise juure häirib rooli närvilisus. Samas esiveolisel ja esiveolisel on ka vahe sees ja siinkohal kiidaks just Saabi (pole Volvot kordagi proovinud) - tunduvalt parem, kui teised proovitud esiveolised.

Sõitnud mõned aastad esiveolisega, kuid enamus juhistaaz möödunud tagaveolise roolis. Hetkel kasutan automaatkastiga tagaveolist, millel talvel all lamellid - mõne jaoks üliohtlik kokteil, kuid mulle sobib ideaalselt.

Aga kokkuvõtteks on mõlemiga täitsa norm sõita, mina isiklikult vahet ei tee, kuna tee peal lubatud piirkiirusega suudan niikuinii suht iga ilmaga sõita.

Ma millegipärast usun,et kui muretsen mitme millise LUXORY,siis see saaks olema 4-VEOLINE,et MU autojuht suudaks MIND tervelt punktist A-punkti BEE sõidutada talvistel teedel!Vägisi kaldub teema 4-veoliste maile.Oponeerige!

toinoo
Volvot ja nõuka masinaid võrrelda on natuke jama. Kui ka 2101 teha esivedu ilma vedrustuse ja kere omadusi (peamiselt raskuskese) muutmata, siis ega tulemus vist väga palju parane. Siin räägitakse vaid ühest asjast ja see on gaasi liigne tallamine ja siis selleläbi käest minek. Konkreetse masinaga (vahet pole mis veoline, ära lähevad naad kõik) sõites ja rohkem kogenuna aga selliseid lapsikusi ei tee. Autodel on ju enamasti peal termomeetrid nii et midagi väga äkiste tulla ei tohiks. Siin tuleb lisaks rehvidele rohkem sisse vedrustuse suutlikus, kaalujaotus ja raskuskeskme kõrgus. Seda enam et need kolmetähelised on tänapäeval päris toimivad ja võtavad selle veoskeemi erinevuse päris väikseks.

"Hetkel kasutan automaatkastiga tagaveolist, millel talvel all lamellid - mõne jaoks üliohtlik kokteil, kuid mulle sobib ideaalselt."
Järelikult "tihend" on õigesti häälestatud.

Olen nõus inimestega,kes väidavad,et esiveolise rool on "närviline",tõepoolest pean hoolikalt liikumist jälgima,muidu kipub kähku esiratastele muu kõik järele tulema-minema.T-veoline oli selles suhtes(ziguli)
"tuimem".Lp.James 75,tundub,et oled mu postitused nagu libedal jääl läbi traavinud,palun,loe veel ükskord!

Esiteks, termomeeter ei aita 100%, sest maapind on külmem, kui õhk ja musta jääd ei näe, see tekib üsna lampi maha ja mitte kogu teele, vaid näiteks üksikutele juppidele, vähemalt alguses.(minu hirnuäratavaim kogemus musta jääga +4 õhk ja tee jumala jääs ja sigalibe, mul läks isegi üllatuslikult tagaots käima kehva rehviga escortil, aga selle päästsin ära, tagaveoga oleksin väljas olnud teelt või igatahes tunduvalt suurema ehmatuse osaliseks saanud).
Nii tagaveoga on nii, ta lükkab, jõuad kurvi külg läheb ette, ratas läheb ringi kuna libedaks läks ja nii läheb asi veel libedamaks ning oledki teelt väljas või hakkab tagavedu samal põhimõttel üsnagi sirgel teel vibama ja kaobki teelt.

Samas mida teeb esivedu, kuna ta tõmbab autot, siis ta veab autot kogu aeg otseks, ehk siis tagaots toimib stabilisaatorina, hakkab auto veidi peneldeama, siis tagaots käib mingi 5-10cm eriti libedamaks ei lähe esiveo rattad tõmbavad seda otsemaks ka ja hoiavad ning asi nõnda lõppebki, sõit jätkub rahulikult.

Ei vaidle üldse vastu ,et tihend rooli ja istme vahel teeb palju, aga ma loodan, et tõin vähegi arusaadava näite, miks esiveoga on rahulikum sõita.
Muidugi ei poolda sa esivedu, kui oled enamus elu tagaveoga sõitnud, minul oli algul sama, aga esivedu omades asi muutus ja see esivedu oli 1993a 1,8d Ford Escort, nagu juba eelpool mainisin

Selge on ka see, et igaüks peaks sõitma sellega, mis talle meeldib ja millega ta toime tuleb, kuid paratamatult eriti tavarahval, kipub esiveoga olema tunduvalt mõnusam sõita, ütlen seda juba omadest kogemustest, kuid toonitan idioot ei tohi sa ühegi auto roolis olla ja esivedu võib ka üllatuslikke trikke teha, nii taguotsaga kui esiotsaga otse minnes, mille vast on ka meetmed, mis teatud maal veel päästavad.
Sellega mul hetkel rohkem lisada, midagi ei ole.

