krtmev ..kirjutasin pika kommentaari ja see ei ilmunud ,,,

ühesõnaga...

See on meie raha mis seal kai ääres praegu vedeleb.. minu , sinu ja kõigi meie makstud...
Veel suurem osa meie makstud rahast roostetab Severomorskis kai ääres, osa läks hiljuti põhja ja osa lendas eile Arhangelskis vastu taevast, Ja siis soomlased saavad hakkama miski ajunikastusega, et autojuhid võiksid hakata oma CO2 emissiooni kinni maksma.. :P . Kui nii, siis tuleb maks lajatada kohe nafta ja gaasipumpamise ning kivisöekaevandamise juures... siis miskid kaltsudes tegelased ei laiaks siin meie nina all meie oma rahaga ja seda kiiremini elektriautod tasuvaks muutuksid.

Jala koju kõmpides (ei kasuta autot - öko!) tuli mulle pähe palju lihtsam ja loogilisem emissioonivähendamise idee kui miski fossiilimootorite viimasepeale protsessordamine. Nimelt tuleks keelata päevapealt fossiilimootorilt käitatavad konditsioneerid! Tahad jahutada - kasuta päikesepaneelilt toidetavad elektrilist konti. See tehnoloogia on täiesti olemas.. Kont tõstab kütusekulu ju jämedalt 1 liitri sajale. Kui maailma miljard sõiduautot sõidavad aastas igaüks 10 000 ja ainult poole sellest kondiga, siis on see 50 miljardit liitrit ehk 314 miljonit barrelit naftat ehk maailma kolme päeva naftatoodang.... Kui pole raha, et seda osta, siis tee aken lahti... või higista kui vaene oled, aga vähemalt ei pea vinguma enese tekitatud kliimasoojenemise pärast...

to ts
Taristu on meil juba praegu piisav, et vähemalt järgmise 10 aasta jooksul Eestile proportsionaalselt jätkuvate elektriautode toitmisega probleemi ei teki..... Tahta kiirlaadimist iga nurga peale on sama mis tahta tasuta puksiiriteenust soodsaima bensukani...
Täna on igati mõistlik enesele päikesepaneele paigaldada (kellel selleks ainult ruumi on) ilma igasuguse investeeringutoetuseta, 4-5 aastat tagasi aga tehti loll otsus esimestele friikidele 70 % nende investeeringust kinni maksta,,, raha jätkus umbes 10 minutiks , üks miljon visati lihtsalt maha ja tegelikku kasu pole kuskil.. Tänane elektriautotoetuse miljon aga genereerib ilmselt veel kaks miljonit laekumata maksutulu lisaks ... jah.. venelased ja araablased saavad küll kah 2 miljonit meie käest vähem, aga see vaevalt ISISt ja Putjat vaesemaks eriti teeb..

Sa arnis oled ikka täitsa lammas.
Mis siia akende kraapimine asjasse puutub? Mul seisab auto garaazis, ei pea kraapima ja puhuri võib igasse autosse panna.
Ma sõidan 10 000 aastas, mitte 8000.
Normaalne oleks kord kuus laadida jah, nagu ma praegu tavaliselt tangin, tegelilkult talvel ma ei sõida kuus paagitäit ära, aga suvel sõidan rohkem.
Ehk siis endiselt pole sa leidnud ühtegi olulist varustust, mis oleks puudu manuaal Golfil või äärmisel juhul kasvõi automaat Golfil või mida ei saaks odavalt asendada.
Ah, et 3km sõita? Kui sa pidevalt vaid 3km otsi sõidad, siis sul küll elektriauto, mitte kuidagi ära ei tasu, siis ei tule sul isegi 10 000 km aastas läbisõitu.
Muideks minu enamus km-d tuleb maanteel.

Mis häda sul selle manuaalkastiga on? Sa ilmselt ei oska sellega sõita.

Ainuke troll oled siin sina, kellel midagi tarka öelda pole ja siis kukub lihtsalt paukuma.

Kärss, täitsa tõsi, asju saab vaadelda eri mätaste otsast, ei vaidle üldse vastu.
Kuid nagu mu arvutus näitas, siis isegi 200 000km-ga elektriautost tolku pole.
Ehk siis, elektriauto on endiselt liiga kallis ja sõiduraadius liiga väike.
Kuni see ei parane, seni see ka massidesse ei lähe, kui just riik ei sunni suurte maksudega, siis jah.

Muudetud 8.8.19 23:02

Nagu teised räägivadki...ainult enda mätta otsast.
Minu auto, minu garaaž (mille ruutmeetrid ei kuulu auto jooksvate kulude alla), minu garaažiküte (mis ei lähe arvesse kui auto kütusekulu)
ja üldiselt: mina, minul, minule ja sina, sul ja sinu.

solksolk:
"..
Pluss suurenenud elektri tarbimine, tõstab hinda."

Vabandust ebaväärika sõnavara kasutamise eest, aga see on kõige tobedam jutt, mida viimasel ajal lugenud olen.
Praktiliselt kogu Elektrilevi tulu tuleb tarbijatelt. Eestis on elektri ülekanne kallim kui näiteks Kesk-EUs just selle tõttu, et tarbimine liini km kohta on Kesk-EUst palju väiksem. Kui tarbimine kasvaks 2x ja Elektrilevi jätaks oma kasumi samaks, muutuks kWh ülekandmise maksumus oluliselt odavamaks.

Vaatasin algusepoole, aga ei saanudki aru, miks solk selle vana sae jälle käima tõmbas?

Ela ja ole õnnelik, kui sul kõik nii hästi on. Võib-olla on ka teised oma eluga rahul ja ei vaja sinu kordumakippuvaid mõttekäike, ilmselge sooviga vaielda lihtsalt vaidlemise pärast.

Ja miks arnis konksu uuesti alla neelas : ))

Sellise trolololo vastu, kui solk, aitab ainult ignorantsus. Las siis kirjutab ja kommenteerib oma hirmpikkasid "analüüse" mitmes isikus, kui ta teisiti ei saa, või foorumipidaja pole vajalikuks pidanud seda läbustamist lõpuks ja lõplikult ära lõpetada.

to wb

Kui elektri tarbimine kasvab kaks korda , siis vajab võrk lisainvesteeringuid. Investeeringud tehakse kasumist.

Elektrilevi ise oma kasumit reguleerida ei saa - see määratakse konkurentsiameti poolt.

Ma ei näe siin kohta kuidas oleks võimalik sama hinna juures rohkem investeerida (kui tahad täpsemat statistikat, siis vaata ajaloolist võrgu investeeringute mahtu ja võrrelda seda võrguteenuse hinnaga)

"..
Pluss suurenenud elektri tarbimine, tõstab hinda."

Tuletan veelkord meelde lihtsat rehkendust, et Eesti kõigi sõiduautode asendamine elektriautodega vajaks aastas u 1 TWh elektrienergiat. Siiani tootis Eesti aastas 10 TWh ja tarbis ise ära 8. Kaks TWh läks eksporti. Seoses Narva jaamade kinnipanemisega on nüüd asi segane. Samas ostame oma elektri Nordpooli börsilt mille Põhjamaade+Balti aastamaht on 400 TWh kandis.
Võrdluseks võib veel öelda, et Narva jaamade omatarve oli vist 0,8 TWh aastas? Või oli lausa 1,1 TWh ?

Toetatava tuuleenergia piir on meil aastas 0,6 TWh. Korra on see piir ka kätte saadud, see aga ei tähenda , et pärast seda jälle vähem toodetakse - lihtsalt esimesed tuulikud said üle 12 aasta vanaks ja langesid toetusskeemist välja.
Kui seda praegust (Aidu ja Tootsi) kammi ei käiks, oleks tuuleenergia toodang juba kahekordne.

Need on energiatootmise üldnumbrid. Veelkord - elektriautosid toodetakse nii vähe, et ka proportsionaalselt meile jaguv kogus ei mõjutaks meie elektrivõrgu toimimist veel lähema 10 aasta jooksul. Arvan, et päikeseelektri toodangut lisandub meil kiiremini kui kasvab elektriautode tarbimine.
2017 müüdi võrku 13 GWh päikeseelektrit, millega 1400 Nissan Leafi sõidaks ehk igaüks 60 000 km?

Korra rehkendasin, et kõik maailmas OLEMAS OLEVAD elektriautod tarbivad aasta jooksul alla viiendiku selle aasta jooksul LISANDUVA päikeseelektri tootmisvõimsuse toodangust. 4 miljonit autot, à 20 000 km, 20 kWh/100 (Tesla) - teeb 16 TWh. Aastas lisandub maailmas praegu 100 GW paneele mis toodavad aastas 100 TWh elektrit.

Maailmas olla iga elektriauto kohta 250 tavaautot, Eestis peaks siis olema 2000-2500 elektriautot - aasta algul olnud neid aga ainult 1400. Seega me ei olegi nendega küll kohe Norra ja Rootsi järel aga miks peaksimegi ? minuarust ongi see tore.. las friigid laiutavad oma raha eest, maksumaksja raha maha loopida pole vaja...

to ts

" Kui elektri tarbimine kasvab kaks korda , siis vajab võrk lisainvesteeringuid. Investeeringud tehakse kasumist. "

Mina tarbin aastas 15 000 kWh. Kui ostaksin Leaf'i , siis peaksin elektritarbimise kahekordistamiseks sõima aastas 100 000 km... isegi - Läti-Leedu vahet käies näitas mu GPS keskmiseks kiiruseks 60 km/h ehk 1666 tundi peaksin roolis olema. Ainult linnasõitudega siis üle 3000. Ma tahan vahel magada kah .

Keskmine elektripliidi ja -boileriga korter tarbib aastas pige 5000, räägitakse küll 2500 kWh. Leafi läbisõidud siis vastavalt 33 000 või 16 000 km.
Praegune korteri tarbimine tehakse ära kaheksal (7-9 ja 17- 23 ) tippkoormuse tunnil. Elektriauto parimal juhul sama suure tarbimise jaoks jääb 16 odavama elektri tundi.

kui hästi järele mõelda, siis esimene pudelikael võib küll tekkida Kalamajas, kui hipsterid kukuvad üksteie võidu Leafe ostma ja elektrivõrk nõrk ... aga seal saab piirajaks ilmselt see, et need autod ise ei mahu sinna ära...

Elektriautosid kõigile ei jätku ja see ongi hea - saab kõrgemat hinda küsida ning toodet edasi arendada...
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/volkswageni-juht-elekt
riautod-pole-vaestele?id=85072465

Arnis, ära sega omavahel ära kuluobjekte (nt auto) ja investeeringuid (tikripõõsast mõisakompleksideni). Nende erinevus ei tulene mitte ainult sellest, et kui ühe hind muutub mõne aastakümnega olematuks ja teise hind mõnekordistub, vaid nt transpordikulutusi peame me tegema kõik sisuliselt igapäevaselt, kuid investeeringuid tehakse vastavalt majanduse tõusudele ja langustele. Ei pea silmas mitte lihtsalt garaazhi (või kodu) ehitamist, vaid ka investeerimist püsikulude minimeerimiseks. Kellel päikese- või maaküte, kellel tuulik ja koduse elektrisüsteemi dubleerimine erinevate energiaallikate kõige efektiivsemaks kasutamiseks jne. Sellest kõigest on isegi siin autofoorumis mitu teemat olemas. Me kõik kombineerime siin omavahel aega ja enda energiat, et luua nende abil mingi kogus ekvivalente, mida saab kulutada vastavalt sellele, mis on endale oluline (see oma mätas). Ühe jaoks on oluline surra rikkana, teine investeerib hommikusse pohmakasse, kolmas kulutab maine nimel jne. Kas Sa ei arva, et fossiilipõletaja abil (mis võib maksta ka keskkonnasõbralikuna kõigest 1k eur, nt Toyota Aygo vvti) kokkuhoitutud raha abil õnnestub teha äkki mõni parem keskkonnasõbralik investeering kui uus elektriauto? Seesama klaasikraapimine, 40e autopuhur vs hinnavahe särtsuautoga, mitu päikesepaneeli selle eest saab osta? Ometi mõlemad autod on hommikul täpselt sama soojad ja kumbki ei pea aknaid kraapima.
PS: minu mätas, mille valisin särtsuauto asemel, sõidab gaasiga. Auto on poolteist kuud vana, ls 6tkm, 20e eest saab sõita linnas 400km ja maanteel üle 500km (esimesed ca 1000km oli võimsus piiratud ja ka janusem). Soovitud lisadest on puudu vaid katuseluuk. Arusaadav, et iga kuu jääb raha kätte rohkem kui varem. Küsimus on vaid selles, kas see ülejääk kulutada või investeerida. Võiks küsida ka niipidi, et kui palju aega kulub, et mingi mugavus (nt soe garaazh või kodu) tasuta kätte tuleb. Ma usun, et särtsuautode omanikud on need enda mätta otsast lähtuvad arvutused samuti ära teinud, aga erinevalt solksolgist neid millegipärast ei soovi avaldada. Nii kaob skeptikutel ka võimalus märgata neis vigu või ebatäpsusi.

muide selle võrgu võimekuse teemadel on siin eelnevalt kirjeldatud Norra olukorda... see ongi hea näide, kuidas riik oma toetustega ise enesele probleeme juurde tekitab....

