Kuidas seda 14% arvutatakse ?
Palju see täna on?
Kas täna sisseostetavad 900 000 tonni ehk ümmargused miljard liitrit vedelkütust läheb transpordisektorisse? Arvestame tagasihoidlikult poolega? 500 miljonit liitrit 14% sellest on siis 70 000 000 liitrit ehk planeeritava 50 000 auto peale 1400 liitrit aastas ehk 14 000 km ? Suurusjärk juba tundubki reaalne... ?

Lubati, et toetusskeem jätkub - 50 000 autot korda 5000 on 250 miljonit pluss
saamata jääb sel juhul aastas makse 5 senti/km... ehk 35 miljonit aastas. Autode 10 aastase eluea jooksul 350 miljonit. 600 miljonit kokku.

Minu kuskil eelpool toodud rehkenduses oli iga auto kulu 5000 toetust + 4000 maksulaekumatust 80 Megameetri jooksul ehk kokku 17 000 lisakulu riigile 240 Mm eluea jooksul. 50 000 auto pealt kokku - 850 miljonit... ehk siis need 50 000 autot lähevad riigile sama palju maksma kui Liive poolt äsja promotud tuumajaam (mille prototüüpi veel pole) ...

Mina näen siin ikka kasulikumana kohustust riigil enesel hankida vaid elektriautosid - Kui Zoe eest ainult 28 000 küsitakse ja riik ise omale veel 5 000 ära katab, siis saaks ju 23 000-ga need riigitöötajate ametiautodeks osta. Nagunii nihverdavad täna oma erasõidud riigi kütusega ära teha - riik sealt kütuseaktsiisi niikuinii ei näe sel juhul jääb maksude alalaekumine nulli, sest ka kulusid pole.

Selle täiendava maksude eest laekuva 350 miljoniga saab ehk elektrironge ja busse osta ...?

# Palju see täna on?

Üsna täpselt umbes 10%. Just nii palju on EL ja ka Eesti kohustus aastaks 2020 taastuvaid energiaallikaid transpordisektoris

#Lubati, et toetusskeem jätkub - 50 000 autot korda 5000 on 250 miljonit ...

Lubati küll. Aga mitte keegi ei lubanud, et skeem jätkub samade määradega lõpmatus mahus.
50 000 toetatud autot on utoopia rannik. 500 on ka hea tulemus :) Pealegi on autode ostu toetamine ajutine nähe, maksud teevad selle töö efektiivsemalt ära.
Siseriiklikult pole vaja palju kruvisid keerata. Maksustamise kuldne põhimõte ütleb, et maks tuleb kätte saada võimalikult varakult. Kui sa alkoholi maale tood, siis sa ei saa seda ju tollilaost enne kättegi, kui aktsiis makstud.
Sama on autotööstuses. Tootjate pigistamine CO2 trahvide (mis see muud on kui maks) toimib kõige paremini.

#Mina näen siin ikka kasulikumana kohustust riigil enesel hankida vaid elektriautosid - Kui Zoe eest ainult 28 000 küsitakse ja riik ise omale veel 5 000 ära katab, siis saaks ju 23 000-ga need riigitöötajate ametiautodeks osta. Nagunii nihverdavad täna oma erasõidud riigi kütusega ära teha - riik sealt kütuseaktsiisi niikuinii ei näe sel juhul jääb maksude alalaekumine nulli, sest ka kulusid pole.

See arvepidamine pole päris nii.
Riik püüab oma autoparki minimeerida nii palju kui võimalik. Zoe-suguste autodega tehtav on piisk meres. Eriotstarbelised autod (haiglad, RMK, Enefit) jäävad, aga Zoe'sse kanderaami ei paiguta, lükka mispidi tahad :)
Ja oma erasõitude tegemine riigi kütusega - kui seda veel üldse keegi teeb, siis on need mõned üliväga üksikud ja need jäävad ka sel juhul varsti vahele :)
Ametiautode sõidupäevikute kontroll on nii karmiks läinud, et lihtsalt ei ole mõtet susserdada. No ei ole enam üheksakümnendad!

Muudetud 13.2.20 21:57

",,Maksustamise kuldne põhimõte ütleb, et maks tuleb kätte saada võimalikult varakult."
No seda minagi.. maksustada tuleb naftapumpajad.. edasi pole enam oluline..

"..Tootjate pigistamine CO2 trahvide (mis see muud on kui maks) toimib kõige paremini..."
Euroopa vaeseksmaksustamine... ja Robertol on õigus.. 3 % efekti.. ja muu maailm itsitab pihku ,,,,

# Suruõhu energiasalvestust piirab väike energiakogus liitri või kg kohta

Aga las ta olla siis väike kogus. Siin ju terve see teema üritatakse tõestada, et mingi 60km lennukaugust (millest reaalselt kasutatavat on veel vähem) on igati ok. Ja suruõhuga pole ka seda muret, et rõhk otsas ja auto seisab, vaid annab juba varakult märku, jääb muudkui aeglasemaks:)) Tegelikult nii nagu olid särtsukad 90ndatelgi. See kõik oleks tehnoloogiliselt nii palju lihtsam, tuulikuga õhku kokku suruda on samuti lihtsam kui elektrit teha ja paarikümne km otsade sõitmiseks räägime ikkagi samas suurusjärgus funktsionaalsusest nagu mujalt siia tassitavate vanade Mievite jms puhul. Kõigeks need autod muidugi ei sobi, ei sobi ka särtsukad... aga miks peakski KÕIGEKS sobima?

# 2030 peab meie transpordisektori tarbimine olema 14% taastuvatest allikatest. Kuidas
# see saavutatakse, on praegu teadmata, riigil on vabad käed. Võimalik, et särtsukatega,
# võimalik, et muud moodi.