Muudetud 3.10.08 20:23

aikupets9 ütleb :) - igaüks peaks sõitma sellega, mis talle meeldib ja millega ta toime tuleb, kuid paratamatult eriti tavarahval, kipub esiveoga olema tunduvalt mõnusam sõita, ütlen seda juba omadest kogemustest, kuid toonitan idioot ei tohi sa ühegi auto roolis olla ja esivedu võib ka üllatuslikke trikke teha, nii taguotsaga kui esiotsaga otse minnes, mille vast on ka meetmed, mis teatud maal veel päästavad.
Tõlgib ehk keski või spetsialist Aiku ise selgitab.

Tuli natuke näpukaid sisse, aga jah ühesõnaga esiveo üks miinus on see, et kurvis võib tal esiratas ringi minna ja ta läheb otse, selle vastu aitab siduri alla vajutamine näiteks ja samuti ka gaasi maha laskmine, kuid mida täpselt teha tuleb otsustada vastavalt olukorrale aga need on üldised paar lihtsalt nippi, kumb nipp parem on ei oskagi öelda, selge see et siduri korral rattale enam mingit erilist takistust ega vedu ei avaldata, mõnes olukorras võib see hea olla teises jällegi kerge pidurdusjõu avaldamine gaasi tagasi laskmisega.
Esiveol võib samuti taguots ette minna ja üsnagi huvitaval moel ja vastikul, kuid reeglina mitte nii kergelt, kui tagaveol, nüüd peaks küll selge olema.

Tundub jah, et aikupetsi viimase kirja tagaots pani nagu vanaema kootud sall ilma hingepausita ja mustrit eristas ka paar koma kuid ma ei tea kuidas sellest aru saada kui ma koolis.......! :D
Olgu see kirjapilt mis ta on, aga nüüd aikupetsile mõttesähvatuse eest küll 5+!
Olen ise korra rahvast täis "kopikaga" sirgel neljarajalisel Tartu mnt.-l ootamatult, ei tea millest, 90km/h kiirusel vingerdama hakkanud. Vedas, et lähim auto oma paarsada meetrit tagapool oli. Too kord mul suvekummid ja oktoobri algus nagu praegu ning õhk u. +4;+5. Pärast jalgadega proovides kohati tundus teel libedust.
Sain "kopika" otseks tagasi küll kuid oleks teine masin lähemal olnud...?

Täpselt sama siin. Kunagi paar korda isegi oma VAZ 2106-ga pirueti teind libedaga. Täiesti ootamatult ja kiiresti vedas külje ette. Gaasi mahalaskmine hoopis pidurdas ratast ja tulemus ikka sama.

Ah jaa, jäi mainimata, et auto oli rahvast täis.

Esivedu võib kurvides otse minna. Kui käsipidur korras siis sellest abi tsippa.

Väikeautodel, kus iga kuuptoll arvel, on ristmootoriga esveo kompaktsus ikka väga oluline ja nendelt ta tasapisi ikka edasi levis.
Pikkimootoriga esivedu kadus just vähema ruumiökonoomia tõttu (pikk nina, käigukast salongis). Audi hoiab seda nii traditsioonist kui ka sellest, et suuri mootoreid on ristipidi väga raske paigutada.
Minu jaoks on tobedus ristmootoriga nelivedu. Keerukas, kahe koonusülekandega sopserdis...
Koonushammakad nõuavad täpset reguleeringut ja hüpoidina väga kvaliteetset õli..
Keegi rääkis siin Ziguli kohta, et seal ei aitaks ka esivedu, et vedrustus kõlbmatu, jne. Esivedrustus on neil trapetsiga vanakestel väga hea ja pehme, eriti kui korralik tänapäevane amort kah sees. Läheb kruusal nagu asfaldil, ei mingit sisikonna rappumist, mis praegustel McPherson püstakutel. Pigem on selle vana süsteemi puuduseks keerukus ja jooksude püsimatus. Kahvlite puksid vajuvad, rattakalded ja kokkujooks muutuvad.

Vastuseks esialgsele küsimusele: elektroonika ei aita hangest välja, see aitab hange mitte sattuda :) kusjuures see on tõhus.
Ise sõidan pikemat aega esiveolistega, need ka täitsa erineva käitumisega. Esiveolisega ei ole reeglina libedaga vahva sõita, emotsioonitu. Pakuks et ilma elektroonikata andestab esiveoline rohkem situatsiooni mahamagamist, sest otseminemist saab lihtsamini takkajärgi korrigeerida ja esiveolise vurr, kui see peaks juhtuma, ei ole nii kiire. Kui tagaveolisega (ilma elektroonikata ikka) saba äramineku maha magad siis on ikka suht s. lugu. Kasutan tagaveolist väga harva aga saan veel vanast harjumusest kuidagimoodi hakkama. Uute autodega on ikkagi selline lugu, et elektroonika aitab ja ohutuse mõttes suurt vahet ei ole. Kuid ka sellega on nii, et kui kiirus on lootusetult suur siis pole sellest el tilulilust midagi kasu ja puud on lähemal kui arvatagi oskad

> lugesin ära mitmel päeval oleks eelmine talv vaja olnud talvekumme, tuli
> kokku 5 päeva.