Maailma meie miljoni inimese tarbimise muutmise katkestamisega siin ei muuda - maailmamuutmiseks kobigu hipsterid ja rohelised Aasiasse ja Aafrikasse - aheldagu end prügiautode külge ja tõmmaku igale neegrile kondoom peale... efekt oleks tunduvalt suurem kui siin reedeti koolist poppi tehes...

To manitseja

Mitmeid lehti ja aegu tagasi on seda infra teemat juba põhjalikult lahatud.

Minu selgitus oli wb väitele, et Elektrilevi suudab sama raha eest kahekordse koguse elektrit võrgus kohale toimetada.

Kogu see teema taandub lõpuks siiski selleni, kas me ühiskonnana oleme valmis minema roheliseks ja maksma sama tulemuse eest oluliselt rohkem (arvestades seda, kui suur osa eelarvest moodustub vedelkütuste akstsiist).

Nagu oled mitu korda välja toonud, siis praegune elektriautode lisandumise määr näitab väga hästi seda, et meil ei ole lootust järgmise 20 aastaga jõuda niikaugele, et elektriautod moodustaks kogu autopargist märkimisväärse osa (1% näiteks - viimastel minu vaadatud andmetel on meil ca 600 tuh sõiduki vastu ca 1300 elektriautot, millest enamus on ostetud Elmo toetusega)

Elektrivõrgu investeeringud sõltuvad piikvõimsusest, mitte sellest, kas öösel kasutatakse 20% päevasest normist või 40%. Enne kui öö ei ületa päeva, on investeeringute suurus...kopikad.
Elektriauto ja pistikauto on kaks eri kategooriat, üks on teise sees, kuid mõlemad laevad ennast võrgust. Võttes ainult elektriautod siis 20 aastaga kindla peale 1% tuleb. Juba sellest, et Euroopas on keelud tavaautodele paigas. Meie sammume nende riikide jälgedes.

1 % oleks 6000 autot ... selleni jõuab ilmselt küll .. miskipärast pakun, et isegi 10 aastaga.

Aga kordan, et selle asemel, et ennast rongi ees surnuks joosta (ja veel omaenese raha eest) on mõistlikum sõita istudes rongis (kasvõi II klassi vagunis) ja omada pisukest sõnaõigust teemal, kuhu ja kui kiiresti see rong sõitma peab....

Siin, siis väike näide, meie elektrivõrgu võimekusest.
https://www.err.ee/677100/mees-voitleb-aastaid-elektrileviga
-pingekvaliteedi-parast

Ja arvate, et selline probleem on ainult seal ja maal?
Oh ei, selliseid kohti on palju ja mitte ainult maal.
Kui hakataks elektriautosid kõvasti laadima päeval ja veel enam kiirlaadima, siis tuleb ilmselgelt tugevalt raha investeerida elektrivõrku.

Võrgutasu ei jää samaks, väga naiivne oleks arvata, et see võrgu laienedes samaks jääb, ei jää, see hoopis tõuseb ja meie kõik maksame selle kinni.


Garaaz ei ole eriline kulu, hoopis mugavus ja asi, mis hoiab autot, lisaks on seal garaazis ka muud, mitte lihtsalt auto.
Tõsi, talvel iga päev soola sees sõites, ei ole küttega garaaz hea asi, auto põhja pesemine soolast küll aitab, aga mitte 100%.
Kuid ma ei sõida oma autoga iga päev, veel vähem talvel, mistõttu garaaz hoiab mul autot päris tugevalt, sealhulgas värvi.
Antud garaaziga olemas ligemale 30 aastane kogemus ja on selgelt näha vahe autodel, mis on seal seisnud ja mis õues.
Muidugi on näha ka, mis tähendab iga päev soolase auto sellisesse garaazi ajamine, näide naabrite näol ja natuke ka isa auto näol.
Lisaks pakub garaaz rahalist kokkuhoidu, kuna saan mitmeid asju, autol ise remontida, ka kanal olemas.


Arvutus, et 1 TWh kuluks elektriautode laadimiseks aastas?
Ma tegin lihtsa arvutuse, 600 000 elektriautot, mis sõidavad aastas 15 000 igaüks keskmiselt ja sajale kuluks nende laadimiseks ja soojas hoidmiseks 22 kWh.
Seega saame elektrikuluks hoopis 1,98 tWh aastas, mis ei ole sugugi väike lisakoormus.

Antud juhul on tegemist optimistliku arvutusega, tegelikkuses oleks ilmselt aastane elektrikulu tugevalt üle 2 tWh, seda enam, et sinna tuleks liita ka veokid ja liinibussid, mis elektriga sõidavad.
Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kuna elektriseadmeid tekib üha juurde, siis elektri tarbimine suureneb ka muudel põhjustel.
Probleem ei pruugigi olla niivõrd aastases tarbimises, kui selles, et hakkavad tekkima väga järsud tarbimise tõusud ja väga suured päevased tarbimised.

Ma ei tea, miks arnis kogu aeg öö voolutarbimisest räägib? Väga suur osa inimesi hakkaks kiirlaadima oma elektriautosid päeval, kui need pidevalt kasutuses oleks ja kõik sõidaksid elektriautodega.
Päeval oleks see, aga väga suur lisavoolu vajadus, mis tähendaks ilmselgelt vooluvõrgu laiendamise vajadust.

Edasi tekib jälle see küsimus, kust inimesed selle aja kõik võtavad, et oma elektriautosid pidevalt laadida keset päeva? Neil on ju oma asju vaja ajada, aga tühja akuga neid asju ei aja.
Kiirlaadimine talvel külmaga ei sõida su Nissan Leaf 100km-t paraku, eriti, kui ta on veel mitu aastat vana.
Sellest jääb paljudele inimestele väheks, nii ka mulle.

Muudetud 9.8.19 14:52

Solk, ära tuututa!
Neid uuringuid on ju tehtud, kui palju peaks aku päevas võimaldama läbi sõita. Kas mitte rõhuval enamusel autokasutajatel see number alla 130 ei jäänud? Ei viitsi otsida, aga suurusjärk on kindlasti õige. See tähendabki, et põhimass laeb oma akud öösel kodus ja vajadus meeletu koguse hüpersuper kiirlaadijate järele on väljamõeldis.

Marko, need uuringud jätavad reeglina arvestamata selle, mis juhtub talvel külmaga ja mis juhtub, kui auto vananeb, koos akuga, nii langeb läbisõit alla 100km.
See, et sa ei suuda aru saada, et päeval tekib suur laadimise vajadus, näitab sinu analüüsioskuse puudumist.

Juba praegu kohtan ma pidevalt päevasel ajal kiirlaadijaid, mis sa arvad, kui palju neid oleks praeguse trendiga siis, kui kõigil oleks elektriautod?
Seda veel olukorras, kus leiutataks veel kiirem laadimine, kui praegu.

Väga paljudel on päeva läbisõit suurem, kui aku seda võimaldaks ja nii tulebki päeval kiirlaadida.
Samuti ei laeks kõik seda öösel, vaid ärkaks alles päeval, et tuleb laadida.
Mina ilmselt jah üritaks öösel laadida, aga kui ma pean pika otsa sõitma, ei oleks mul muud valikut, kui ka keset päeva laadida.

Kui sa oled tähele pannud, siis näiteks Tallinnas on argipäeviti suurem liiklus, kui laupäeviti.
See on väga hea näide, et argipäevadel aetakse kõige rohkem asju, mis tähendab ka suuremat laadimisvajadust.
Nädalavahetuseti on rohkem need lõbusõitjad, aga neid on vähem.

Muudetud 9.8.19 15:16

Solk, järelikult need Sinu "väga paljud", kes statistiliselt küll vähemuse hulka kuuluvad, ei kuulu 10a pärast nende 6000 elektriauto omaniku hulka. Ei näe selles nagu erilist traagikat.

"...Edasi tekib jälle see küsimus, kust inimesed selle aja kõik võtavad, et oma elektriautosid pidevalt laadida keset päeva? Neil on ju oma asju vaja ajada, aga tühja akuga neid asju ei aja....'

miskipärast isegi päevane laadimine ei sega isegi Elektrotaksol Leafidega sõita - põnts pandi neile Tallinnas hoopis kindlustusega.....


"..Ma tegin lihtsa arvutuse, 600 000 elektriautot, mis sõidavad aastas 15 000 igaüks keskmiselt ..."

Tuleb välja, et ei sõideta nii palju... ühest varasemast postitusest:

"
Tuleb välja, et Eestis oli (2015 a ?) 740 000 sõiduautot ja nendest olla 30 % diislid Teisalt, kui unustame muruniitjad ja metsameeste saed ära, siis selle (252 000 t) autobensiini mahasõitmine 518 000 bensuautoga teeb 486 kg ehk 540 liitrit benssu auto kohta aastas. Seega keskmine läbisõit 8l/100 korral (minul on nii) annab aastaseks läbisõiduks vaevalised 7000 km isegi ülespoole ümardades. Nissan Leaf 16 kWh -ga sajale arvutades vajaks selleks 1200 kWh aastas. ...""

Leppige nüüd kokku - palju Leaf võrgust elektrit 100-le võtab? Kas on keegi mõõtnud?


Ma siin aga veeretasin seda saamata jääva aktsiisimaksu mõtet.
See ei oleks probleemiks, kui elektriga sõidaks riigile kuuluv auto - bensiiniaktsiis jääks saamata, aga teisalt jääks seesama bensiiniaktsiis ka maksmata... ? Ehk riik kahju ei kannaks.?

Kas poleks siis loogiline, et kui miski kohustuslik elektriautode protsent kipub vajaka olema, siis ostab just riik omale ametiautodeks elektriautod - aktsiisi alalaekumise mõju oleks minimaalne... ?

Korralik solgitootja see solk ikka, nimi väga õige saanud kas juhuse tahtel või siis tegelikult saab ise ka aru, et solgitootja on :D. Tembeldab siin analüüsivõimetuks ja mida kõiki teisi, ent nagu jutust kohe läbi kumab, siis endal täielik juhmus elektri teemas, võrdleb siin mingeid maakolka liini lõppe ülejäänud 99,9% elanikega, muust rääkimata. Häbene solkide solk :D

Nõus. Läbi ja lõhki solgitootja. Ei mõista ei too maakoha Tõnu ega solk isegi, miks lambid vilguvad kui too keevitab. Minuarvates on seal maakohal kõik super, keskpinge lähedal ja üheaegsustegur mõistlik. Vaadates neid lampe, siis ei üllatuks, kui kogu talu on ala 2 ruuduse alumiiniumiga juhtmestatud 40 a tagasi.
Solk tõsimeeldi arvab, et talvel sõiduulatus langeb alla 100km, teadmata isegi seda, palju elektriautod keskmiselt üldse sõidavad. Solk on kinni jäänud teadmisesse, et elektriautod sõidavad 110-120km ja/või et 20 aasta pärast, kui elektriautodega võrku koormama hakatakse, siis sõidab too auto...no maitia, solgi aju võibolla küpsetab 150km-ni, vast mitte rohkem.

Aga jah, kiirlaadimisvõrgu tarvidus on olematu. Kui minul oli seda vaja alla 3% kogu auto energiatarbimisest, siis 40kWh-se akuga langeks see tavatarbijal (kes sõidab kuni 30 000km nagu mina) 1%-ni.

"Leppige nüüd kokku - palju Leaf võrgust elektrit 100-le võtab? Kas on keegi mõõtnud?"

Jah on mõõdetud.