Mis on siin mõõtühikuks? Kui mõõta näiteks inimest/km kohta, peaks seda olema kõige odavam saavutada trammide, trollide ja elektrirongidega. Ja edasi elektritaksod (veel enne, kui erasõite on üldse mõtet hakata reguleerima). Huvitav, kui palju puudu jääb, st kui palju peaks veel särtsu pealt liikuvaid erasõidukeid juurde tekkima? Teistpidi võttes: ma suudaks kindlasti rohkem kui 14% oma sõitudest teha särtsukaga, isegi üle 20a vanuse särtsutehnoloogia puhul (vanad elektri Golfid, Cliod, Liberod jms). Ma millegipärast arvan, et üle 90% inimestest suudaks vähemalt 14% oma sõitudest juba praegu teha särtsuga kaasnevatest piirangutest end mitte häirida lastes. Miks ei võiks neid sõite neil siis niimoodi teha lasta (nt eCitybee)?

Kui diiselpassati asemel tehakse see 10km linnasisene sõit elektritõuksiga, kas see kah kusagil kajastub? Aga bussiga selle pussuti asemel? Riigil on tegelikult päris palju hoobasid, et muuta transpordisektorit REAALSELT keskkonnasõbralikumaks, ilma et sellepärast peaks kedagi üldse surnuks hakkama maksustama. Aga see on samas ka hea ettekääne uute maksude kehtestamiseks...

Riigiametnike autodest: ma tunnen küll suhteliselt väheste eri KOVide asjapulki, aga pigem on neile ostetud riigihankega Corollad, Avensised vms. Kuigi reaalselt saaks need inimesed oma töö tehtud isegi Twizyga , aga humaansetel kaalutlustel võiks neil lasta sõita ka elektrilise Skoda Citygo-ga. See, et kiirabi või politsei vajab midagi muud, ei ole veel põhjus, et mingi sotsiaaltöötaja ei peaks oma lühikesi sõidukesi tegema särtsu abil (nagu mõnda aega Mievitega tehti).

Vahepeal kirjutatud kommentaare lugedes häirib mind kõige rohkem lubadus diislite surnuksmaksustamisel ja samal ajal jutt läbisõidumaksust. Nimelt särtsukaid pole kusagilt võimalik (veel niipea) võtta piisavas mahus, et oleks üldse alternatiivi ning diisli surnuksmaksustamine läbisõidu alusel tähendaks selliste sõidukite piiramist kohas, kus nad on kohati veel ainus loogiline valik ja ühtlasi ka nende kõige keskkonnasäästlikumas rezhiimis. Sel juhul juhtuks nii, et diislitega hakataks sõitma eelkõige linnas lühikesi otsi... No ei ole loogiline, vaata kuidapidi tahad. Selle tagant paistavad kellegi võõra kõrvad, aga praegu ei saa ka päris hästi aru veel, kelle huvides täpselt selline keskkonnavaenulik teguviis töötaks. Kindlasti selle huvides, et inimeste käest võimalikult palju raha ära võtta. Selles valguses järgneb Brexitile varsti Exit ja veel palju muudki sarnast.

# Mis on siin mõõtühikuks? Kui mõõta näiteks inimest/km kohta, peaks seda olema kõige odavam saavutada trammide, trollide ja elektrirongidega. Ja edasi elektritaksod (veel enne, kui erasõite on üldse mõtet hakata reguleerima).

SI-süsteemis on mõõtühikuks džaul, seda me teame kõik väga hästi. Kas sinna ette käib giga-, tera- või muu liides vastavalt kogusele, asja ei muuda. Mõõdetakse energiatarbimist, inimesed ja kilomeetrid ei puutu asjasse. Need saavad olla üksnes vahendid eesmärgi saavutamisel.

# Kui diiselpassati asemel tehakse see 10km linnasisene sõit elektritõuksiga, kas see kah kusagil kajastub? Aga bussiga selle pussuti asemel? Riigil on tegelikult päris palju hoobasid, et muuta transpordisektorit REAALSELT keskkonnasõbralikumaks

Kui seda elektritõuksi laetakse koduses pistikus, siis ei kajastu. Kui seda laetakse spetsiaalses, ainult elektritõuksidele mõeldud laadimispunktis, millel on eraldi arvesti, siis kajastub. Ja liinibussi juba kodus ei lae :)
Kordan veel, kliimaeesmärkide täitmisel ei ole oluline, kas tehakse 10 km linnasisene sõit või 100 km maanteeots või lastakse mootoril niisama koha peal tiksuda. Meetmete pakett peab muuhulgas suunama sinnapoole, et see sõit üldse tegemata jääks ning äärmisel vajadusel tehakse jalgratta või ühistranspordiga (kaugtöö, sõidujagamine, mobiilsuse kui teenuse kompleksne väljaarendamine).

# Vahepeal kirjutatud kommentaare lugedes häirib mind kõige rohkem lubadus diislite surnuksmaksustamisel ja samal ajal jutt läbisõidumaksust.

Mind häirib see samamoodi väga-väga, aga ma ei pane seepärast pead liiva alla ja ei tee nägu, et kui mulle ei meeldi, siis pole seda olemas. Ikka on. Samas on hea, et Kärss tõi välja ühe olulise detaili, mis võib mõnikord väärarvamusi tekitada.

Nimelt diisleid eraldi surnuks maksustada minu teada siiani keegi ei kavatse. Diislid saavad bänni, aga see toimub KOV-de initsiatiivil ja need piirangud on lokaalse mõjuga. Asjaolu, et mõnes kohaliku omavalitsuse poolt piirataval alal elab kordi rohkem inimesi, kui Eestis kokku, annab sellele lihtsalt suurema kõlapinna. Üleliidulisel ja riiklikul tasandil otsest eraldi diislite surnuksmaksustamist ei ole ja pole ka kuulda olnud, et tuleks.