Seda saab kirjutada ainult linnainimene. Möödunud talvel olid vähemalt pooled hommikud sellised, et vaatamata lume puudumisele oli asfalttee suure maanteeni jõudmiseni kaetud kiilasjääga. Maanteele jõudes ja linnas oli muidugi paras pigem suverehviga sõita, aga maainimene peab enne sinna maanteeni kah jõudma.

>mainisin volvo ja saabi just sestap ära, et need on kallimad autod ja nad
>ei hoia kokku, nad teevad just põhjamaa oludesse autosid ja kui
>tagavedu oleks talveks parem teeks nad tagaveo

Saab ja Volvo tegid kunagi autosid põhjamaade jaoks, kuid ei tee seda juba ammuammu. Põhjamaade turg moodustab nende jaoks praegusel ajal vaid tühise murdosa.

> Vahe on teoreetiline sest keegi pole tootnud ühte mudelit üheaegselt nii
> esiveolise kui ka tagaveolisena

Kas mitte Transit polnud üheaegselt tootmises nii esi- kui ka tagaveolisena?

> sai mõnedki korrad talve jooksul kodutänava tõusust ka siis üles
> mindud, kui mõnigi naaber esiveolise sõidukaga poole peal tagasi läks

Olen korduvalt rääkinud sarnasest oma kogemusest nende 7a jooksul, mis ma Soomes elasin. Seal põhja pool ei soolatata, kuna on liiga külm selleks ja sellepärast ongi ca kolmandiku aastast kõik teed-tänavad kaetud kiilasjääga. Kodu juurde läks mäkke üles üks tee, mis sisaldas endas vaevumärgatavat S-kurvi. Kui sinna kolisin, sõitsin tagaveolise Granadaga ja sealt üles sõites mõtlesin alati, et imelik, miks enamus inimesi kasutab teist ja palju ebamugavamat teed. Selle sain teada alles siis, kui ostsin omale esiveolise. Loomulikult läksin järgmine päev poodi ja ostsin tutikad naastrehvid, aga tulin endiselt sealt mäest tagurpidi alla tagasi. Esimene esiveoline, millega ma sealt üles sain, oli Saab 96 70ndatest aastatest (samuti tutikad naastrehvid all), ehk siis just nimelt selline pikimootoriga monstrum, millel kogu raskus on otse esisilla peal ja isegi sellest eespool. Samas polnud sealt mingi probleem saada üles tühja Hiace või Urvaniga, rääkimata tagaveolistest sõiduautodest. Loomulikult läksin tänu sellisele elukohale üsna pea üle neliveo peale ja siis sain teada ka selle, et jutud neliveoliste suurematest hoolduskuludest on kadedate poolikuveoliste omanike väljamõeldud müüt:). Aga praegu Eestis pole tõesti suurt vahet, millise veoskeemiga meie lumetu talve ajal sõita. Naine näiteks lausa kardab esiveolisi, kuigi nendega sõitis ta oma esimesed aastad ja peale tagaveo peale üleminekut ei jõua oma autot ära kiita:) Kui rääkida veel erineva kaalujaotusega esiveoliste kurvikäitumisest jäärajal, siis ainus esiveoline, millega naine libisedes ja autot hästi valitsedes kurve suudab võtta, on just nimelt eelpool mainitud Saab 96 (ehk siis "räigelt esiveoline" masin). Point pole mitte naises, vaid ta peaks tõenäoliselt iseloomustama päris hästi sellist autojuhitüüpi, kes on äärmiselt kõrge ohutunnetusega, uute sõiduvõtete õppimishuviga ja samas liikluses täiesti "hall hiireke", kes rooli taga end välja ei ela, ei tee lollusi ega pea end Shuumaahheriks

to kärss:
tõenäoliselt su naine tagaveoga ka hakkama ei saa, kui külje ette viskab maanteel ja mis **** esiveoga ta sõitis?
Saab on üsna ammu tootnud esivedu, juba siis kui see oli põhjamaa auto ja tegi väga hea esiveo, seega mu jutt et põhjama auto on esivedu vastab tõele või siis juba nelivedu.
Mäest üles minek on üks esiveo miinus, aga alati võbi tagurpidi minna, see on väike miinus esiveo puhul, muud esiveo plussid talvisel teel kaaluvad selle kenasti üle.
Paraku olen mina esiveo paremust talvel tunnetanud, samuti olen seda juttu kuulnud paljudelt inimestelt, üks minu tuttav on totaalne esiveo fänn, tema muidugi peab seda liiga heaks vist maailma parimaks, aga noh natuke pointi ta jutus on.

Kusjuures, elektroonika võbi aidata jäisest mäes üles, kuna reguleerib veojõudu vastavalt, fifth gearis tehti vastav test, seal oleks saanud inimene ka mingi väga proff inimene, aga see äärmiselt raske, elektroonika oskab selle kohapealt üldreeglina paremini reguleerida, aga pole kindel kas kõigist inimestest.
Tean seda, et ilma esp-ta ja mudue sellisteta suudavad rallimehed kiiremini sõita, ka eestis testitud nagu vist siin samas teemas juba mainisin.