21kWh keskmine kulu Eesti tingimustes. Väiksemad autod nagu Bolt või Ioniq vähem, suuremad autod nagu Model S või iPace rohkem. Ehk põhimõtteliselt on kerge meelde jätta, 20kWh/100km võrgust väike elektrikas, 30kWh/100km võrgust suur elektrikas (Audi eTron või Mersu EQC või Tesla X vms).

eks see võrgu lõpus olev mees peedistab EL-i ka õigusega.... kui lepingus oli 40 A siis olgu võimalik ka mootorit otse käivitada...( asja saaks parandada sujuvkäivitiga.).
Mul enesel oli kunagine elanik nõukaajal nihverdanud 50 A peakaitsme. EL pani tänava remondil sujuvalt 25-se... Kui avastasin ja läksin õiguma, siis küsiti, et kus on paber kus see kirjas on? No tükk aega otsisin aga leidsin miski 92. aasta üsna ebamäärase paberi aga allkirjad olid all ja selle peale lasid ilusti kõrvad lonti ja küsisid, et kas panevad nüüd 50 tagasi.... ma leppisin lahkelt 35 ampriga.... äkki tahaks teinekord ampritasuga paketti võtta....

# kiirlaadimisvõrgu tarvidus on olematu. Kui minul oli seda vaja alla 3% kogu
# auto energiatarbimisest /.../

Iga ca kolmekümnes sõit tähendaks siis teelejäämist "kütuse" lõppemise tõttu, kui kiirlaadija just juhtumisi sobivas kohas ei asu... müts maha mehe ees, kes oma elu nii osavalt on suutnud korraldada, et sellised "pisiasjad" ei häiri:) Isegi iga sajanda sõidu pärast "kanistrit kaasas kanda" tundub fossiilipõletamisega harjunu jaoks natuke liig. Aga eks sellepärast on ka Arnisel peres mitu autot, millest vaid üks on särtsukas ja tundub, et nii neisse särtsuautodesse praegusel hetkel suhtuda tulekski. Teisiti väljendudes, kes teeb täna oma ostuotsuseid, võiks särtsuauto pidamise kulude hulka arvestada ka autorendi maksumuse ja siis teebki need üliharvad pikad sõidud rendiautoga. Või kes igapäevaselt nagunii autot ei vaja, siis Yandeksi takso hinnad on nii madalad, et oma auto pidamise rahaline mõte kipub kaduma. Selle hinna eest võiks olla ka pohlad, kas taksojuht vahetab käiku käsitsi või teevad seda päkapikud.

Kunagi varem pole nii palju, kui nüüd sel suvel, torganud silma maanteedel venivad vanemad Leafid. Ei tea mina, kas on neil jäänud akud kehvemaks, sööb konditsioneer palavate ilmadega liiga palju sõiduulatust ära, on omanike näol tegemist kehvade laadimise planeerijatega või... tunnevad nende autode omanikud teistest suuremat huvi ümbritseva looduse vastu ja sellepärast venivadki:) Igal juhul tundub, et kuna vana särtsukas mingist piirist naljalt odavamaks enam ei lähe, hoitakse neid käigus "viimase hingetõmbeni" ja neid elektri jõul kiirlaadijateni (või koju) venijaid hakkame nägema tulevikus üha rohkem ja rohkem. Kui keegi arvab vastupidist, kuulaks huviga tema põhjendusi.

Googeldasin VW e-Upi osas (minu arvates täpselt sama mõistlik tilluke linnaauto nagu Zoe, Leaf jm mutukad) ja jäi näppu selline artikkel:
https://pushevs.com/2018/11/04/volkswagen-e-up-gets-a-price-
cut/
Detailidesse laskumata sai sel hetkel gaasiga sõitva Upi 10.625e eest, samal ajal särtsu-Upi hinda plaaniti langetada 19K euro peale. Mõlema puhul peaks kilomeetri hinnad olema päris meeldivad. Kas särts vs gaas pole mitte mõistlikum võrdlus, kui siit äsja läbi käinud särtsu- ja bensiini Golfi oma?

Kuna ma selle lõiguga midagi tõestada ei soovi, siis aususe huvides olgu öeldud, et koos toetuste ja kõige muuga võis umbes samal ajal saada UK-st e-Upi kätte umbes 12K euroga. Sel juhul võiks kaalukauss jääda isegi majanduslikult kaldu juba e-Upi suunas, kuid gaasiauto puhul jääb eeliseks ikkagi see, et kuna töötab ka bensiini pealt, siis iga külatankla või pagassi visatud bensukanister tagab selle, et teele ei jää kütuse lõppemise ohu tõttu mitte kunagi. Kui kiirlaadijate võrk muutub kunagi sama tihedaks kui bensiinitanklate võrk, siis see eelis muidugi kaob ja linnaautona pole seda eelist sisuliselt praegugi, sest lennukaugus on neil moodsamatel särtsukatel täiesti piisav. Teoreetiliselt siis. Praktikas soovitakse nendega millegipärast sõita ka maanteel...

"Kunagi varem pole nii palju, kui nüüd sel suvel, torganud silma maanteedel venivad vanemad Leafid."

Täpselt sama olen ka mina sel aastal mitu korda kohanud. Polekski vast mainimist väärt aga kui sõidetakse ca 80km/h, siis hakkavad möödasõite tegema ka raskeveokid - see võiks elementaarset alalhoiuinstinkti eviva inimese ometi mõtlema panna oma valikute üle.

Katastroofiliselt kehv matemaatika ja analüüsivõime.

Siilats räägib:
Autoekspert: riik on inimestele võlgu selgituse, miks on biokütuseid vaja
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) juht Arno Sillat leidis, et riik pole inimestele piisavalt selgitanud, miks on palju poleemikat tekitanud biokütuse lisamise nõue üldse kehtestatud ja kellele see hea on.
Loe lähemalt: https://majandus24.postimees.ee/6749193/autoekspert-riik-on-
inimestele-volgu-selgituse-miks-on-biokutuseid-vaja?_ga=2.29
389759.1431427072.1564335378-32189362.1563884045

# see võiks elementaarset alalhoiuinstinkti eviva inimese ometi mõtlema panna
# oma valikute üle

Ei saa, sest usupõhised valikud kipuvadki olema mustvalged. Vahepealseid pooltoone nende jaoks lihtsalt ei ole. Värvidest rääkimata. Teistpidi võttes: linnaautona ei oma see kõik tähtsust ja kui käiakse ainult korra suve jooksul Ristna või Kauksi rannas ja saab selle sõidu ikkagi kuidagi tehtud, kas ainult selle üksiku sõidu pärast linnast välja ongi mõtet hakata teist autot kõrvale ostma. Tipphooajal pole ka rendiautosid meeldivas hinnaklassis väga valida ja kui siin keegi räägiks, et võtan paariks päevaks rendiauto lihtsalt sellepärast, et VÕIBOLLA ei pea siis 90 asemel 80-ga mingit lõiku sõitma, ei kõlaks ka see just väga "normaalse" argumendina:))

Teemasse kah. Siitki korduvalt läbi käinud, et nt konksu otsa (nagu jalgrattahoidja) kinnitatav diiselgeneraator (miks mitte ka renditav) lahendaks suurepäraselt ära need suve jooksul korra Kauksis-Ristnas käimisega TEKKIDA VÕIVAD probleemid ja kui see hoiaks ära teise uue auto ostmise (valmistamise), muudaks see särtsuauto jalajälge ainult rohelisemaks. Mida selles looski natuke teise nurga alt püütakse selgitada.

https://www.accelerista.com/abc/lugeja-kusib/elektriauto-laa
dimine-diiselgeneraatoriga/

Autoekspert: riik on inimestele võlgu selgituse, miks on biokütuseid vaja
Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) juht Arno Sillat leidis, et riik pole inimestele piisavalt selgitanud, miks on palju poleemikat tekitanud biokütuse lisamise nõue üldse kehtestatud ja kellele see hea on.
Loe lähemalt: https://majandus24.postimees.ee/6749193/autoekspert-riik-on-
inimestele-volgu-selgituse-miks-on-biokutuseid-vaja?_ga=2.29
389759.1431427072.1564335378-32189362.1563884045

Siilats on vana siil ja ärikas ning keerutada ta oskab. Me kõik teame, et Eesti on Euroopa Liidus, so what? Lisaks räägib lendamisest, aktsiisidest ja kõigest muust, aga mitte sellest, kuidas tekkis vedelkütuste seadusesse kütusesolkimise (vabandust, biokomponendi lisamise) nõue.
Võtku siis kätte ja rääkigu kõigepealt sellest, kuidas tekkis 10% taastuvate energiaalikate kohustus üle-euroopaliselt transpordisektori jaoks ning kuidas ja miks see nii lahendati Eesti jaoks.

Põhjus on ka selles, et enamik inimesi ei viitsi sellesse süveneda ja EL siseseid otsustusprotsesse ei pruugi Siilats ka teada (võib-olla teab, aga salgab).

#Googeldasin VW e-Upi osas (minu arvates täpselt sama mõistlik tilluke linnaauto nagu Zoe, Leaf jm mutukad)

Vabandage väga, aga e-Up ja LEAF on ikka väga erineva klassi autod. Esimene on tõepoolest mutukas, et mitte öelda punn, teine on ikka täiesti korralik pereauto. Ka sõiduomadused, viimistlus ja kõik muu ei ole absoluutselt võrreldavad.

Kui eesmärgiks on liikuda võimalikult soodsalt punktist A punkti B, siis selleks on ühistransport. Uue Kona ja LEAFiga (viimast hetkel laos küll pole) võib alles öelda, et elektriautod on valmis. Mitte enne.

Kui on rikkust ja väge mitut autot pidada, siis pole mõistagi probleemi, võib valida hommikul vastavalt mantli värvile. Kui tuleb ühe autoga hakkama saada, siis tuleb oluliselt rohkem optimeerida ja mõelda oma vajadused läbi enne ostmist.

Ei ole ma mitte kusagil pidanud Uppi ega Leafi sama klassi autodeks, need on ju täiesti erinevate mõõtudegagi! Kirjutasin, et selle vana uudise valguses on kõik need tillukesed asjad sobilikud eelkõige linnaliiklusesse. Uues Leafis pole ma istunud, kuid vanas päris piisavalt ja see on täpselt samasugune punn nagu Golf või Octavia, ei mahu sinna 5 inimese telgid-magamiskotid, laste jalgrattad ega eriti midagi, mida pereautolt oleks põhjust eeldada (kui just toiterjerit kasvatavat lesbipaari siin praegu pereks ei peetud). Lisaks ei saanud (vähemalt sel ajal) Leafile veokonksugi.

Praegu jääb mulje, et sealt kumasid läbi hoopis mingid kompleksid, nagu ei kõlbaks mõnel inimesel linnas üksi-kaksi punktist A punkti B (või lihtsalt poes käia) "tavalise" väikeautoga. Punn või mutukas pole üldse halvustav, sest miks peaks üksi-kaksi sõitmiseks mõeldud linnaautoks nimetama midagi suurt-raskemat-kohmakamat? Ise olen ju teinud ka viimased aastad linnasõite samuti pidevalt "punnidega" (Clio, Corolla, Octavia, Peugeot 107 jne), aga "PEREAUTO" käivitan siis, kui vaja võtta kaasa ka kõik lapsed, nende suusad/kelgud/rattad, koerad vm. Pereautoks soovitati siin teemas Tesla Model X-i ja siinsete spetsialistide arvates pool aastat tagasi teisi mahtuniversaali rolli väljakandvaid särtsukaid veel polnud (eNV on tuttaval täiesti olemas, ei ole nagu väga võrreldav Superbide-Sharalaxide jt pereauto mõõdus sõidukitega ei mugavuses ega funktsionaalsuses). Kas pole mitte demagoogia nimetada pereautoks autot, milles on 5 kohta, aga 5 inimese asjad ära ei mahu? Või mahuvad vaid eeldusel, et pere on vähem kui 5-liikmeline? Sel juhul on 2-kohaline Smart kah pereauto (tilluke kaheinimesetelk ja 2 magamiskotti mahuvad suurepäraset autosse kõrvalistuja jalgade juurde) ning automüüjate reklaamidest inpireeritud offtopik täitis oma rolli eeskujulikult.

PS: teab keegi mõnda 5-liikmelist peret, kes on ostnud oma AINSAKS AUTOKS Leafi? Ma tean küll mitut 4 liikmelist peret ja ka mitut 5 liikmelist, kellel on lisaks Leafile ka päriselt pereauto olemas, aga mitte ainsamatki, kes 3 lapsega saaks Leafiga hakkama nii, et ainult sellest autost piisakski. Mitte, et seda ei võiks teha (kui kool-lasteaed-töökoht ja pere elukoht asuvad kõik linnas ja veel lähestikku), aga väidab keegi, et see ongi tavapärane Leafi kasutusviis? Äkki ikka pigem väääga erandlik? ;)

Palju viieliikmelisi peresid üldse teatakse? Need on siiski erandnähud, keskmine eesti pere on kolmeliikmeline ja "punn" sobiks igati, kasvõi keskonnale mõeldes. Kui vaid poleks vaja naabrile ära panna..