Küll aga maksustatakse surnuks fossiilsete kütuste põletamine kui selline ning siin suurt vahet pole, kas naftast sh kildanaftast on aetud välja mootoribensiin, diiselkütus või muu energiaallikas. Ses osas pole bensiinikatel olulist eelist, laksu saavad sisse mõlemad.

Lõpetuseks paar numbrit silmaaluste ringide laiendamiseks :) transpordisektori kasvuhoonegaaside heitmete kohta Euroopa Liidus.
Maanteetransport põletab ära 71,7% fossiilsest energiast ehk ligi kolmveerandi. See sisaldab nii busse, rekkaid kui sõiduautosid.
Tsiviillennundus põletab ära 13,9% fossiilenergiast. Lennuhäbi on seda küll tasapisi vähendamas, aga ka see sektor ei saa kõrvalt vaadata mujal toimuvaid protsesse.
Raudteetransport annab ainult 0,5%. Tsiviliseeritud maailmas on see elektrifitseeritud ning sellist mahajäämust jagu Eestis, mujal ei kohta.

Moraal (pole minu, vaid Komisjoni välja mõeldud!) - kaubavedu tuleb jõuliselt suunata raudteedele ja veetransporti. Maanteid planeerides tuleb sellega arvestada.

Ning veel paar numbrit, millest #saates ei räägitud. Aastaks 2025 peab Euroopa Liidus olema 1 miljon avalikku laadimispunkti ja madala heitmega kütuste tanklat(praegu 140 tuhat). Liidu teedel veereb sel ajal 13 miljonit madala heitmega autot, millest ülivaldava enamiku moodustavad särtsukad (praegu pisut alla miljoni). Lähema viie aastaga ootavad ees päris suured muutused!

Muudetud 14.2.20 08:31

"Aga las ta olla siis väike kogus. Siin ju terve see teema üritatakse tõestada, et mingi 60km lennukaugust (millest reaalselt kasutatavat on veel vähem) on igati ok..."

Suruõhuga on see nii 6km, olenevalt paagi suurusest ja rõhust. Süsteemi kasutegur 25%..30%, tingituna termodünaamika seadustest jne. Ilmasõja aegsetes ja ka nõuka aja soomukites kasutati suruõhku diisli käimatõmbamiseks, akude alternatiivina. BTR keskel olev suruõhuballoon oli mälu järgi nii umbes 0,5m3. Mingeid eksperimentaalseid õrnhübriid sõiduautosid on ka tehtud, kus aku + mootor-starteri asemel kasutati suruõhku.
Riigikogu võiks füüsika seadusi kohendada, siis saaks suruõhku statsionaarsetes seadmetes energia salvestamiseks kasutada - seal pole mõõtmed ja mass nii olulised.

Muudetud 14.2.20 09:19

# Mõõdetakse energiatarbimist, inimesed ja kilomeetrid ei puutu asjasse.

Mõõdetakse siis seda osa, mida on lihtne mõõta ja ülejäänu (kui palju tuult puhub kellegi kodus särtsuka laadimiseks jms) jääb mõõtmata? Sisuliselt loetakse kokku üle piiri tulev ja kohapeal "võrku" toodetav kütus, kivisüsi jne niing jagatakse see inimeste (?) arvuga? Ma ei taha panna pead liiva alla (see poleks jätkusuutlik), vaid saada aru, kuidas see arvestamine käib. Siis oleks ehk veidi lihtsam mõista, kes on selle taga, kellele see kasulik on ja miks seda TEGELIKULT just nii tehakse...

Oluline küsimus on muidugi ka see, et kuidas maksustatakse surnuks? Kütuseaktsiis? Kilomeetritasu haldamist ei pea ma lähema 5 aasta jooskul kuidagi reaalseks, sest autopargi vanust vaadates on seda liiga lihtne petta (ja mõnes teises liiduvabariigis veel lihtsam). Paljudel lausa nii lihtne, et saaks kasvõi iga päeva õhtul "sobiliku" näidu ette tagasi "kerida". Praegu näiteks ei ole hodomeetri toimimine nõutav isegi mitte tehnoülevaatuse nõuetes, ainult spidomeeter peab töötama.

Surnuksmaksustamise idee ei tundu reaalne ka sellepärast, et siin pole küsimus selles, kuidas konkureerib Eesti majandus Läti või Soome omaga, vaid terve Euroliit peab olema suuteline konkureerima USA, Hiina ja Venemaaga. Siin küll üritatakse luua vastastikku kõikmõeldavaid sanktsioone, aga piisab sellest, kui mõned kaks suurt jõudu otsustavad koostööd teha, on ka sanktsioonid suures mahus tasalülitatud. Sisuliselt siis tapetakse niimoodi EL majandus ära, kui elamine, tootmine ja tarbimine TEISTEGA VÕRRELDES liiga kalliks muudetakse. Aga see võib olla ka eesmärk ja sel juhul arusaadav.

# Kordan veel, kliimaeesmärkide täitmisel ei ole oluline, kas tehakse 10 km linnasisene
# sõit või 100 km maanteeots või lastakse mootoril niisama koha peal tiksuda.