Tagavedude juurde tagasi mines, on mul kogemused ka BMW E34 520i-ga talvistes oludes(muidu väga stabiilne ja hea masin) ja esiveoline escort oli sellest hoolimata kindlam libedaga, BMW oli väga heas korras.

Tulles selle juurde tagasi, palju meil eelmine talv libedat oli, siis mina loeksin küll ikka paarkend korda vähemalt kokku, esiteks sügisel tundsin korduvat libedust oma kodulinnas pluss veel päris talvel kah, lisaks olen autojuht, mistõttu sõidan suht palju ja oli tunda nii mitmelgi hommikul teatud maanteedel musta jääd.

Olen täheldanud, et inimesed sõidavad sellise suhtumisega, et libedat ei ole peaaegu üldse, tõesti tihti polegi, aga kui ükskord on siis võivad laibad taga olla ja nii ka juhtubki eestis paljudega.
Loodan, et olen piisavalt seletanud, kui hull asi on libe ja kui tihti seda tegelikult meil esineb, eriti maanteedel ja tegelikult ka linnades eriti väiksemates, nagu näha pole ma ka ainuke, kes nii arvab eespool kõnelejale lisaks vastasingi.

Toonitan veelkord, ma ei taha väita, et tagavedu on võimatu juhtida talvel jne, kes saab hakkama ja tahab sõitku tagaveoga, aga vaadaku, et matsu
ei pane.

Ka minu järgmine auto, võib olla tagavedu, tööauto seda nagunii on.
Transiteid saab siiamaani valida nii esi, kui tagavedu.
Isiklikult mina veoautot ei taha esivedu, kui koorem peal on jube, üks kolleeg sõidab esiveolise peugeot kaubikuga ja tal on koormaga talvel just kallakute peal jama, üldse pidi koormaga nagu kits olema.(Kuid see kehtib nüüd veoka kohta, kus natuke teised asjad loevad ja millega sõidetaksegi vaiksemalt)

Muudetud 4.10.08 10:20

Aikupets9 ütles ikka jube hästi:
"Toonitan veelkord, ma ei taha väita, et tagavedu on võimatu juhtida talvel jne, kes saab hakkama ja tahab sõitku tagaveoga, aga vaadaku, et matsu ei pane."

Omal ajal oli mu Vaz-21013 rasketes talvetingimustes suverehvidega täiesti juhitav. Kraavis sai ka kaks korda käidud (ise istusin neil puhkudel kõrvalistmel), aga kui juht ei oska teele risti keeranud tagaveolist masinat otseks tagasi tuua, pole see minu meelest veoskeemi, vaid juhi süü. Mis ei tähenda muidugi, et ma talvel suverehvidega sõitmist propageeriksin. Lihtsalt ajad olid sellised...rasked.

Kärsaga aga ses osas küll nõus ei ole:
"ainus esiveoline, millega naine libisedes ja autot hästi valitsedes kurve suudab võtta, on just nimelt eelpool mainitud Saab 96".

Olgu see masin 96 või 9-5, vahet pole, kui tema naine niimoodi sõita oskab, siis polegi tal vaja end Shuumaahheriks pidada, ta on seda ilma pidamatagi ning hallist hiirekesest on asi ikka väga kaugel. Ma saan muidugi aru, et tagasihoidlikkus on voorus :) aga selline sõidustiil on minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt saavutatav üksnes rallisõitjail. Mulle meeldib ka mõnikord libisedes kurve läbida, nii talvel kui suvel, aga kiirus on sel juhul ikka nii 40 km/h ja alla selle (jäärada vms spetsiaalne ringrada ei loe!).

Muudetud 4.10.08 11:04

Ma hindan naisi, kes tõesti sõita oskavad, mitte ei rallita niisama riskantselt ja tegelt sõita ei oska:)
Aga sõitjad naised on lahedad, endalgi plaan mõni välja õpetada, aga kindlasti peab vaatama, et ta siis liiga enesekindlaks ei lähe, sest rootsis tehti selline viga õpetati inimesi libedaga sõitma, nad läksid liga enesekindlaks ja matsude arv suurenes.
Sellepärast näiteks eesti, teeb üksnes näitlikku libedakoolitust.
Inimesed näevad, mis libedaga juhtub, kui teha nii ja naa.
Väidetavalt rootsi ka vist, hakkas näitlikku libedakoolitust tegema sellepärast.