Hinna poolest võite sama auto erinevaid versioone võrrelda küll ja tasuvusarvutusi teha ja kõike. Aga seda teistmoodi sõidutunnet, mis elektriga kaasneb, ei saa sinna valemisse kuidagi panna. Ja kui inimesed on selle eest nõus näiteks kaks korda rohkem raha välja käima, ei saa neile seda kuidagi pahaks panna.
Ei tea küll, millise Priuse versiooniga Kärss ise kimab, aga isegi kõige nigelamal peaks seda elektrilise veoga kaasnevat priiusetunnet korraks tundma. Kuigi need tojotsi hybriidid üldiselt on nagu väheke petukaup. Olen paari gorillaomaniku jutust väikest pettumust välja lugenud just sõiduulatuse või selle puudumise suhtes. Kõige napimalt kestab see aku vist kohalt liikumise jagu, ehk tegu on veidi edasiarenenuma start-stopp süsteemiga. Ei viitsi hinnakirjades tuhnima hakata, et teada saada, mis see ekstramugavus maksab. Aga noh, tavaliselt ostetakse sihuke auto naisele ja need siis teevadki nendega ökosõitu niikuinii ja kõik on lõppkokkuvõttes rahul.

NIO ES8 või miskit sellist peaks pereauto mõõdud välja andma küll. Paari aasta jooksul lubati EU versioon sellest välja anda ja neid siin ka müüma hakata. Kui jumal annab.

"The range of the car with one battery charge is 500 km " NIO siis

See pole ju mingi sõiduulatus!

Sedapidi ei osanudki kahjuks mõelda, vabandan. Samas, kui juba X sobis oma neljasaja kilomeetriga pereautoks, siis võiks see niio ka hädapärast sobida. Kui nüüd sõidupikendajate üle arutleda, siis tuleb selline auto valida, mis jaksab näiteks hobuveotreilerit tirida. Saab särakas otsa, paned vana hea kaeramootoriga edasi : = )

See oleks päris koomiline vaatepilt, Nissan Leafid sõidavad ringi maanteel, diiselgeneraator järelkäruga sabas :D

Sel hetkel muidugi ei oleks enam asi kuigi roheline, sest fossiilkütust põletataks, pluss elektrit kuluks ka veidi rohkem, kuna järelkäru sabas, aga kui vaja vaid mõni üksik pikem ots teha, siis sobiks tõesti.

Kuid, mulle sai see ammu selgeks, et eletkriautodega hakataksegi sõitma tihti alla 90, just nimelt selle lühikese sõiduulatuse tõttu, kuni see ei parane toonitan.
Ma tean väga hästi, et tulevikus sõidab elektriauto 1000km, ma ootan seda aega, kuid aastaarvu veel ei tea ja selle auto hinda.

Oletame, et mul on ainsa autona kasutusel kasutatud Leaf, mille sõiduulatus on 120 km ja mul on vaja sõita 100km kaugusel asuvasse linna ja võibolla ka seal mõni tiir teha.
Siis loomulikult ka mina sõidaksin selle autoga ökonoomsemalt ja vaiksemalt, et oma sõit kindlasti ära teha ja akut mitte liiga tühjaks teha ning siis paneksin ta sihtkohas laadima uuesti.
Eriti, kui palava ilmaga kliima akut tühjendab.
Lisan siia juurde, et kui koduse aeglase laadimisega on sõiduulatus 120 km, siis kiirlaadijaga vähem.
Jah ma tean, et on olemas elektriautod, mis sõidavad uuena 400-500km, aga keskmine Eestlane neid osta ei jaksa.

Veel põhjus miks on just nimelt mõistlik sõita aeglasemalt, kuna siis sõidad sihtkohta ühe sõiduga, muidu pead tee peal teda laadima, mis on tunduvalt ajakulukam, kui 90 asemel 80ga sõitmine, kus ajakaotus on tühine.
Selles osas võib elektriauto panna inimesi ökonoomsemalt sõitma, ehk siis ohutumalt ja rohelisemalt.


Nagu ma enda näitel juba tõin, siis teist autot mul pidada ei tasu, läheks rahaliselt kulukamaks.
Rendiautot mul pikkadeks sõitudeks ka võtta ei tasu, kuna selle rahaline kulu oleks meeletu, mul on enamik pikad otsast ja võivad juhtuda täiesti suvalistel hetkedel, mul poleks seda rendiautot võibolla nii kiiresti, kuskilt võttagi.

No, kui odav see äppitakso või mis iganes saaks olla ?
Kui mul on vaja kodust sõita 100km kaugusele, siis pärast peab see äppitakso ju tagasi ka tulema, see tähendab 200km, talle maksmist.
Kui tahan koju saada, sama teema ja siis pean oma asjad autosse ja välja tõstma, täiel määral.

Ma ei otsigi kõige odavamat transpordi viisi, vaid kiiret ja mugavat ning mis oleks neid tingimusi silmas pidades ka mõistliku hinnaga.

Kusjuures ma ootan huviga aega, kui nüüd viimase 6 aasta jooksul ostetud elektriautod hakkavad uut akut tahtma, mis siis saab.
Ma tahan seda pilti näha müügil olevate autode näol ja mis info, siis liikuma hakkab.

Muudetud 12.8.19 16:19

Kle solk, mis su informeeritud mõistus ütleb, mitu kilomeetrit sõidab üks keskmine elektriauto mis on müügil aastal 2019. Praegusel aastal.
Mitu kilomeetrit sõidab 30 kraadise palavusega ja 10 kraadise pakasega.

"
Ma tean väga hästi, et tulevikus sõidab elektriauto 1000km, ma ootan seda aega, kuid aastaarvu veel ei tea ja selle auto hinda.
"

Sinu küsimuses on liiga palju varieeruvusi, sellele ei saa nii otse ja nii täpselt vastata, nii vähese info puhul.
Mis on keskmine elektriauto ? Praegusel juhul tuleb mõttesse Nissan leaf ja muud selle taolised, sest teised sellist levikut oma hinna tõttu ei saa.
Kui võtta arvesse Leaf või muu tema taoline elektriauto ja maanteesõit vähemalt 90 km/h, ilmaga +30, kus kliima peab tööd tegema, siis kahtlen sügavalt, et see läbisõit reaalselt väga palju 200km ületab.
Talvel -30ga kindlalt alla 150 km.
Ka siin võime rääkida agadest, kas sa võtad selle elektriauto -30ga üleni külmana lumehanges, kas sa soendad teda tema enda aku pealt või on sul iga sõidu eel juhe sabas, mis kõike kütab ? Siin on väga suur vahe.
Kas sa sõidad selle kõik talvel külmaga jutti või mitme päeva peale? Ülessoendamiste arvul on suur vahe ja selle elektrikulul.

Seda ka ainult koduse aeglase laadimisega, kiirlaadimisega pole mõtet unistada.
Jah arnis, nüüd kougi välja mingi elektriauto, mis maksab 50 000 ja lubtakse läbisõitu 400km.

Jah ma tean, on olemas Leaf, millel on suurem aku, aga see maksab 45 860 Eurot. Lubatakse sõiduulatust kuni 385 km, jah lubatakse ja kuni.
Umbes selle raha eest saab uue BMW 5nda seeria, ma ei nimetakse sellist hinnaklassi just keskmiseks.

Või milline elektriauto on sinu jaoks keskmine? 50 000 maksev ? 60 000 maksev?
Väga agasid täis küsimus sul.

Golfile lubatakse ka 300km, aga just nimelt lubatakse.
Ei ole mõtet väga kinni olla selles, mida talle lubatakse, vaid, mida see auto päriselt suudab, meie oludes.
Disainilt pean muidugi elektri Golfi kiitma, ilus auto, Leaf paraku minu maitse ei ole disainilt.

Jah ma tunnistan, vahe on sees, võrreldes nende elektriautodega, mida 5-6a tagasi sai osta, aga on see piisav? Mina leian, et mitte ja ilmselgelt ka enamik autoomanikke leiab seda.

Ma arvan, esimene suurem populaarsus tekib, kui üks aku sõidab 500km ja hind langeb Leafi sugusel autol, sellise akuga, alla 30 000 Euro.
Kuid see oleks alles esimene, suurem populaarsus, tõsisema leviku jaoks on vaja veel suuremat sõiduulatust.


Tegelikult nii umbes küsimusele, saaks anda ka umbes vastuse, sõltuvalt elektriautost ja oludest, sealhulgas sõidustiil, 80-300km.

Muudetud 12.8.19 16:49

Jah. Keskmine elektriauto.. ehk siis 35-45 tuhat eurot.
Kui nüüd läheks poodi ja ostaks, palju selline sõidab?

Kõigepealt, nagu solksolk ütles, siis on olemas LEAF, millel on suurem aku, aga see maksab 45 860 Eurot. Lubatakse sõiduulatust kuni 385 km, jah lubatakse ja kuni.
Olen ise sõitnud 62 kWh akuga LEAFiga ka üle 400 km ühe laadimisega. Seda viimast ei hakanud muidugi riskima ja aku oli mõistagi piripardani kodus täis laetud.
Kui uhada 120 km/h ja seda mitte kellegi tuules sõites, siis võib muidugi 400 kilomeetrist ainult und näha, hea, kui 300 välja veab. Ja ECO režiim on ka kogu aeg sees.
Seda 62-se akuga LEAFi praegu muidugi ei saa. Laod on 40-seid täis, aga neid eriti ei taheta ja kui praegu 62-ne tellida, siis järgmisel aastal saad ehk kätte. Võib-olla.
Jah, võib-olla LEAFi disain ei meeldi, aga kui hoolega vaadata näiteks uut Micrat, siis on nad üsna sarnased. No kohe näha, et ühe ema lapsed.

#See oleks päris koomiline vaatepilt, Nissan Leafid sõidavad ringi maanteel, diiselgeneraator järelkäruga sabas :D

Ütleme otse, et see ei oleks koomiline, vaid lausa haige vaatepilt. Meedias tähelepanu pälvimiseks võib teha igasuguseid asju, kaasa arvatud elektrikale diiselgeneka sappa haakimine, aga reaalses elus ei ole tegu mõistliku lahendusega, no ei ole, tee või tina.

#mul on ainsa autona kasutusel kasutatud Leaf, mille sõiduulatus on 120 km ja mul on vaja sõita 100km kaugusel asuvasse linna ja võibolla ka seal mõni tiir teha.

Siis on su olukord otse öeldes hapu, aga õnneks on olemas kiirlaadijate võrgustik. Kui tahad sõita Tallinnast Pärnu või vastupidi, siis Märjamaal on kohustuslik peatus ja edasi Hesburgeri juures ja kui seal on kinni, siis Ehitajate tee ristmikul on veel kaks laadijat. Käid Selveris ja... seda juttu võiks lõputult jätkata.

Inimeste vajadused ja võimalused on sedavõrd erinevad, et mõni ei oleks mingil juhul seda reisi tegema, aga mõni leiaks, et täitsa OK oli. Muidugi tuleb arvestada, mis pakett sul ELMO-s on, flexiga võib see lõbu kallimaks minna kui fossiilipõletajaga.

Marita, sa ei oleks pidanud seda lõbu ära rikkuma. Ma oleks solgi üle naernud, kuna tema arvates keskmine elektrikas sõidab heal juhul 150km.

käib jahumine mingi leafi üle, mis on kole kui öö, kahju kui elu sunnib kokkuhoiu pealt oma mugavuse tagaotsa sättima, oli aeg kui USA s paljud kuulsused ronisid priuste peale, pokazuha missugune, mehed valage kütust peale, ei tohi sael lasta pöörtel kukkuda

tegin kah arvutuse breik iiveni kohta - võtame tava kona maksame selle eest 20k. elektri oma eest maksame 40k. tavakona kulutab 6,3 l/100le, elektri oma - siit eestpoolt lugesin et u 20kwh/100 km, st u 8,51 eur / 100 km bensukas ja u 2,3 eur / 100 km elektrikäru. breik iiven saabub peale 300 tuhande km läbimist - st alles peale seda muutub elektrikäru kogukulude mõttes odavamaks.

# Ma oleks solgi üle naernud, kuna tema arvates keskmine elektrikas sõidab heal
# juhul 150km.

Tuleme korraks teooriast reaalse elu juurde tagasi - kui pikalt on suuteline sõitma keskmine Eestis hetkel arvel olev elektriauto? On see tõesti märkimisväärselt rohkem kui 150km?