Khmm, kliimaeesmärkide täitmisel on see ülioluline!! Siia on segatud nüüd ikkagi juba hoopis mingid muud eesmärgid:) Aga tänan selgituse eest, mõte jõudis kohale ja see aitab ka mõista, miks seda Fail Balticut hambad ristis läbi üritatakse suruda (mille juures see, kuidas seda tehakse, peaks olema juba teisejärguline, kuid inimliku ahnuse juures kahjuks ei ole...). Ja seda enam paneb ka imestama, miks on riigi prioriteediks kohaliku raudteetranspordi asemel hoopis praegusest kiirema ühenduse loomine Euroopaga, mis riigisiseselt väga efekti nagunii ei anna (Tln-Pärnu kaubavedu ei ole transpordisektori suurim kitsaskoht). Minu jaoks jääb ikka kergelt ähmaseks, kelle kõrvad selle tagant paistavad ja kas inimestelt raha kätte saamise kõrval seal ka mõni suurem eesmärk üldse on, sest kliima mõjutamiseks oleks nii Eestil kui tervel Euroliidul palju paremaidki hoobasid.

Ei taha praegust teemat muuta ümber suruõhuteemaks, aga et keegi valeväiteid tõepähe ei jääks võtma ja hiljem tõena edasi ei levitaks:

# Suruõhuga on see nii 6km, olenevalt paagi suurusest ja rõhust.

Selles vanas videos esitletud takso prototüüpidel oli see 201km, kuigi neid paake mahuks kaasas vedama ka rohkem (nad tõid spetsiaalselt välja, et oma tehnoloogia disainimisel ei rõhu nad mitte võimalikult suure koguse "kütuse" kaasa vedamisele, vaid selle võimalikult efektiivsele kasutamisele). See 201km pole küll midagi erilist, aga jääks ära kogu akude tootmisega kaasnev tsirkus jpm. Suurim kitsaskoht paistab pigem see, kuidas panna tänane mersude (või ka Leafide) sariliisija sellisesse autosse.

EDIT: pealinna ühistransport muutub elektriliseks 2035.
https://www.err.ee/1034364/trollid-kaovad-aastaks-2035-jaava
d-tallinna-vaid-trammid-ja-elektribussid

Muudetud 14.2.20 12:34

Saab see tasuta parkimine ka kohe läbi,kui veidi rohkem autosid juba.

"Selles vanas videos esitletud takso prototüüpidel oli see 201km."

Ei maksa videoid väga tõsiselt võtta - füüsika jääb füüsikaks. Kui netist otsida, leiab ka, et ühe suruõhuauto ehitamiseks loodud firma CEO pandi investoritele valetamise eest istuma.
Suruõhuga saab põhimõtteliselt salvestada energia kuni 50Wh liitri kohta, kuid suruõhumootori kasutegur on parimal juhul 25%..30%, ehk siis suruõhupaagis peab akuga võrreldes 3x rohkem energiat olema sama distantsi läbimiseks. Wikipedia andmetel on kogu tsükli (alates suruõhu tekitamisest) kasutegur 5%..7%. Pluss problad suruõhu niiskusesisaldusega jne - neist saab netist lugeda, pole mõtet siia kirja panema hakata.

Ei ole end selle esitletud mootori detailse lahendusega kurssi viinud ja ega prototüübi ning tootmisküpse reaalsuse vahel on kah alati käärid. Eks sel mingi põhjus on, miks sel ajal reklaamiti laialt, aga hiljem väga kuulda neist pole. Ma mitte ei propageerinud seda, vaid lisasin siia kommentaari, et "kahju, et seda edasi pole arendatud või siis sellest enam ei räägita." Samas ei veena ka ükski wikipedia artikkel selles, et ühel hetkel kõik aktsepteerivad selle võimalikkust, teevad proovisõite jne ning kümme aastat hiljem on järsku füüsika seadustega vastuolus. See koer on maetud kuhugi mujale ja med.füüsikas mingi kraadini jõudnud inimesena isegi aiman, kuhu täpsemalt, aga wikipedia tasemel vaidlemine või need detailsed probleemid ei kuulu enam särtsuteemasse. Ega ausalt öeldes nii palju ei huvita kah, et sellesse väga süveneda sooviks - pigem tahaks tarbida valmis lahendust ja kütuseliikide osas väga künniseid pole.

."...:) transpordisektori kasvuhoonegaaside heitmete kohta Euroopa Liidus.
Maanteetransport põletab ära 71,7% fossiilsest energiast ehk ligi kolmveerandi. See sisaldab nii busse, rekkaid kui sõiduautosid.
Tsiviillennundus põletab ära 13,9% fossiilenergiast. Lennuhäbi on seda küll tasapisi vähendamas, aga ka see sektor ei saa kõrvalt vaadata mujal toimuvaid protsesse.
Raudteetransport annab ainult 0,5%..."

72+14+0,5=86. kus see ülejäänud 14 siis on? laevandus ja militaar?
Põllumajandus?

kui me nüüd 50 000 elektriautoga tahame ainult 4 % sellest oletuslikust 500 miljonist liitrist päästa, siis teeb see 20 miljonit liitrit ehk 400 liitrit kütust auto kohta ehk miski 5000 km aastas? Isegi kui rehkendaksime kogu sisseostetava vedelkütuse ainult autodele,( ehk traktoritele ja Husquarna saagidele ei jääks midagi, ) siis 10 000 km aastas auto kohta?

Suurusjärk on tglt paigas aga eesmärk lahja?

# 72+14+0,5=86. kus see ülejäänud 14 siis on? laevandus ja militaar?
Põllumajandus?

Sellest ülejäänud 14 lõviosa on laevandus. Ülejäänud "muud" on alla 1 protsendi.

Seda aga, kas militaar üldse arvestusse läheb ning kui jah, siis kuidas, ma ei tea. Riigikaitse teemad on erilised, aga arvestades, mida von der Leyeni-mutt suutis Suur-Saksamaa sõjaväega korda saata, siis ma ei imestaks, kui seal hakkaks sõjavägi olema kliimapäästmises kaaskodanikele eeskujuks.