Muudetud 4.10.08 12:52

Õpetasin ükskord tütarlast, asi toimus jäärajal. Ausaltöeldes mind lihtsalt hämmastas kui hästi ta auto juhtimisega hakkama sai, vaid siis kui käike sisse ei saanud läks närvi ja sõitis otseks, ei osanud veel õieti pedaale ja kange korraga liigutada :P Mõni teine ei oska veel aastapärastki nii hästi sõita :)

selge, et talvel esivedu parem... suvel vahet pole... vähemalt TAVAJUHTIDELE. 99.97% eesti autojuhtidest on tavajuhid. tegelikult pakun isegi, et eestis on ainult 10-20 inimest, kes on üldse võimelised esi/tagu vahe tegemiseks suvetingimustes.

google: front wheel drive vs rear winter
google: front wheel drive vs rear

mõned:
http://www.popularmechanics.com/automotive/new_cars/1266931.
html
http://www.masterdrive.com/resources/drivingtips-wheeldrive.
htm
http://www.masterdrive.com/resources/drivingtips-wheeldrive.
htm

Jube lahe ma siis kuulun nende nn 10-20 hulka kes suudavad vahet teha :P
Vihjeks esitagurlasele on kruusatee. Ma võin pea anda, et enamus tehnikahuvilistest autojuhtidest suudab ka ESP-ga autol vedava silla 100 m lõigul korra katsetades ära öelda :)

annad kurvis natuke kruusal gaasi ja vähemalt minu autol esp nii kiirelt ei sekku, siis saadki teada, kui läheb otse, siis FWD ja kui kisub saba, siis RWD, aga päris uutel on vist need esp-d ka agressiivsemad ja osadel masinatel sekkuvad väga vara. Tegelikult sama ka kuival asfaldil kui on natuke võimsam mootor.

"10-20 inimest" möte oli: et kui ntks saksamaal või usas oleksid profid testijad leidnud, et ntks audi on parema juhitavusega kui bmw, siis samale järeldusele oleksid eestis võimelised ehk tulema 10-20 inimest.

näedsa, ma ka siis nende 10-20 seas, kas ma peaksin ennast nüüd kuidagi eriliselt tundma? lisaksin, et tegemist on väga mõttetu vaidlusega.

suvel esiveo ja tagaveo vahet tunnen isiklikult mina ka, aga see vahe on rohkem võimsamate masinatega, suuremate kiirustega ja rööbastega näiteks tava maantee kiirustel.
Vihmaga ka 2,0 masin korralik, millel väga raske kere pole, annab juba tunda teatud oludes
Kuid tavasõidus üldiselt jah suvel ei ole väga vahet tavarahval ja veel enam sellist vahet, et suvel ei peaks esiveoga sõitma.
Tavarahvale ideaalne asi esivedu põhjamaale.
Selles puhkab ka osava autojuhi närv.

> Tavarahvale ideaalne asi esivedu põhjamaale.
> Selles puhkab ka osava autojuhi närv.

Oeh, ideaalne ei ole mitte see, millega närv puhkab, vaid see, mis hoiatab kõige varem teeolude muutustest ja SUNNIB juhti muutma oma sõidukiiruse ja -võtted vastavaks teeoludele. Kui maanteel on 2km lõik musta jääd (tüüpiline koht nt Mäo ja Mäeküla vahel), siis esiveolisega võid sõita sageli sealt üle nii et ei saagi aru, et vahepeal hullult libe oli, ja kui mingit manöövrit (möödasõitu, kellelegi järelejõudmise pärast pidurdamist, jõnks jänese pärast vms) tegema ei pea, ei satu ka kraavi. Tagaveolise juht võtab aga hoo maha, ta saab aru, KUI libe seal tegelikult oli. Kõige hullem kombinatsioon on veel esiveoline ülevõimendatud rooliga (nt Golf IV), kus puudub absoluutselt igasugune tagasiside teelt ja isegi muutuva võimsusega kaasaegsed roolivõimendid teevad lihtsalt rooli kangemaks, mitte ei suurenda seda tagasisidet. Minu arvates peaks sellistel autodel olema ESP kohustuslik, kuna kogu ohutuse sisu ei ole mitte selles, kui hea või halb on auto mingite teeoludega, vaid kui hästi tabab juht ära selle piiri, millal teeolud muutuvad. Kui auto on hea aga seda piiri ei taju, ei saa lugeda autot ohutuks, kuna ohutu auto juht sai olukorrast aru ja sõidab seal kasvõi 30-ga, kui kiiremini ei kannata. Hea näide autojuhtide oma võimete ülehindamise kohta on see hiljutine talvine mitmekümne auto ahelavarii Irus 4-realisel teelõigul, kus polnud isegi eriti libe (sõidan seda teed peaaegu iga päev ja sõitsin ka siis), lihtsalt kiiruseületajad võtsid ette liiga ohtlikke manöövreid, teised ei hoidnud pikivahet jne, igaühel oma süü, seotud just sellega, et ei suudetud hinnata teeolusid õigesti.

PS: ma julgeks nimetada oma naise auto valdamise oskusi suht algajalikeks, kuid ta on käinud autokoolis ja teinud load meist tuhandeid kilomeetreid lõunapoolsemas riigis, nii et närvilises kesklinnas tunneb end nagu kala vees, aga jäärajal ja üldse libedate teedega üsna abituna ja sellepärast hea meelega juurde harjutabki. Kusjuures alles mõne nädala eest avastasin kõrval istudes, et mäkketõusu peal seistes ei tõmmanud ta kässarit peale, seisis käik sees (sidur all), pidur peal ja andis gaasipedaaliga korduvalt "tuure". Uudishimust hakkasin uurima, milline jalg tal veel gaasipedaali jaoks on - seda tegi ta parema jala kannaga, ise varbaga pidurit hoides. Mul vajus igatahes suu lahti, mitte et ise seda ei oskaks, aga ma ei suuda seda teha mõtlematult, nö automaatsete liigutustena "seljaajurefleksi" tasandil. Kui küsisin, sain teada, et seal nõutakse seda kõigilt eksamil kui midagi väga elementaarset.