Küsin ilma irooniata, sest minu arvates on täiesti normaalne osta omale nt 100km sõiduulatust pakkuv särtsuauto päevas nt 50-60km otsade sõitmiseks (või 50km ulatust pakkuv 20-30km otsade tegemiseks). Nii kaua, kuni seda ei soovitata pere ainsaks autoks või iga kiirlaadija juures pirukapauside tegemiseks, on kõik hästi ja siis peaks kannatama suurepäraselt ka tuhiseda mööda tavapärasest liiklusvoolust.

# elektrikale diiselgeneka sappa haakimine, aga reaalses elus ei ole tegu
# mõistliku lahendusega, no ei ole, tee või tina

Kindlasti mitte mõistlik lahendus ega ka elektriautonduse eesmärk suuremat pilti vaadates, aga see teeks särtsuauto ostmise mõeldavaks väga paljude inimeste jaoks, kelle puhul on see praegu 100% välistatud ja kui seda (rendi)genekat oleks vaja ainult 1-2x aastas ja alternatiiviks on elektriauto välistamine... on see siis ikka nii ebamõistlik? Neid pilte siit teemastki ju läbi käinud ja meedia tähelepanu soovist ei ole vähemalt osade puhul juttugi.

TO A!: vana teise gen. Prius, omas ajastus ajast ees paljudes asjades, pikk teljevahe annab autole ka täiesti talutavad maanteesõiduomadused... ainult et kõlbab ainult inimeste transpordiks, kuna ruumilahendus on seal naerukoht ja reaalselt on ruumi nagu suvalises tillukeses punnis. Olen siin teemas juba n korda kirjutanud, et 1999-2006 oli mul Soomes töötades kasutusel mitu erinevat elektriautot, see tunne on tuttav ja meeldiv, ainult et mu ootused igasuguste autode puhul on lisaks meeldivale ka praktilised. Tundub, et mitte ainult minu ootused.

TO wb: mis tähtsust see omab, kui palju peresid on viieliikmelised? Me räägime siin mitte peredest vaid autodest ja kui autos on viis kohta, aga istmete taga ruumi ei ole, on pereautost rääkimine tõesti sama pentsik kui Smardi nimetamine pereautoks ettekäändel, et mõni pere ongi ainult kaheliikmeline.

"kui pikalt on suuteline sõitma keskmine Eestis hetkel arvel olev"
Ei puutu asjasse. Loe allikat

Kärss:"TO wb: mis tähtsust see omab, kui palju peresid on viieliikmelised? Me räägime siin mitte peredest vaid autodest ja kui autos on viis kohta, aga istmete taga ruumi ei ole, on pereautost rääkimine tõesti sama pentsik kui Smardi nimetamine pereautoks ettekäändel, et mõni pere ongi ainult kaheliikmeline."

Kui sa iseenda teateid lugeda viitsiksid - sa kirjutasid 5-liikmelistest peredest.
Muus osas ma jään endale kindlaks: Vaese jaoks tähendab "mõttekus" raha, veits jõukamate jaoks tervist ja pikka iga. Õnneks makstakse Brüsselis head palka..
Kui e-Tronist tuleks robustsem variant (pangu kasvõi Škoda embleem ette - ma pole margipede), millel poleks piinlik esireast tahapolle jääv osa väikeplokke, kaminapuid jms täis laduda, siis ostaksin. Sametsisuga "premium"värk mind ei vaimusta.
Muidu möödunud aastal promoti, et Polestar 2 tuleb müüki < 40kEUR hinnaga: https://www.express.co.uk/life-style/cars/989433/Volvo-Poles
tar-2-electric-car-range-price Nüüd on võimalik neid reaalselt tellida (~ aasta pärast saab kätte), hind 60kEUR.

Siin on läinud jutt uute relvade peale, aga olgem ausad, enamus lugejatest-kirjutajatest selle peale ikkagi ei läheks. Ikka kasutatud massin. On juba sisse sõidetud ja keegi on poest väljasõitmise eest juba kahjud kinni maksnud. Ja nende osas on hinnad ikka üsna imelikud. Hoian turul pidevalt silma peal, ütleme et lihtsalt huvi pärast, praeguseks. Ja mis siis silma on jäänud viimasel ajal.

Viietonniseid Leafe pole veel kuskilt välja ilmunud. See vast tunduks selline hind, millega keskmine inimene ehk võiks leppida, kõigi mugavuste ja ebamugavustre kiuste. Pigem jäävad odavamate mitsu punnide hinnad sinnakanti. Kuigi ise ei suuda hästi ette kujutada, millise pimedusega peaks inimene löödud olema, et sellise asja sellise raha eest. Ja kallimalt veelgi.
Muideks, uusi Leafe saab saksast tunduvalt pisema raha eest, kui meil. Plankude hinnad olid isegi alla kolmekümne. Olid ka mõned suurema akuga pakkumises, kohe võtta, kuigi enamus diilereid pakub jah tellimisaega kolmest kuni kuue kuuni. Teine asi on küll see, et kellel ikka on sellist summat sinna paugust alla panna ja liisinguga pole väljamaalt eriti lihtne osta, kui tutvusi pole.

Olen silmanud ka kaubikuid, nagu kangood ja berlinksid, connectid. Fiatil oli ka midagi sellist. Väidetavalt sõitvaid asju peaks saama kuskil kuuest tonnist alates, pluss toomise rõõm. Nagu tegelikult kõigil antud läbisõiduklassiga masinatel.

Akudega ZOE-de hinnad hakkavad kuskilt seitsmest tuhhist ja siis kuni lõpmatuseni. Postiljoni autoks sobib hästi.

Meil tundmatud elektri Focused ei paku ilmselt enamat võrreldes vanemate Leafidega, aga hinnad hakkavad kuskilt 11000-12000 juurest. Saab neid Leedust ja Poolast. Kuidagi on nad sinna sattunud, arvatavasti avariilisel kujul ühendriikidest.

Vahepeal on kuskil e-UPid ja siis tulevad Golfid. Hinnad algavad kuskil neljateist-viieteist juurest. Endal lõppes elektrigolfi huvi kohe, kui oli teda võimalik võrrelda oma kõrvalseisva v60-ga. Ahjaa, bemmi i3d on ka umbes samas hinnaklassis.

Kia soul. Omamoodi huvitav masin, kuigi välimus ja sisemus on üpriski vastuvõetamatu. Tehniliselt vist iooniku sugulane. Olen näinud hinda 12000, aga tavaliselt algavad numbrid kuskil 17-18 tuhhist. B klassi mesad on väheke kallimad, aga pakuvad eurooplasele pisut arusaadavamat salongi.

Siis tulevad juba Ioniqud, alates kahekümnest. Hiljuti oli küll saksas üks eksemplar, taga imeväike kõks, plastikosa kahjustusega ja küsiti 15500. Kuni ennast mobiliseerisin, oli kuulutus paari päevaga kadunud. Ei ole enam vaadanud, aga jällegi saksas oli mingil firmal tutikaid vanema põlve autosid 27000 eest päris mitmeid pakkuda.

Kõige imelikumad lood on model s-idega. Sõitvate eksemplaride hinnad hakkavad kuskil 30plussist, iseasi, kas keegi sooviks omale esimeste aastate masinaid sellise raha eest, kui palju uuemaid on saada vaid mõni tuhat kallimalt. Näiteks Teslarent pakkus hiljaaegu enda 70D-d 42 miinus väike tingimisvõimalus. Kuigi läbisõit on suur, eelistaks ise seda igakell mõnele kolmeteistkümnenda aasta 60-le. Tegelikult ootaks seda, et vanemate ja väsinumate hinnad võiks kuskil viieteist tuhande juurde jääda. Siis juba võiks midagi mõelda.

Marita57, kus on su analüüsivõime? Miks ma pean tegema peatuse ja kulutama hulga aega kiirlaadijale?
Kui mul on võimalus sõita näiteks 80 km/h ja sedasi jõuda kohale ilma vahepeatuseta ja selle tulemusel oluliselt kiiremini.
Mind huvitaks tõsiselt, kust võetakse see aeg, et pidevalt oma elektriautosid laadida pikkadel sõitudel ?
Üks küsimus mul muidugi oleks, kas on olemas elektriauto, mis kiirlaadija taga laadides ka salongi sooja puhub? Sest, kui telesaade Tallinnast-Tartus käis ja tagasi, siis tema pidi autos külmetama, kiirlaadija taga ja laadis minu mäletamist mööda 6 korda ja siis pidi ka lõpuks alla 70ga Kosele sõitma, kuna Mäeküla laadija ei töötanud.
Ja temperatuur oli minu mäletamist mööda külmemal hetkel mingi -20.


Kohe näha peale minu postitust, et arnis ei üritagi siin midagi arutada ega süveneda, üritab lihtsalt lahmida ja solvata ja loeb välja seda, mida soovib, ehk siis mõtleb välja, nagu ikka.

Kui rääkida sellest suurema sõiduulatusega Leafist, mille hind üle 45 000 Euro on, siis selline märkimisväärses kahjumis isegi peale 200 000km läbimist, võrreldes 22 003 Eurot maksva bensu automaat Golfiga ja üle 17 000 maksva manuaaliga veel suuremas.
Seega, see suurema sõiduulatusega Leaf ei paranda olukorda, ok fännidele parandab.

Marita57, ma kahtlen sügavalt, et sa selle suurema sõiduulatusega Leafiga Tallinnast Tartusse ja tagasi ära käid ja koha peal ka veel mingid sõidud.
400km, mille sa enda väitel saavutasid on mingi ökotamine, nagu sa isegi ütlesid, ilmselt ei olnud sul tegemist Tallinn-Tartu maantee normaalsõiduga.
Kui sõita 50 km/h, siis võib ilmselt tõesti saavutada päris suure sõiduulatuse, nagu Teslaga üle 1000 tugevalt sõideti, väikese kiirusega.

Elektriautodel on linna puhul üks huvitav asi, nimelt see, et nad laevad pidurdades akut, see võimaldab olukorra, kus õigetel hetkedel ja õiges piirkonnas ning rahulikult linnas sõites, võib sõiduulatus olla suurem, kui maanteel 90ga sõitmine, seda muidugi ka õige ilmaga, kus ei pea salongi eriti kütma, ega jahutama.

Muudetud 13.8.19 13:42

Selge. Maailmas on elektriautodeks ainult Leaf, vana Leaf ja "uus suurema sõiduulatusega Leaf". Kas veel midagi? Ei. Meil on Leafid.
Tea solk, et sa ei ole asjaga kursis. Ja sõidutulatustest ei ole ka kursis. Ja nüüd kui ennast kurssi viid, siis mine proovi vabandada välja oma 100km-sed jutud mida sa siin mitu aastat kedranud oled.

arnis, õpi esmalt mõtlema ja juttu analüüsima ning seejärel laiemalt mõtlema.
Ilmselgelt sa õige mõtlemisega ei tegelenud, minu postitust lugedes, vaid lugesid sealt välja need asjad, mida ise tahtsid, ehk siis mõtlesid asjad ise välja, mida mina pole väitnud.
Nagu sa mõtlesid ka Golfi hinna kõrgemaks 26 000 Euro peale.

Sa oled lihtsalt nii kinni oma elektriauto usus, et nui neljaks, aga mõtled kasvõi asju välja, peaasi, et seda ikka upitada saaks.

Äkki jätaks inimeste enda otsustada, kas neile sobib elektriauto kallidus ja ebamugavus või mitte ?

Muudetud 13.8.19 13:49

UP. Solk soovitab esmalt mõelda, siis analüüsima ja siis laiemalt mõelda. Peale seda vist laiemalt analüüsima ja siis eriti laialt mõtlema. Sa pole siiani golfi lisavarustusi ausalt üles lugenudki, egoistlikku s***a ajad ainult, oma käigukasti eelistused ja garaažid.

Sa pole toonud ühtegi lisavarustust Golfil, mida oleks vaja või mis tal puuduks või mida ei saaks odavalt asendada.
Ainus, kes siin egoistlikku *** ajab oled sina, sest paned paika, kui palju keegi sinu arvates sõitma peab ja millega peab rahul olema ja millise varustuse täpselt peab valima jne.
Sa arvad, et sina dikteerid seda kõike ja lisaks mõtled muidu asju välja.

Ma võin teha selle kallima Leafi näol ka uue arvutuse.
Leaf 45 860 Eurot, 200 000km, bensiini osas väga optimistlik koefitsient 0,2 teeb 49 780 Eurot

22 003 Eurot maksev automaat Golf 200 000km bensiin 7 sajale 19 600 Eurot, kokku 41 603 Eurot

Isegi, kui osta sinu 26 000 Eurot bensu Golf, endiselt oleks see odavam, kui elektriauto 200 000km peale.