# Sisuliselt siis tapetakse niimoodi EL majandus ära, kui elamine, tootmine ja tarbimine TEISTEGA VÕRRELDES liiga kalliks muudetakse. Aga see võib olla ka eesmärk ja sel juhul arusaadav.

Minu jaoks ei ole see arusaadav. Ma küll peegeldan siin foorumis seda, mida poliitikud otsustavad, aga globaalse kliimakatastroofi mõtteviis ei ole mulle oma olemuselt veel selge.

Kärss, kui Sul on vähemalt mingisugunegi visioon sellest, miks lastakse EL majandus läbi konkurentsivõime kaotamise ära tappa, siis palun jaga seda. Ütlen ausalt, et minu jaoks on see täiesti arusaamatu.

#Minu jaoks ei ole see arusaadav. Ma küll peegeldan siin foorumis seda, mida poliitikud
#otsustavad, aga globaalse kliimakatastroofi mõtteviis ei ole mulle oma olemuselt veel selge

Väga tore, et peegeldad, sest keegi teine pole sellega vist nii palju üldse kursiski ega suudaks seda nii hästi peegeldada. See, kes väidaks, et ta mõistab globaalse kliimakatastroofi põhjuseid ning tegelikku olemust, ületaks ilmselgelt oma kompetentsi piire. Kliima ei ole mitte asi iseeneses, mida peaks kaitsma, vaid üks osa planeedi kui terviku kaitsmist vajavast looduslikust elukeskkonnast. Samal ajal meetmed, mida juba mõnda aega viljeletakse, puudutavad sealt üksikuid ja üldse mitte kõige olulisemaid/mõjutatavamaid osi või pigem mängivad kõrgemalt poolt vastu võetud otsuste alusel raha teatud huvigruppide kätte (mida kauem patsient haigena elus püsib, seda kasulikum on see kõigile raviga seotud arveid välja kirjutavatele asjapulkadele). On see nüüd erapoolik kogemata või korruptiivselt, on veel omaette teema, aga see kaitseb praegu eelkõige kapitalistliku majandusmudeli säilimist. See pole jätkusuutlik, "kõik" ei saa jätkuvalt kasvada, seesama kaitsmist vajav looduslik elukeskkond ei kanna seda lõputult välja.

# Kärss, kui Sul on vähemalt mingisugunegi visioon sellest, miks lastakse EL
# majandus läbi konkurentsivõime kaotamise ära tappa, siis palun jaga seda.

Mul ei ole vastust Su "miks" küsimusele... tahaks väga sellest ka ise aru saada, kelle kõrvad sealt tagant paistavad (vihje äkki paarile üksikule kiirelt kasvavale rahade "liiklussõlmele"). Selles maailmas saab rahaga osta kõike. Ka õigust sülitada ühiselt oluliseks peetavatele väärtustele, kompenseerimata oma tegude tagajärgi.

PS: ma arvan, et selle offtopiku jätkamine särtsuteemas ei ole väga ratsionaalne, sest nii keskkond kui poliitika on selle teemaga küll tihedalt seotud, kuid jutt ainult keskkonna ja poliitika seostest, milles särtsuautodel on vaid mikroroll mängida, võiks olla kusagil mujal.

maailma CO2 koguemissioon on kirjas siin:
https://en.m.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_carbon_
dioxide_emissions

22 miljardit tonni kokku.
EL kõik 400 (?) miljonit sõiduautot à 10 000 km aastas 150 g/km teevad kokku 600 miljonit tonni ehk selle Roberto pakutud 3%
Praegune gripipaanika ilmselt säästab rohkem CO2 kui see elektriautondus.

EL on suutnud ühe miljardi kokku hoida, Usa pööranud tõusu languseks.
Kiusatus on sealt nimekirjast kõige suuremad saastajad lihtsalt ära kustutada.

Laristamist kasvatavad riigid asuvad tegelikult sealkandis kus päikeseenergiat aastaringselt laialt käes on.

37 miljardit ikka 2017 aastal....

..selle jätkuks tahan lihtsalt öelda, et saab näha kui ruttu tegelikult särtsukad ehk nende akud need fossiiliautodest odavamaks muudavad... viimaste analoogia päikesepaneelidega oleks 1000 kordne hinnalangus 70 aasta jooksul... esimesed päikeselemendid maksnud ju 300 USD
vati kohta..

ise läksin praegu suusatama ja selleks sai ikkagi kamba peale rendist auto võetud, mis siis et 4 reisijate enda nimel olevat seisavad garaažides.

mis elektriauto päevarent Eestis ringitirutamiseks täna maksab?

Odavaim pakkumine alates 25 eurot/päev. Aga jah, alates..
https://elektriautod.ee/elektriautode-rent/

Tesla tapmine pole lihtne ülesanne, mõned üritajad jäävad ise lahinguväljale lebama. JLR peatas määramata ajaks I-Pace tootmise, väidetavalt akude halva saadavuse tõttu: https://www.autonews.com/manufacturing/jaguar-cut-i-pace-out
put-battery-shortage . Akusid tarnis LG Chem Poola tehas.

...elektriauto rentimisel pean kah tagastama täis akuga, nagu bensuka täis paagiga...?
kas on kaasas juhtmed, et oma maamajas 1 või 3 faasilsest tavapistikust laadida?

suht suurel turul on elektrikate müük hüpanud üles.... 11 % kogumüügist
https://cleantechnica.com/2020/02/05/fossil-vehicle-sales-in
-france-crash-by-25-as-evs-quadruple-to-11-market-share/

jääb üle huviga oodata, millal nemad miski läbisõidumaksu taolise asja kehtestamiseni jõuavad..