Aga teemasse tagasi, esiveolisega jäärajal sõites on paratamatu omada oskust kasutada pidurdamiseks vaheldumisi nii paremat kui vasakut jalga (tagaveolisega saab ka ilma hakkama) või vajadusel just nii, varbaga pidurit ja kannaga gaasi. Mul endal kulus selle õppimiseks nii kaua aega, et kahtlen, kas see protsent esiveoliste juhtidest üldse üle ühe on, kes oma elus nii kaua aega üldse jäärajal on viitsinud veeta ja veel vähem, kes seal seda on spetsiaalselt harjutanud. Meie noorte arvates asendab seda esiveoliste puhul ju kässaritõmbamine sõidu ajal:)

Mis autoga see gaas-pidur siis tehakse? Mul nelja ketaspiduriga massinal küll pole võimalik niimoodi kurve läbida. Pidur pidurdab nii veo- kui ka tagaratta maha- tulemus on see, et tagaratas hakkab libisema ja esimene ei jõua autot enam edasi tõmmata. Tulemus- tagaots ees lumehange.

Libedal teel on tänavarehvidega esiveoline konkurentsitult kiirem kui tagaveoline, järelikult püsib ta suurema kiirusega teel, järelikult on parem ja ohutum.Ja ei ole tagavedu ka kuival ringrajal alati kiirem, vaadake WTCC-d näiteks.

Peab tunnistama, et ma ei ole niipalju harjutanud kui kärss. Mõnel juhul on õigel hetkel külje ettesaamisest kasu küll :)

Suvel ei ole üldiselt juhitavuses probleeme aga talvel mängib küll tugevat rolli see, kas on tegemist automaadiga või manuaaliga!

Nonii,naistes siis ka käidud!Ma ei kipu teiste eest arvama ja räägin enda kogemusi või teiste kogetut omaks võttes järgmist:nim.moodus varbad piduril ja kand G-pedaalil ja just tõusul,on sobiv ja peaks olema sobilik väiksematele-nõrgematele mootoritele,seega liikuritele,millel puuduvad vajalikud-sobivad lisad(ABS/VJ-kontroll jne.kuigi viimasel ajal pannakse-üritatakse ka nendele siirata mis on ka õige ökonoomsuse, ohutuse-turvalisuse jne.tagamisel).Ise rakendasin seda moodust ZAZ-i ja ZIGULLIGA sõites,eriti veel just I masina puhul,sest selle kässar oli nagu ta oli.V-ga sõites pole veel kordagi kasutanud,sest tal on sobivad lisad ja sidurit sobivalt "avades"vabastan piduri ja ta küllaltki võimas mootor hakkab "mäkke"vedama,vajutan sobivalt gaasi ja lähen(NB!V-850,2.5TDI,ESIVEDU!).Pidurid-veermik on rahuldavas seisus,mis on aga libedaga küllaltki(palun mitte "leiutada",et teistel variantidel ei oleks veermiku-pidurite seisukord oluline) oluline T-veolisele. Teatavasti T-veolisel lükatakse esirattaid ja kui esi veermik "korrast"ära siis libedaga mäkketõusul kuhjaga probleeme(nt.esimese vasaku ratta pidur "peal","värskelt"vahetatud rattalaager valesti regullitud,E-silla "lugemid"valed jms.).Muideks ,oma V-le panin "naelad"alla E-sillale "õieti" ja T-sillale "valesti" arvestades olukorda kus esimesed veavad ja tagumisi veetakse-tõmmatakse.Nonii edu meie naistele,keda me nii kohusetruult dresserime(usun,olen veendunud,et asi vastupidine aga..., armsad ikkagi!).OPONEERIGEM!

> Mõnel juhul on õigel hetkel külje ettesaamisest kasu küll :)

Kindlasti tervislikum kui postpidur, paar korda elus pidanud kasutama...

> Mis autoga see gaas-pidur siis tehakse? Mul nelja ketaspiduriga massinal küll pole
> võimalik niimoodi kurve läbida. Pidur pidurdab nii veo- kui ka tagaratta maha- tulemus
> on see, et tagaratas hakkab libisema ja esimene ei jõua autot enam edasi tõmmata

Aga Su auto pärineb tõenäoliselt sellest ajastust, kus on olemas ka pidurdusjõu regulaator... edasi mõtle ise. Ei, parem proovi talvel. See polegi võte, mida söögi alla ja söögi peale kasutada. Sõidu ajal selle kasutamine lõi Saabi rallisõitjadest palju legende. Kallakul kohalt minemisel selle võtte kasutamine sobib vist pigem perfektsionistidele. Kindlasti lisaks see autokoolide sõiduõppesse palju lisatunde, et see asi noorele juhile tõesti sisseõpitud saaks, aga nagu näha, mõnes teises riikides peetakse seda oskust väga oluliseks.