Sealjuures on selle Golfi sõiduraadius oluliselt suurem ja tankimine kordades kiirem.

Leaf on väga hea võrdlus ,sest on meil levinum elektriauto, lisaks ei paku rahaliselt teised elektriautod, midagi paremat, mis bensuautot võita võiks.
Nagu ka viitasin on raske defineerida, milline on keskmine elektriauto ? Hetkel võiks selleks Leafi pidada.

Ning lisan, gaasiautoga võrdluses, läheb elektriauto veel eriti miinusesse.

Lisan veel ka seda, et kui mingi kütuseliik muutub liiga odavaks ja massiliseks, siis võetakse sellega kohe midagi ette, lisatakse näiteks aktsiisi.
Sest riik peab oma aktsiisirahad kätte saama, vastasel korral on eelarves tohutu auk.

Kahjuks arnisel selline analüüsivõime ja laiema pildi nägemise võimekus puudub, nagu ma siin teemas juba pikemat aega, seletanud olen.

Lisaks mis inimesed arvavad? Kui tekib ühel hetkel tohutu kiirlaadijate võrgustik, kes maksab kinni nende ostu, paigalduse, hoolduse ja remondi?
See ei tule tasuta, selle maksavad kinni, kas maksumaksjad või elektriautode omanikud, kes seal laevad.
See, et meil praegu on jooksev kulu nii roosiline elektriautol, see on ajutine, võite selles kindlad olla.

Elektrihinna üldine hinnatõus on vältimatu, kui elektriautod levivad, aga võib tekkida ka seadus, mis lubab elektriautosid laadida ainult kindlast pistikust kodus, kus on eraldi voolumõõtja, mille elektri pealt hakkad maksma ka suurt aktsiisi, nagu praegu kütuse pealt.
Ka kiirlaadijatel hakkab see aktsiis sees olema.
Kes ei usu, et selline aktsiis tekib on väga naiivsed.
Lisaks, kui ei teki seda aktsiisi, tekib mingi muu suur maks, aga riik peab oma raha kätte saama.
Praeguses kütuseliitrihinnas on üle poole riigimaksud, nii et mõelge selle üle, milline tuluallikas see riigile on.

Kauges tulevikuperspektiivis, elektriauto kindlasti odav asi olema ei hakka, heal juhul hakkab ta olema umbes samal tasemel, bensiiniautoga, võrreldes praeguse olukorraga.
Lihtsalt alternatiivkütust on vaja, selles ongi kogu vahetamise mõte ja idee kohaselt ka keskkonnahoid.


Kahjuks ei ole arnisel ei mõtlemisoskust ega analüüsivõimet, et antud kirjutisest aru saada.
Samuti puudub tal objektiivsus, vaid on ainult elektriauto usku.

Muudetud 13.8.19 14:20

" Kui tekib ühel hetkel tohutu kiirlaadijate võrgustik, kes maksab kinni nende ostu, paigalduse, hoolduse ja remondi?""
Kiirlaadimine on extra teenus, hoolika juhi puhul mittevajalik, seega võrreldav puksiiriteenusega - loomulikult maksab selle kinni teenuse tarbija...

"Elektrihinna üldine hinnatõus on vältimatu,"

Ei ole - küll jahutud, et ÜLDISEST elektrist modustavad autod väikese osa ja täna lisandub päikesepaneelidega elektritootmist aastas nii kiiresti, et KÕIK olemasolevad elektriautod tarvitavad vaid 10-20 % IGAL aastal LISANDUVATE paneelide aastasest elektritoodangust. Elektri hinna mäÄrab elektritootmise tehnoloogia.

" kui elektriautod levivad, aga võib tekkida ka seadus, mis lubab elektriautosid laadida ainult kindlast pistikust kodus, kus on eraldi voolumõõtja, mille elektri pealt hakkad maksma ka suurt aktsiisi, nagu praegu kütuse pealt."

mõttetult keerukas... ja raskesti kontrollitav.

"..Lisaks, kui ei teki seda aktsiisi, tekib mingi muu suur maks, aga riik peab oma raha kätte saama..."

õige - maksud tulevad, see on kindel, aga need saab kehtestada läbisõidule.... kord aastas lähed ülevaatusele ja maksad aastase läbisõidu pealt ära....

"Kauges tulevikuperspektiivis, elektriauto kindlasti odav asi olema ei hakka, heal juhul hakkab ta olema umbes samal tasemel, bensiiniautoga, võrreldes praeguse olukorraga."

Jah lisaks praeguse hinnavahe kadumisele tuleb katta ka läbisõidumaksu erinevus - seega peab Leafi-suguse müügihind kukkuma miski 13 000 € peale, et olla võrrelddav

# # Ma oleks solgi üle naernud, kuna tema arvates keskmine elektrikas sõidab heal
# # juhul 150km.

# Tuleme korraks teooriast reaalse elu juurde tagasi - kui pikalt on suuteline
# sõitma keskmine Eestis hetkel arvel olev elektriauto? On see tõesti
# märkimisväärselt rohkem kui 150km?

¤ "kui pikalt on suuteline sõitma keskmine Eestis hetkel arvel olev"
¤ Ei puutu asjasse. Loe allikat

Kas reaalne elu on tõesti nii valus? Kui palju Su enda Leaf sõidab ühe laadimisega? Siin teemas võtab sõna mitu elektriauto ja pluginahübriidi omanikku, mis võiks olla nende keskmine REAALNE lennukaugus? Foorumis teoretiseerimine võib olla huvitav, aga me kõik elame reaalseid elusid oma reaalsete võimaluste juures, mille põhjal peame tegema ka vägagi reaalseid autovalikuid, sest muinasjuttudes elamine ei vii meid tööle ja koju, lapsi kooli ja trennidesse jne.

Kedagi ei huvita vanad leafid. Neid ei ole poes müügil. Nagu ei ole müügil ka eelmise põlvkonna Golfe. Nahka on vaja seda jama kedrata. Kulutate lihtsalt kõigi elu, sh enda elu, mingi haletsusjutuga, mis on täiesti mööda.

Teisisõnu ajate meelega segamini vana Leafi sõiduulatuse uue Leafi hinnaga vs muud autod. Meelega, meelega, n***ite mõlemad :D n***ui.
Kui räägite vanast Leafist, siis võrrelge 2014a Leafi 2014a Golfiga vms. pange neile 200 000km otsa. Kui ei meeldi vanad autod, siis ei räägi rohkem ühestkist 100km'st elektrikast, sest neid ei ole müügil -- kaua võib juba.

N***ui peab kuueteistkümnendat korda küsima, palju mu Leaf sõidab? Sest pole küsimus, see on h*iamine. Mõttetu h*iamine. Jäängi p**** saatma kuniks teil kopp ees on - midagi selgeks teha kindlasti ei saa - see sai selgeks juba mõni aasta tagasi. Siis jäängi p***i saatma.

rahu rahu sõbrad, muidu viite el autu experdi veel enesetapu äärele, kes siis hakkab pajatama kui umbe hää see leaf ka on

formuleerin oma eespool arendatud seisukoha ostutoetuste suhtes ära:

1) kuna elektriauto majanduslik tasuvus ei tule kaasfoorumlaste rehkenduste põhjal kuskilt otsast veel välja, siis on lubamatu riigil ahvatleda oma kodanikke ( maksumaksja raha eest veel soodustusi pakkudes ) neile majanduslikult kahjulikke otsuseid tegema ja sellega nii nende enese kui ka riigi (kütuseaktsiisi vähemlaekumine) rahalist olukorda halvendama.

2) kui elektriauto hinnalanguse jätkudes nende pidamise tasuvus jõuab kord nulli, siis on riigil mõistlik esmalt omaenese autopark nendega asendada, sest see ei too kaasa kütuseaktsiisi laekumise muutust - riigi ostetava kütuse aktsiis tuleb sel riigil ise kinni maksta - nullsumma.
Seega ka siis on maksumaksjale suunatud toetused veel riigieelarve seisukohalt pigem kahjulikud.

Manitseja, nüüd Sa kas demagoogitsed teadlikult või ei saa asjast üldse aru. Kumbki pole hea põhjus avalikult sõna võtmiseks, ka foorumis mitte.

#kuna elektriauto majanduslik tasuvus ei tule kaasfoorumlaste rehkenduste põhjal kuskilt otsast veel välja, siis on lubamatu riigil ahvatleda oma kodanikke ( maksumaksja raha eest veel soodustusi pakkudes ) neile majanduslikult kahjulikke otsuseid tegema...

Palun saa aru, et mitte keegi, riik, solksolk ja mina, isegi arnis, ei arva, et elektriauto ost turutingimustel on rahaliselt mõistlik otsus (ärme räägi kunstlikult võetud kosmilistest läbisõitudest).

Eesti on Euroopa Liidu liige ja meil on kohustused CO2 ja peenosakeste heitmete vähendamiseks transpordisektoris. Need on riiklikud kohustused ja need tuleb täita. Keegi pole öelnud, et need on majanduslikult kasulikud või mõeldud riigikassa olukorda parandama.

Me ei ela suletud ruumis, on nõudmisi, mille täitmine käib üle meie peade, meeldib või mitte. Ja kui see kõik oleks majanduslikult kasulik, siis teeksid inimesed seda ise. Siis poleks toetusi vajagi.

Mis koht siin arusaamatuks jäi?

kogu see roheline mõtteviis on üks suur bullikaka, sest ei arvesta ühte elementaarset reeglit: Energia jäävuse seadus on olulisemaid jäävusseadusi füüsikas, mis väidab, et isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv). Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele.
Seega kui see elektriauto sõites tõesti ehk ei reosta, siis kogu see reostus tema sõitmas hoidmiseks tekib kuskil mujal. alates juba tootmisest, juba tooraine kaevandamisest.
ei ole võimalik, et hakkame reostama vähem, kui asendame kõik sisepõlemismootorid elektrimootoritega- tehnika liigutamiseks vajalikud kilovatid jäävad ikkagi alles ja ei ole võimalik toota n kogu energiat ning kulutada seda n-1 koguses- alati kulub seda n+1 koguses, sest vastasel juhul oleks tegu igiliikuriga.
igasugune ökosüsteemi puhastus algab ennekõike tarbimise vähendamisest ja piltlikult öeldes ei peaks me enam kartuleid keetma, vaid sööma neid toorelt, sest keetmine reostab, sest ka keetmiseks kasutatav ja päras ära kallatav vesi ja selle puhtana pumpamiseks ning pärast veepuhastusjaamas töötlemiseks kuluv energia on reostus. ja mõttetu on puhastada ainult euroopat, sest võrreldes maakaardil seda pisikest täppi nimega euroopa kogu muu maailmaga, on näha, et algust tuleks teha hoopis mujal, hoopis rohkem reostavates riikides. aga kuna ametnikud peavad oma olemasolu õigustama, siis selliseid seadusi välja mõeldakse. ja seadusi teeb ka raha, sest mõttetu biokütuse (etanooli) tootmine toob kellelgi väga kena papi taskusse, aga et see tegevus reostab rohkem kui asi väärt, ei huvita kedagi. roheline ajupesu aga ruulib ja rahvas usub.

... (registreerimata) - sa unustad ära kasuteguri

KASUtegurit ei ole olemas, on kahjutegur, st ühe kilovati kulutamiseks tuleb toota rohkem kui 1kw. kui saaksime energiat vaid päikesest või tuulest, alles siis kisuks asi ajapikku mingi kasu suunas. fossiilide või taimedest aetud piirituse kütmisega oleme alati kahjumis ja reostame rohkem, kui asi väärt.

Isegi päikese- või tuuleenergiast särtsu tootmiseks on kulutatud(ja kulutatakse edasi) meeletu hulk vahendeid ja sedasama energiat!

Igatpidi on asi S**T! Koriluse juurde inimkond tagasi ei pöördu...