Elektriautosid tagastatakse kohta kus neid saab laadida.
Lühirendi puhul laadimisjaama. Laadima tuleb panna.
Hetkel veel ei pakuta elektriautode renti nõnda, et jätad kuhu
tahad. Paaki ei pea tankima, tagastatakse tühjema akuga.

tesla tegutseb puhta maailma nimel- võtame metsa maha, et maakera saaks rohelisemaks
https://majandus24.postimees.ee/6902214/metsakaitsjad-peatas
id-tesla-gigatehase-ehituse

Elektriliste kaubikute huvilistele üks tore variant:
https://www.youtube.com/watch?v=Ahe9tAD_VdE

EV + H2 fule-cell hübriid. Saad igapäeva linnasõidud tehtud akuga ja kui vahel harva tuleb vajadus pikem ots teha, siis fule-cell aitab välja.
Sellist lahendust võiks rohkem ka sõiduautodele tekitada. Saaks enamus inimesi 40kWh akuga hakkama mida igapäevaselt natuke laadid ja kui vahel vaja sõita teise Eesti otsa vms, siis fule-cell käima ja pole probleemi.

Huvitav, kas igasuguste kaubavedude puhul saavad kunagi standardiks laadimisestakaadide juures olevad laadimispesad?
Või varustatakse poolhaagised akudega, st veduk tuleb ja võtab järgi kauba koos selle veoks vajaliku "kütusega"....

Kütuseelementide hind on ikka veel vististi kõrge ja konkurentsivõimelise süsinikuheitevaba vesiniku tootmiseks peab roheelekter enne puhtamuidu käes olema..

fule-cell hinnad peaksid jah alla tulema natuke veel aga H2 ei peagi odav olema, kui on kasutusel harvemate pikkade sõitude jaoks.

Juba praegu piisab 100km läbimiseks vajaliku energia laadimiseks viiest minutist ja ma olen päris kindel, et see number tuleb kiiremini alla, kui kütuseelementide hinnad.
Kütuseelemendid võiks oma koha leida tuulikute ja päikeseparkide juures energia salvestamiseks, kuni kõrgema kasuteguriga ja sealjuures mõistlike mõõtmetega lahendusi pole. Sel juhul poleks vaja vesinikutaristut rajada, piisaks paagist taastuvenergia allika kõrval.

Muudetud 19.2.20 12:08

Kõik need "sõidupikendamislahendused" taanduvad varem või hiljem taristule. Elektritaristu on tänaseni kõige paremini kattev taristu riigis, aga seal on omad probleemid (kilomeetrite "allalaadimise" võimalus on piiratud nii aja, mahu kui laadimiskohtade arvuga). Teiseks parim on fossiilkütused ja kolmandaks gaasitanklad. Selline "harva ja natuke pikemalt vaja" lahendatakse enamjaolt juba praegugi ära kas kiirlaadijaga või kaasa võetud kütusekanistriga (mis pole tegelikult kunagi vajalik, sest praegu on tanklaid iga nurga peal, 50a pärast enam tõenäoliselt mitte päris iga nurga peal). Minu arvates on selline särtsukate vägisi punnitamine fossiilikate mängumaale lausa koomiline, sest nii kaua, kuni särtsukate tootmismahud on väikesed, ei ole nendega nagunii võimalik täita kõiki transpordinishe. Läheb veel kaugelt rohkem kui kümme aastat, enne kui särtsukas päriselt kah kõiges konkurentsi suudab pakkuda. Seniks aga... miks üldse trügida välja nishist, mida särtsukad juba praegu tehniliselt suurepäraselt täita suudavad, aga neid ei suudeta veel piisavas mahus tootagi? Iga reklaam uudsete lahenduste osas pakub samas tõsist konkurentsi kunagisele särtsu-Mercedese AA-klassi reklaamile
https://www.youtube.com/watch?v=iEjTwsfqHOY

aga see on märgilise tähendusega, et Renault Zoe hinnga toetuskampaania puhul alla tuli. Ilmselt oli ajastus õige, sest minu eelpoolantud link seletab jaanuari suurt müüki prantsuses asjaoluga, et registreerimised lükati teadlikult uude aastasse.. et vähendada selle aasta trahve. Tuletab meelde päikesepaneelide müügi saehambaid saksas kus aasta algul ei paigaldatud pea midagi ja detsembris läksid numbrid lakke, sest iga aasta alul langesid uutele paigaldistele toetustariifid.

Seega tuleb välja, et pisut huvi tootjatel ka meie pisiriigi vastu võib olla...

Tea, palju meie kääbusriik asju mõjutas. Üldiselt on EUs samad baashinnad, kuhu eri riigid lisavad maksud ja soodukad, esinduste juurdehindlused ka veits erinevad. Olukorras, kus VW punne pakutakse 20kEUR eest ja Leaf maksab 32kEUR, peab Renault ka hinna konkurentsivõimelise hoidma.
Suuremates riikides ostetakse enamasti Zoe aku hinnata ning makstakse aku eest renti, aga meil vist Renaulti akurendi teenust pole.

Muudetud 21.2.20 10:30

Uus 3. põlvkonna Zoe on saadaval ainult koos akuga. Enam akurenti ei pakuta.