> Muideks ,oma V-le panin "naelad"alla E-sillale "õieti" ja T-sillale "valesti" arvestades
> olukorda kus esimesed veavad ja tagumisi veetakse-tõmmatakse

Hmm, see on juba midagi uut. Äkki seletad? Enne ei oponeeri, kui asja toimimise loogikast veel aru pole saanud:)

Lisan igaks juhuks juurde, et Soomes tegelesin lisatööna jäärajasõidu õpetamisega välismaalastele. Reeglina olid nendeks välismaalasteks neegrid jm inimesed (teadlased, vahetusüliõpilased jms suht intelligentne seltskond), kellele oli täielik müstika juba jäärada ise, et veepind saab muutuda tahkeks nii, et seal peal käia on võimalik:). Just selle pärast on mul ka oma kindel arvamus ALGAJATE osas, nähes nende arenemist "absuluutsest nullist" sellisele tasemele, mis paljudest kohalikestki paremaid ringiaegasid võimaldas sõita. Kuna nad ostsid oma rajaautod ise, pidin olema nii nõu kui ka jõuga abiks nende lappimisel, nii et esi- ja tagavedu võiks võrrelda nii hange sõitmiste kui ka remondikulu läbi. Algajale soovitan endiselt tagavedu... kusjuures tagaveoga korra väikesel kiirusel kraavis käia on kindlasti kasulikum kui esiveoga sarnases olukorras suuremal kiirusel kabelimats teha. Proffid valivad auto nagunii selliste nüansside põhjal, milles on targem võõraid soovitusi parem mitte kuulata:)

Nii,papude "õige ja "valesti"asetamine E ja T sildadele,nagu ma eelnevalt kirjeldasin(iga "naeliku"muster ei pruugi sobida/ja jumal hoidku kui keegi võtab seda soovitusena-propageerimisena),lähtus põhimõttest juhtida-eemaldada võimalikult rohkem vett puutepinnalt(kummid on kuusekese mustriga),seega E-kummi teravik suunatud tahapoole("õige"asend,pressib ise vee ära)puutepinnal ja T-rattal on teravik suunatud etepoole("vale"asend,vesi pressitakse ära)puutepinnal(NB!ESIVEDU).Olen 2 talve nii sõitnud,eelmisel talvel vahetasin E-d taha ja T-d ette samase skeemiga.Antud mustriga papude selline asetus on end minu silmis õigustanud, nagu eelnevatest postitustest ka lugeda võisite.Ei ole küll rallisõitja aga olen teadlik,et rallivennad kasutavad-kasutasid T-veoliste puhul kässarit või siis roolinõksu külglibisemise kunstlikuks tekitamiseks kurvi läbimisel nö."külg"ees,mis andis eeliseid-võmalusi kiireks kurvi läbimiseks ,noh ja-- JÄÄRADA--lõpmata võimaluste maa! Kas nim.moodus E-veolisel toimib...?usun,et see on nüüd küll juba teine teema.

Tunnen ennast Kärsaga väga samal lainel, sest mida tähendab "tavarahvale" esiveolisega "sõita oskamine"? Olgem ausad, põhiliselt ikkagi seda, et parklas osatakse kässariga jutte tõmmata ja libedal teel otse sõita. Tegelikult võib hakata mingisugusest "üle keskmise" sõiduoskusest siis rääkima, kui vallatakse vähemasti kaht sõiduvõtet - "skandinaavia jõnksu" (humoorikalt vabas tõlkes) ja vasaku jalaga pidurdamist. Esimese valdamist pean ma tegelikult üldse hädavajalikuks ja seepärast olen ka ise algajaid jäärajal just seda õppides autot tunnetama õpetanud. Kui see on juba käpas, tuleb ka kõik muu (mistahes tüüpi autoga). Teine on juba keerulisem ja tavaliikluses tegelikult üsna kasutu võte. Mis ei tähenda, et seda sobilikus kohas harjutada ei võiks - auto tunnetust parandab igatahes.

Ses suhtes on nagu tagaveoga lihtsam. Tuleb lihtsalt õiges koguses gaasi anda, rooli lapata ja vajadusel sidurdada. Selle õppimine on puhtalt harjutamise küsimus. Eks ole ka tagaveolisele omad kõrgema pilotaaži võtted olemas (kas või "ülejalapööre" (kes oskab, tõlkigu "bootleg turn" paremini) või seesama vasaku jalaga pidurdamine - viimast küll kasutatakse ringrajal tunduvalt tihedamini), kuid need pole võimete piiri saavutamisel nii määravad kui esiveolise puhul.

Mida ma öelda tahan, on see, et esiveoline võib piirsituatsioonides andestavam olla ja tekitada tunde paremast pidamisest, aga teatud olukordades on selle uuesti kontrolli alla saamine hoopis komplitseeritum ülesanne. Kõige lihtsam on libedal sõites mitte üritada oma kiire sõiduga teistele "kohta kätte näidata" ja ennast ning kas teisi terveks jätta.