Teema pealkiri on Elmo. Kasutasin teenust Elmorent. Neil tundub hästi minevat sest neilt saab rentida ka uuemat 2018 Leafi mis on 40kWh akuga. Seal kõrval olid ka Toyota hübriidid neile kes veel täiselektrilist autot kardavad.
Sain auto kätte 85% laetud akuga ning auto ennustas läbisõiduks 200km. Kokku sõitsin tol päeval 282km sellega minu esimene kogemus piirdub kuid üht teist jäi ikka meelde.
Autol on peal kõik Leafi uuemad juhiabid e-pedal jne. Auto on välimuselt vähem silmatorkav tõesti kuid see pole enam oluline, kuna eelmise põlvkonna Leafi välimusega on juba harjutud. Lisaks on tänavatel mitmeid tükk maad omapärasema disainiga autosid nagu Juke ja HR-V.... Hea meel oli tõdeda, et pealinna liikluspildis on Leaf juba üsna levinud sõiduk.
40kWh Leafist ka mõned märkmed. Istmed olid üle ootuste head, nahkäärtega ja riidest keskosaga. Mäletan, et olin istunud sama 2018 Leafi istmes eelmine aasta Maamessil kus oli ebameeldiv juhiiste sellest ka see üllatus. Armatuuri on pandud imelikult palju pehmendusega nahka see on vist nendele "preemium" kiiksuga ostjatele kes armatuuri näpivad koguaeg.
Näidikuteplokk on muudetud, seal on vähem säravaid ribasid ja tekste kui vanadel Leafidel seega tavalisem välimus kuid see eest suurem ekraan kuhu kuvatakse paljupalju rohkem infot kuid seda kahjuks kordamööda. See võib tõesti tähelepanu teelt juhtida mistõttu ongi autol õigustatud ka rajalhoidik ja pikivahet hoidev püsikiirushoidik. Sõitsin ainult päeval seega ma ei saanud teada kui head on uued leed tuled ja kas need vahetavad ise kaug või lähitule peale aga vaevalt, et need nõnda ägedad on kui e-golfil.
E-pedal funktsiooni testisin sõidu alguses. Parklakiirusel tundus see mõttetult jõnksutav vähemalt reisijatele küll arvasin, et ise suudaksin sujuvamalt. Liiklusvoos proovisin ka aga mulle ei meeldinud (Tallinnas sõidan harva) ilmselt igapäevasele linnas ja ummikutes sõitjale võib meeldida. Pikivahe hoidmissüsteem oli tervel reisil aktiivne seegi on üsna äkiline aga nii vist peabki olema (ma pole varem ühegi sellise süsteemiga autoga sõitnud). Rajahoidik on küll parem kui KIA Optima hübriidil aga minuarust see rikub roolitunnetuse ära sest sa ei saa enam tagasisided teest vaid auto arvutilt mis roolivõimendi mootori kaudu su roolimisele vastu hakkab. Ohutus kohas proovisin ka mis saab kui käed lahti lasta näiteks magama jäädes. Auto annab ekraanil ja heliga hoiatusi siis teeb mitu raputavat pidurdust kui juht ei hakka roolima siis jätab auto keset teed seisma ning paneb peale ohutuled. Tulevikus võiks see ju ilusti tee äärde parkida ja juhil lasta välja puhata. Ümberringi kaamerad ja parkimisandurid on ka hea lisa eriti võõra autoga sõites. Eriti meeldib mulle esikaamera siis saab hõlpsamini paraja vahe jätta äärekivi või laadijaga, et seal pistikuga askeldada. Aga need abid on ju kõigil autodel niiet see pole elektriauto spetsiifika.
See Leaf tundub, et on vaiksem. Teel Kiviõli seiklusparki sai sõita pikalt 110km/h mida võis julgelt teha tänu märgatavalt suuremale akule. Minu tavapärased sõidud elektriautoga piirduvad 90km/h piirangutega teedel. Energiakulu selle 140km pikkuse maanteesõidu peale millest enamus 110km/h ja 10-kond km teetöid, tuli 173Wh/km. Kiviölli jõudes näitas auto, et saab veel 45km minna ning akutemperatuur oli tõusnud 30-le kraadile õues oli 22 kraadi sooja milline oli ka akutemperatuur sõidu alguses. Laadisime Olerexi kiirlaadijas nii autot kui ka endid. Laadimispesad on nüüd mugavama nurga all kuid küsimus jääb kuidas see töötab vihma või lumega? Külastasime seiklusparki peale mida asusime tagasiteele. Peale laadimist ,mis on elmorendil hinna sees, näitas auto 178km kuid 130km pärast Lasnamäele jõudes arvas Leaf, et peaks laadijat otsima hakkama, minuarvates ei ole see sõiduennustus Nissanil paremaks läinud. Isegi palju tähelepanu saanud i-MiEVil on see super täpne seega Mitsu ja Nissani liitumisest pole tarbijale selles vallas mingit kasu olnud kuigi oleks ju võinud mõne ex i-MiEVi inseneri Leafi osakonda võtta. Tagasiteel Elmo rendipunkti oli energiakulu suurem olnud, lausa 193Wh/km ning akutemperatuur oli tõusnud 40 kraadini. Samas see oligi sellele autole selleks päevaks sõitude lõpp ja hommikuks on aku jälle välistemperatuurini jahtunud.
Mina olen selle masinaga rahul kuid nagu paljudki teised kahjuks endale seda autot lubada ei saa, samas lohutan end mõttega, et ega ta nüüd päris 20000€ parem ka ei ole vanast Leafist. Leidsin, et see oli kiireim viis antud olukorras masina aku proovile panna ning sooviks seda teha uuesti talvetingimustes -20 kraadiga siis tuleb kindlasti välja selle suure aku eelis.

Muudetud 15.8.19 13:39

Olen ka sõitnud uuega aasta-poolteist tagasi. Sõiduabilised on teretulnud. Kusjuures isesõitmine on väga heal järjel, vanade Teslade kandades - roolimine on hea, siiski pikivahe hoidja on liiga kriitiline - nagu ka päris paljudel adaptiivse püsikaga autodel. Salong on näppijatele tõesti nurgelisemaks ja pehmemaks tehtud, kuid kahjuks pandi täie rauaga pusse keskkonsooli juurest - parema jala põlv toetub vastu tugevat plastikut, mis on täiesti põhjendamatult sinna üldse monteeritud.

Laadimispesad ei karda vihma ega lund. Paljudel autodel on need täitsa paljad. Leafidel on kaaned ees. Põhimõtteliselt kui kaas või püstol on ees/sees, siis on kõik tip-top. Vett need asjad ei karda niikuinii. Peaasi et jää sisse ei jäätu.

Ma ise räige pakasega ka ei ole saanud proovida, aga üldised reeglid peaksid ikkagi kehtima. Esimesed 100km on veerandi võrra suurem sõidukulu, hiljem soojenenud akuga erinevus väheneb. Seda muidugi kui sõidetakse teekattel, mitte lumel/lörtsil.

Küsimuste-vastuste rubrtiiki ka väheke.
Vaatasin mingit suva vene videot ja seal räägiti midagi sellist, et eelmisel aastal võeti venemaal arvele umbes 1300 elektriautot, millest enamiku moodustasid valepidi rooliga jaapanist toodud Leafid. Ju siis vahetatakse ka seal autoparki välja. Ühe vana on ju teise uus.
Aga huvitav oleks teada, kas japsis müüdud-müüdavad Leafid on kohapeal tehtud, või hoopiski inglismannide juurest toodud. Rool ju samal poolel ja kapitalist loeb igat senti. Kuigi eks seal ole mingid tollimaksud ka vahel. Japsi asjad olid vähemalt vanasti kvaliteetsemad, kui eurojaapani kraam. Kuigi seal on kindlasti kallim toota. Aga teistpidi võttes, kas japs üldse on nõus väljamaal üle perse kokku pandud asja ostma? See osa on eriti kahtlane. Ilmselt tehakse ikkagi kohapeal neid masinaid oma siseturu tarbeks. Või pannakse vähemalt osaliselt kokku.

Esimesed Leafid olid kõik tehtud Japsis. Sh meie Eesti vana ELMOkad.
Nende ehituskvaliteet on parem, kuid muresid on rohkem kui vaja.
Põhiline jama on algeline keemia akus, mis vananeb märksa kiiremini kui 2013a+ autodel. Teiseks oli salongisoojendus väga raiskav ning isegi oskas katki minna. Nende kahe koosmõjul on nood autod tänaseks päevaks väärt umbes "poole vähem" kui uue akuga ja soojuspumbaga Leafid.
Venemaal nagu ka vist Ukrainas on põhiliselt kopikate eest soetatud just vanemad Leafid. Tihti naviseade on hieroglüüfidega - sel juhul suure tõenäosusega 2011-2012. Nüüd viimasel ajal toovad nad USAst vähekasutatud autosid 13-15 tuhande dollari eest. Nendel on akud juba üldiselt korras.

Sedasi see on, aga lõin vahelduseks viki lahti. Seal räägitakse küll minevikuvormis, aga et eelmise põlve tootmine oli ikkagi japsis, GB-s ja USA-s. Ilmselt ka hiinas tehakse mingit vahepealset varianti koostöös huipeng motorsiga. Kohalikule turule. Eks siis läheb asi samas vaimus edasi, kui juba nii oli.

marita- kommentaar puudutas teemat kuidas peaks valitsus kasutama maksumaksja raha - seda tuleb teha võimalikult efektiivselt...

Küsimus ongi selles, mis on effektiivne:
Terve inimese jaoks on haiglatele kulutamine mitteeffektiivne.
Päti jaoks on vanglate süsteem mitteeffektiivne, riigieelarvele palju soodsam oleks vaid häbi-häbi teha.
Vana ja vaese jaoks on keskonnale kulutamine mitteeffektiivne - isiklik lõpp saabub tõenäoliselt enne globaalset katastroofi.
Noore ja eduka jaoks on keskonna pealt kokku hoidmine mitteeffektiivne - parem elada kauem, kui surra rahahunniku otsas.

to wb

keskkonnahoiu poole pealt-> igasugune personaalne transport on keskkonna vaates mitteefektiivne, sõltumata kasutatavast kütusest. Sellepärast elavad noored ja edukad linnades ja ei oma tihtipeale isegi juhiluba.

suures plaanis on kõige keskkonnaefektiivsem elu metropolides (logistika energiaefektiivsuse osas nagu ka reosuse vähendamise osas) või isemajandavas farmis.

Igasugused vahepealsed asjad (põllukülad jms) on meeletult raiskav eluviis - heitmete osas ei ole küsimus selles, kas sõita aastas 10 tuh km kasutades fossilseid kütuseid või elektrit ; küsimus on selles, kuidas seda sõitmist üldiselt vähendada nt 1000 km peale kasutades ühistransporti...

seda "rikkad - keskkonnateadlikud" ja "vaesed-rumalad " trummi võid enda jaoks taguda nii palju, kui soovid-> kuniks ökoloogiline jalajälg ei ole minimaalne, oled niikuinii reostaja :)

Kliima muutub maailmas, mite ainult Eestis. Selle asemel, et esialgu 1.2 miljoni eest siia 240 elektriautot juurde osta (ja siis veel kaotada iga auto pealt tema 200 000 km eluea jooksul 10 000 euri aktsiisimakse, ehk kokku 240 auto pealt 2,4 miljonit saamata jäävat maksutulu lisaks) ja maailma kliima seisukohast ei muutuks sellest midagi, võiks selle 1,2 miljoni eest ehk kuskil ÜRO-s lokku lüüa ja algatada miski näiteks esmalt troopikariikides fossiilkütuste kasutamise keelu (sest seal suudaks nad end päikeseelektriga üle öö juba ära majandada, erinevalt meist, kes me ületalve seda teha ei saa). Või kasvõi bensiinil töötavate külmikute ja konditsioneeride kasutamise keelu...? Globaalselt kokkuhoitud CO2 hulk oleks igatahes suurem kui meie 240 autot seda annaks. Möju mailma kliimale oleks suurem - seega raha efektiivsemalt kasutatud. Ja see 2,4 miljonit maksutulu jääks meile alles... Suutsite jälgida?

sääl aafrikas on palav, malaariasääsed ja terroristid, pallju parem on ikka oma ministeeriumi konditsioneeritud kabinetis asendustegevusi genereerida.

Õige on kulutada miljonid lärmamisele, et teised peavad midagi tegema.. See üle-eelmine teade oli vist peen iroonia, millele ma pihta ei saanud:
Maakera troopikavöötme CO2 pääst on alla 10% EU või USA omast, nii 2% maailma omast. Kui nad ka täielikku kiviaega saata, ei muutu sellest globaalselt mitte midagi.

Mercedes on ühe korraliku pisibussi valmis saanud: https://www.autoleht.ee/uudised/uudised.php?uid=59824

Mulle see mersubuss meeldib. Ainsa puudusena näen seal esivedu. Kõik muu on selline, et kui just miski lollus kusagilt veel välja ei tule või hind väga jaburaks ei kujune, peaks panema kõik praegused konkurendid häbenema. Väärikas disain särtsukale väärakate vahel on veel täpp i peal.