Arvan, et varsti piisab enamustele ka tavalisest suhteliselt väikesest akust, millega läbida "maanteel ja talvel" 200-300km.
Meil ei ole täna Eestis küll uusimaid tehnoloogiaid, aga eeldame, et areng ei peatu täna ja varsti on ka siin veelgi parem tehnika, kui praegu üldse olemas on. Seega vaatame, mis on täna parim tehnoloogia.
Laadimine saab toimuda kiirusega 250kw.
tesla Model 3 tarbib hea ilma korral linnas sõites 10,1kwh/100km ja -10C maanteel sõites 21,1kwh.
https://ev-database.org/car/1060/Tesla-Model-3-Standard-Rang
e

Seega 250kw laadijas saab laadida näiteks 6 minutiga 25kwh. 10 minutiga saab laadida 41,6kwh, millest piisab külma ilma korral maanteel sõites peaaegu 200 kilomeetri läbimiseks.
Suvel ja linnas sõitmiseks saab sellisest kiirlaadijast 10minutiga laadida 400km distantsi.
Ma arvan, et enamustele inimestele on see Eesti siseseks kasutamiseks täiesti piisav tulemus.

Kõik on paberil ilus jah, aga sõidan sugulastele külla 178km kaugusele. Mingi xxx kw laadija asub neist näiteks 8km kaugusel. Mis edasi- panen nende juures 230V pessa laadima kui ööseks jääme ja pakun neile raha või tasun natuuras? Aga kui ööseks ei jää, siis üritan seal 8km kaugusel xxx kw laadija juures löögile pääseda, sest ilmselgelt ei ole ma üksi elauto omanik? Ehk siis enne külla jõudmist pean arvestama mingi x ajaga laadija juures passimisega. Ühesõnaga tööle koju autoks ehk kärab küll, aga mööda eestit küll reisima ei kipu.

palju tesla model 3 maksab

Sõidad sugulaste juurde 178km ja võimalusel otsid stepsli.
Iga tunniga saab garanteeritud 10km juurde, ka kõige kehvema ühendusega (veekeetja võimsus, iga majapidamine saab hakkama).

Kui otsustad et ei, ma ei hakka 2€ elektri eest neile maksma, sis võid 50kW-sse kiirlaadijasse minna, sul on vaja umbes 100km ekstra sõiduulatust et koju tagasi saada 300km-se akuga. Ehk ootan paarkümmend minutit ja sõidad koju.
Aga soovitatav on öösel laadida 2€-ga, umbes 2-3x odavam.

Muidugi võib 178km kaugusel sugulase juures stepslit otsida, aga kui vaja siis võib ju ka viis minutit tee peal kiirlaadijas laadida.

Kes küsis Tesla hinda, siis sõber Google aitab. Kõige odavam ja aeglasem Model 3, mis läheb 0-100km/h 5,6 sekundiga ja läbib WLTP järgi ühe laadimisega ainult 409km on koos baaskuludega (registreerimine jne) ca. 40 000€
https://www.tesla.com/en_EE/model3/design?redirect=no#batter
y

Ehk siis kui selle autoga normaalse ilmaga 178km kaugusele sugulaste juurde minna, siis võid kodunt lahkuda täis laetud autoga ja sellega koju tagasi jõuda.

Pikema sõiduulatusega massin maksab natuke alla 50 000€. Sellega saab WLTP järgi sõita 560km.

Tõsi, nii suurte akude laadimisel tasub vaadata, kas kodune laadimisvõimsus on piisav, et õhtul autot laadides saaks hommikuks täis. Teel kiirlaadimine on pigem vaid selline tagavara variant.

"Tõsi, nii suurte akude laadimisel tasub vaadata, kas kodune laadimisvõimsus on piisav, et õhtul autot laadides saaks hommikuks täis." - elektriautosid a) ei laeta täis igapäevaselt b) kas plaanid järgmisel hommikul sõita sugulastele külla 178km kaugusele? Unustasid hapukapsapurgi maha?

Kui ei, siis kodus saab 10 tunniga laetud minimaalselt 150km.

Need kiirlaadijad tapavad need akud ruttu.

Miks peab auto aku hommikuks kindlasti täis saama? Iga päev sõidad 400-500km? Oma kasutust siin vaatan siis aku peaks täis saama alles laupäeva hommikuks:D

40 tonni eest see endale kaela võtta.no ma ei tea.oled koguaeg nagu turismireisil.iga päev peab olema ette planeeritud.kuhu,millal ja kellega.

Sa oled seda juba öelnud, mõtle midagi huvitavat välja.
Kui ei meeldi, siis sõida 300km-se varu asemel 1000km-se varuga,
aga iga 1000km läbimisel paagitäis sotike läheb ;)
Või jaura edasi gaasi vms teemat.

https://m.forte.delfi.ee/article.php?id=89008417

??
kuidas sellest nüüd aru saada..?
"... Kaks 175 kW laadijat tulevad “perifeeriasse”
Harjumaale paigaldatavad 175 kW võimsusega ülikiirlaadijad ....
.....Laadijatel on kahesuunalise laadimise võimekus, mis tähendab, et neid saab kasutada auto akusse talletatud energia tagasiandmiseks elektrivõrku. .....
....
....Eesti Energia juhatuse liikme Margus Valsi sõnul muutuvad e-autod nutikate laadimislahenduste abil juba lähiaastail elektrisüsteemi lahutamatuks osaks, võimaldades täiendavate lisainvesteeringuteta tagada elektrivõrgu töökindlus samal ajal autoomanikule tulu teenides..?....."

Et kui võrgus on äkki elektrit hädasti vaja, siis saavad Zoe omanikud SMS-i pakkumisega, millest nad ei suuda keelduda ja kimavad üksteise võidu kes Laagrisse ja kes Maardusse ning lasevad oma aku lurtsti võrku tühjaks..?
seejärel lükatakse tühi auto (käsitsi ?) laadija juurest eemale, et järgmine saaks oma aku tühjendada..?

sellised kahesuunalised laadijad peaks ikka olema inimestel kodus (või päevases parklas) kus auto vedeleb kindlalt tunde, et selle akut saaks võrgu stabiliseerimiseks kasutada..