Mis puudutab ESP-d, siis siin tuleb selgelt eristada kaht asja. Üks on sõita tuttaval ringrajal aega, teine aga see, kui sinule täiesti ootamatult ilmub teele takistus, millest mööda põikamiseks õieti polegi aega. Mis sellises olukorras ESP-ga/ta autoga F1 kogemustega sõitjaga roolis juhtub, võib näha järgneva video lõpupoole: http://www.youtube.com/watch?v=K3m24bjkfg0

Esiveoga tehakse piruette ikka tagurpidi kaabet lastes, mitte ei jebita kässariga.
Vasaku jalaga sidurdamist ja pidurdamist sai ikka vanasti talvel suure külmaga linnavahel liikudes tehtud, kui külma mootori tööshoidmiseks oli vaja parem pidevalt kergelt gaasil hoida.

Gaasi peal hoidmiseks on veel ka kand-varvas tehnika, mis on tegelikult samuti kiiresti sõitmiseks välja mõeldud.

ja võtame nüüd teema kokku:
tagaveoga läheb auto libedaga "käest ära" kiiremini/lihtsamini kui esiveoga, kuid kui auto on juba "käest ära" läinud on tagaveoga seda jälle lihtsam ka tagasi saada, kui esiveoga.

Kui tagavedu on käest ära läinud siis on minuarust just vastupidi hullem lugu kui esiveolisega. Esiveoline libiseb tõenäoliselt otse või kergelt külg ees, siis saab veel kuidagi üritada meelitada. Tagaveoline kipub tegema spinni, kui juba tagumine ots on ees siis pole enam midagi meelitada. Kontrollitud külglibisemine ei ole käest ära minek, seda juhtub ikka ja selles ei ole veel midagi jubedat.

Ülejuhitavuse tekkides on äärmiselt tähtis kiire ja täpne reageering juhi poolt. Alajuhitavus on selle poolest "leebem" variant. Reaalses elus erineb asi lihtsalt selle poolest, et libedus rataste all tuleb esiveolise roolis ootamatumalt ja paraku tihtipeale ka suurema kiiruse pealt. Ning on olukordi, kus esmane reaktsioon - jalg gaasilt võtta - muudab esiveolise puhul asja üsna etteaimamatuks. Alajuhitavus võib kiirelt asenduda ülejuhitavusega ja vastupidi. Esimesest variandist saab suurepäraselt aru juba mainitud skandinavian flick´i tegema õppides.

Muudetud 7.10.08 15:01

Tagavedu on piirisituatsioonides just loogilisem. Kui auto hakkab käest minema, on enamasti esimeseks reaktsiooniks jala gaasilt võtmine. Tagaveo puhul on see aga just õige tegevus (pöörlevate rataste kiirused ühtlustuvad ja auto on jällegi juhitav). Esiveo puhul aga järsk jala gaasilt võmine raskendab olukorda. Kui esivedu kord juhitavuse kaotab, on seda väga raske uuesti kontrolli alla saada.

Teemaalgataja püüab väikestviisi vist intriigi tekitada.

Tegelikult jäävad mulle teemad a'la esivedu vs tagavegu, automaatkast vs manuaal jms. mõttetu teoretiseerimine arusaamatuks. Ma olen nimelt alati autot ostnud, mitte vedu ega käigukasti, sõidan ma kah peamiselt töösõite ja ikka sellise kiirusega nagu enamus meist linnas või maanteel sõidab, mitte jäärada, rallit või aja peale kiirendamisi. Olen omanud nii esi-, taga- kui neliveolisi autosid ja ma küll ei ütleks, et just veoskeem teeb ühe auto teisest paremaks. Minu jaoks on hea auto see, millega ma mugavalt ja mitteväsitavalt pärale jõuan, millega ma ei pea tihedamalt kui garantii ette näeb teeninduses käima ning mis mulle ka lihtsalt meeldib. Muidugi peab auto mulle ka taskukohane olema.

Ei teagi, võibolla ma siis olen foorumi jaoks liiga imeliku käitumisega.

PS. avariid pole kah kunagi mingi konkreetse veoskeemi tõttu teinud.

Korduvalt on siin juba öeldud lauset: Hea on see millega keegi harjunud on kuid ikka jätkub see oma arvamuse kõige õigemaks pidamine!
Ei taipa selle võrdluse juures sellist ütlust: Kuna esiveolised ei anna nii kergelt ohust märku kui tagavelised ning seetõttu sõidetakse esiveolistega kiiremini ja see on ohtlikum!
Võrdlus on minu teada ikka see kui võrreldavatele asjadele luuakse võrdne tingimus võrdlustestiks. Järelikult tuleb näiteks 90km/h läbida libedal teel mingi võrdne lõik, nii esi- kui tagaveolisel. Eeldan ka auto suuruse, kaalu, teljevahe jne sobivust. Katsetajagi peab olema selline kes tunneb mõlema teljeveolise hingeelu.