Leafi fenomenist pole ma kunagi aru saanud (sest ilma toetusteta seda fenomeni poleks meil tõenäoliselt olnudki), aga lõpuks avastati ka oma ajast tõeliselt ees olnud Nissan. Samal ajal tootsid VW, Renault ja ka jaapanlased alles happeakudel põhinevaid elektriautode seeriamudeleid. Huvitav, kas keegi on vanade Altrate akusid ka kestvuse seisukohast uurinud? Vanust on neil tänaseks ju ca 20 aastat, peaks olema asjalik võrdlusmaterjal vastamaks küsimustele, mis saab tänastest liitiumakudest 20 aasta pärast? Ehk siis põhjus süvendada või kaotada üks peamistest hirmudest ka siin teemas. Piisaks, kui kasvõi paarkümmend Altrat oleks fännide käes originaalakuga säilinud.
https://www.accelerista.com/eluviis/ajalugu/nissan-altra-ev/

Palju üks firmakaubik päevas läbi sõidab?

Kuskil 500km vähemalt. Vähemalt enda firmas nii ta umbes tuleb.

Kindlasti mitte "vähemalt 500km". Tallinna kullerid üldiselt üle 300km ei lähe. Harjumaast kaugemale minna, siis saab rohkem kui 300km ka, kuid siis on põhiülesandeks kaubavedu, mitte kaubik, millega objektile minnakse.

sõltub täitsa, isikliklult tartu piires ehitusel mingi linnapiires üle 50 kiltsa päevas läheb harva tegelikult, muidugi vahest võib ka 300 juhtuda, üldiselt keskmine aasta lõikes ei tule 50 kiltsagi päevas. kui ikka objekt linnas sees või lähiümbruses nagu enamasti on, siis tuleb ikka suht vähe kilomeetreid.

Keskmine läbisõit tähendabki lihtsustatult öeldes seda, et pooled sõidavad keskmisest rohkem ja pooled keskmisest vähem. Minu arvates on täiesti normaalne, et alustatakse selle keskmisest väiksema osa elektrifitseerimisest ja alles seejärel jõuatakse nende rohkem sõitjateni. Vastupidi oleks kah veider ju. Palju olulisem küsimus on hoopis see, et kui palju üks keskmine firmakaubik tänapäeval maksab. Oleks meeldiv, kui maailmaparandamist alustataks samuti sealt madalamast otsast...

Olukord Venemaal avariisse sattunud Teslaga: https://www.instagram.com/p/B0_izPjnfYV/

Paneb ikka mõtlema küll, ei tahaks auto lähedalgi olla sellel hetkel, rääkimata sees istumisest. Või mis veel hullem, lisaks mõni laps turvatoolis / turva hällis. Kahtlaselt palju selliseid teateid. Ei teagi kumb nüüd on ohtlikum, kas cng auto gaasipaagid või auto akud. Mõned cng autod isegi Eestis päris karmidesse avariidesse sattunud, aga õnneks paagid õhku pole lennanud. Soodne sõitmine küll mõlema energia puhul, aga kas ikka on riskimist väärt. Lisaks mingi elektri lennuk kukkus hiljuti Norras alla. Olen ka näinud paisunud akusid nii sülearvutite , mobiilide ja tahvlite puhul. Ikka korralikult kummi tõmmanud. Ei tea küll kas autoakud sarnase ehitusega ja paisumisele vastuvõtlikud on. Ühesõnaga teadlastel on veel tööd teha küllaga. Kui elektrikad massidesse lasta, turvalisus 110% peab olema garanteeritud. Ka laadimisel võib igasugu asju juhtuda. Juhtumeid küllaga elektri tõukeratasega olnud, samuti isesüttinud telefonid. Hetkel sellised ohud tundub et aina suurenevad. Ei saaks vist rahulikult magada kui kuskil ridaelamus või paarismajas elada, kus mõni elektrikas kasutusel.
Pika jutu mõte minu jaoks: kogukulusid vs kasutusmugavust arvesse võttes on hetkel siiski 2-3a vana vähekasutatud auto osta, millel suurem hinnalangus ära olnud ja siis mõned aastad sõita. Uuesti müüki ja uuem võtta. Muidugi tuleb igapäevaselt kursis hoida uudistega. Nt. müük kindlasti enne uue mudelipõlvkonna väljatulekut ära teha.

ka tavaline happeaku, mis kõikidel kapoti all, võib halbade asjaolude kokkusattumisel auto põlema panna. elekter on elekter- särts on sees ja võimsust palju, seega õnnetusi ikka juhtub, ka tavalise seinakontaktiga. gaasiga on lihtsam- paak ei ole just pajuvitstest punutud ja selleks, et gaas sealt välja saaks, on vaja väga korralikku matsu. ja ka siis ei plahvata ta niisama kui kuskil sädet ei ole, vaid hajub kiiresti õhku.

Minu gps-i mitme aasta keskmine kiirus oli 60 km/h, ehkki tegin ka Läti-Leedu sõite. Seega linna see vaevalt üle 30 läheb - aga proovige..

Seega on ka 300 km läbi sõitmiseks kaubikul linnas vaja kulutada 10 tundi, ehk rohkem tööpäevaga linnas ei saa kuidagi....

Elektriautode põlengud on väga haruldased. Täpselt numbrit ei mäleta, aga enam kui 10x harvemini lähevad peale räiget matsu põlema.
Elektriauto süttib alati MÄRKSA HILJEM peale matsu, mitte nagu fosiilauto. Tavaliselt kulub 5-20 minutit peale avariid aega kuni aku läheb tuliseks ja lõpuks leegi välja viskab. Selle ajaga saavad kõik rahulikult väljuda ja kõik esemedki kaasa võetud. Küll aga kui põhiaku süttib, siis selle kustutamine on märg unenägu.
Tesla eksperimenteerib ühe huvitava plögaga akupaki sees. Hetkel tundub et asi võttis jumet - Ükski Model 3 ei ole ilutulestikuks läinud.

See elektrilennuk oli ka väga lahe. Terve lennuk kukkus alla ei läinud põlema, mis kinnitab seda, mida ma just ütlesin põlema minemise kohta.

Täna kell 16 pakitakse lahti Porsche Taycan https://www.theverge.com/2019/9/4/20848902/porsche-taycan-li
vestream-watch-reveal-electric
30k auto ostmiseks on tehtud ettemaksud, mis on säänse hinnaga sportauto kohta palju. Seoses sellega otsustati aasta tootmismahtu suurendada 20k -> 40k.
Mõned tehnilised näitajad on juba avaldatud, näiteks 4min laadimisest piisab 100km läbimiseks.

viima ikke illus asi, loodame et tuleb massides pereauto, hea poes piimajärel käia

Elektribussi mõttekusest. See on kahjuks hetkeseis särtsubusside turul.
https://www.accelerista.com/buss/tartu-elektribuss/

Sest see on ka elektriauto, kuigi kütuselementidel.

"Püüdes saada osa Lõuna-Korea soovist soodustada kütuseelemendiga sõidukite edukäiku, avas Sung Won mullu septembris Ulsani linnas vesinikutankla. Ja nüüd aasta hiljem, plaanib ta selle sulgemist, kirjutab Reuters."

https://arileht.delfi.ee/news/uudised/vesiniku-kutuseelement
autode-hiigelpanus-sai-suure-tagasiloogi?id=87570865

Bloomberg pakub murranguaastaks 2040

https://about.bnef.com/blog/electric-transport-revolution-se
t-spread-rapidly-light-medium-commercial-vehicle-market/

Kui vesinikku tehakse elektriga veest, siis on see lihtsalt üks energia akumuleerimisviis - ja summaarne efektiivsus vist väiksem kui akul...

Kui maagaasist, siis ikka ju fossiilenergia kasutamine...

Manitseja lingil pakutud numbrid tunduvad reaalsed... aga vaatame korraks ajas tagasi: siin piltidel on 1982a elektriauto (vaata andmeid lennukauguse jms kohta!). Tosinpluss aastat edasi tuli EV-1, mõni aasta hiljem osteti juba mu kunagisse töökohta elektriautod - veel ammu enne esimest Mievit oodati põhjendatult särtsurevolutsiooni autonduses, aga täna oleme endiselt olukorras, kus mõistlikus hinnaklassis saavad särtsuga parimal juhul kaks täiskasvanut koos tööle sõita ja pereautoks soovitatakse siin foorumis Tesla Model X-i, sest teisi ikka veel ei ole. Kes oleks sellist "arengupeetust" elektriautonduses osanud ennustada aastakümnete eest? :)

arengupeetus seisneb ainult akudes, mitte milleski muus. kui teadus omadega järgi ei jõua, siis jäämegi vähe sõitma. eks omal ajal tahtis kärss ka seda, et selga patareid kauem vastu peaksid.

see electrek oli oma ajast ees.ilmselt polnud turgu sel ajal.kahjuks pole hinda märgitud.millegipärast arvan,et ta oli odavam,kui tavalised bensakad

# see electrek oli oma ajast ees

Kus ma seda lauset küll varem olen kuulnud? :)
Arvestades seda, mida kujutas endast alguses Leaf või Miev, saab vist öelda, et kõik elektriautod enne seda olid omast ajast ees. Sellest just enne kirjutasingi, et kui mulle 90ndate lõpus tööautoks särtsukas anti, arvasin ma naiivselt, et see tulevik on saabunud et jääda. Aga kümme aastat hiljem olid autod ise 10a arenenud, särtsutehnoloogialgi juba järgmine põlvkond käes, ainult et reaalne kasutusmugavus... tähti närides võib ju vaielda, kas täpselt sama või veelgi kehvem, aga kindlasti mitte see, mida kümne aasta jooksul mingilgi viisil arenguks saaks nimetada. Selle "10 aastat" võiks vabalt asendada ka kahekümnega, aga nüüd viimastel aastatel on lõpuks ometi midagi toimuma hakanud ja saame lõpuks ometi rääkida arengust. Kahtlustan, et kuni GM oma EV-1 projekti külmutamise köögipoolest ausalt rääkinud pole, vaid laseb vohada kümnetel vandenõuteooriatel (millest päris mitmed on vägagi intrigeerivad!), on üsna keeruline seda vahepealset arengupeetust argumentide abil kommenteerida.

Punktike paneb siin üsnagi naelapea pihta, iga "tööriist" vajabki selleks sobivat akut. Mitte ainult särtsuauto või akutrell, vaid kõik moblad, käekellad jne. Kes küll ostaks omale sellise akutrelli, millega saab ainult 20 kruvi järjest seina lasta või siis mobiiltelefoni, mida peab iga nädal laadima? :)

ilmselt nii mõeldi ka möödunud sajandi alguses, kui esimene elektriauto valmis tehti- ajast ees. ja mis on vahepeal muutunud- mitte eriti palju, lihtsalt plii-happeaku kõrvale on tekkinud liitium ja kogu lugu.
kogu selle tulevase arengu juures tuleb aga ikkagi enne valmis teha kõik laadimispunktid oma loetamatus koguses, sest nii see asi vist käima ei hakka, et öösel kell kolm lõpetab naabrimehe auto laadimise ja siis saad sina oma pistiku taha pista, sest paneelmaja ees ei jätku kõigile pesi.

Uudiseid akudest, paraku veel tulevik, mitte olevik.

https://forte.delfi.ee/news/tehnika/teaduslik-labimurre-toot
ab-keskkonnasobralikke-akusid?id=87638039

Valus tagasilöök kohalikus "autotööstuses", loodetavasti ei põlenud ära kõvaketastele (või pilve) talletatud knowhow. Niisama spekuleerin, kuid piltide põhjal jääb mulje, nagu oleks põleng alanud just autost...

https://majandus24.postimees.ee/6793571/galerii-eesti-elektr
iauto-nobe-ruumid-polesid-oosel-lahtise-leegiga

Esimene tanklakett Eestis saab elektriautode kiirlaadijad.
​Uue aasta alguses paigaldab Circle K Eesti AS Eesti esimese kütusemüüjana oma jaamadesse uue põlvkonna IONITY elektriautode kiirlaadijad, millega saab 100 kilomeetri jagu energiat laadida kolme-viie minutiga. Esimesed kiirlaadijad tulevad Circle K Märjamaa ja Häädemeeste teenindusjaamadesse ehk Tallinn-Pärnu-Ikla maantee äärde, teatas ettevõte.

https://tarbija24.postimees.ee/6795648/lopuks-ometi-esimene-
tanklakett-eestis-saab-elektriautode-kiirlaadijad

see on nagu verivorsti toppimine läbi kokteilikõrre. metsik surve taga, et elektronid jõuga akusse suruda. kaua see aku niimoodi vastu peab?