Kui alustada sellest millised need elektriautod disaini poolest välja näevad, siis ei ole vist mõttekusest edasi vaja rääkida . Just hommikul vaatasin foori taga seistes ühte uut mudelit enda kõrval seismas ja mõtlesin, et huvitav kes selliseid osta soovib?

Ilu on vaataja silmades. 63amg, keegi ei sunni ju elektriautot ostma inimesi, kellel kogu aeg võibolla vaja kohe 1000 kilti sõita. Nemad tossutavad rõõmsalt edasi, arenenumad põletavad bensiini, elektriga liiguvad need, kel päevane läbisõit klapib. Milleks kogu aeg jälle toonitada, et mulle ei sobi?

no inimesed ongi erinevad.mul oleks nt. piinlik külla minnes paluda ämbrike bensiini.

Tesla hindadele pead otsa panema käibeka, kui eraisikuna asjale lähened. Lisaks siis paberite ettevalmistustasu, Hollandist äratoomine, regamine ja kõige-kõigemad kindlustused, sidepakett telefonioperaatori juures ja soovitav on oma uuele eramajale statsionaarne kodulaadija paigaldada. Nõrgemanärvilistel veel kiletamine ja täielik keraamiline kaitse - ka seest, "all weather kit"(porikummid), veljekaitserõngad, panoraamaknale soojendusmatid, et külma kaela ei õhkaks, madaldus või kõrgenduskomplekt vedrustusele, jne-jne. Edevamatele kindlasti esimesed tuulesuunajad ja "tagaspoiler", võimalusel oma videokanal juutuubi, pluss selle ülesvõtmiseks tarvilik tehnika. Töölt peaks ka soovitavalt vabaks võtma, et oma igapäevaseid sõite selveri juurde piisavalt pensusteni üles saaks võtta ja plejäänud ajal materjali monteerida. Ühesõnaga, kõige mõistlikum on rikas naine võtta, kes seda kõike suudab finantseerida, ehk siis entry level Tesla maailma pole kindlasti 40k juures, nagu lihtsameelsemad millegipärast arvavad.

# Kui alustada sellest millised need elektriautod disaini poolest välja näevad, siis ei ole vist mõttekusest edasi vaja rääkida . Just hommikul vaatasin foori taga seistes ühte uut mudelit enda kõrval seismas ja mõtlesin, et huvitav kes selliseid osta soovib?

Ilu on vaataja silmades, olen seda korranud ja jään kordama. Lisaks tasub maailma kaine pilguga vaadata ja mõista, et elektriauto on praegusel hetkel siiski ennekõike religioon. Seega kirjutan A! jutule kahel käel alla.

Samuti on siin foorumis kaua muretsetud selle üle, et kuidas küll vaene riik oma maksud kätte saab, kui vedelkütust vähem ostetakse. Sel neljapäeval toimus Riigikogus ümarlaud, kus hakati sellele probleemile juba selgeid lahendusi välja käima. Loo lõpus on konkreetne steitment:

# Maksusüsteem on täna ülesehitatud fossiilkütuste maksustamisele. Kliimaneutraalsuse tulemusena kaotab riik ligikaudu 10% eelarvetuludest. Vaja on hakata mõtlema uut tüüpi maksusüsteemi peale, mis hakkaks näiteks maksustama energiatarbimist ja heidet transpordisektoris.

https://www.riigikogu.ee/arenguseire-keskus/kolm-lahendust-s
usinikdioksiidi-heitkoguste-vahendamiseks/?fbclid=IwAR3yLPe-
wHtJqaVL8qgrEk6aGG_uli6b0Gfm8neoJKh2-e7d45QcGP5rRpQ

Keegi ei oota selliseid sugulasi endale külla:
"Sõidad sugulaste juurde 178km ja võimalusel otsid stepsli."

jutte võib ju igasuguseid ajada, aga lõpptulemusena näib täna kahtlemata tulevik olevat elektriautol (aga keegi ei saa välistada, et siin 5 aasta pärast kannapööre tehakse, sest lihtsam võib olla CO2 heidet vähendada turismisektori tapmise abil - või siis keelatakse autod lihtrahvale üldse ära) - kuid tänaste elektriautode promojad näivad küll pigem ullikesed olevat, kui tõsiselt võetavad.
No sõida selle autoga, aga miks on vaja sõgedat jahu suust välja ajada selle juurde?

Toon juurde ühe mõtte keskkond vs fossiilkütus. Robotniidukid on enamasti elektrilised. Keskkonnale sõbralikud? Aga kogu selle putukkonna pidev laiali hekseldamine? Mõte on siis selles, et pelgalt CO2 heitme piiramine ei muuda inimest keskkonnasõbralikuks (ja me ei räägi siinjuures akude tootmise koormast keskkonnale).

Keegi ei oota selliseid sugulasi endale külla:
"Sõidad sugulaste juurde 178km ja võimalusel otsid stepsli."

Minu isiklik ämm elab minust 275 km kaugusel. Kahjuks on tema maja elektrisüsteem selline, et oota külla või ära oota, laadida sellest ikka ei õnnestu. Lööb kaitsmed välja või veneaegsed korgid lihtsalt läbi. Ehk tulevikus IONITY päästab.

# või siis keelatakse autod lihtrahvale üldse ära

Ei keelata, Kõik võivad sõita kõigega nii nagu rahakott lubab. Sõõrukas sõidab mingi tõsise V8-ga, keskklass Zoe-ga ja vaesed trolliga. Nagu 50 aastat tagasi.

see robotniiduk on hea näide meie "hoolivusest"- tõepoolest on robotil poogen, kes seal muru sees veel elutseb ja veelgi poognam on roboti omanikul- peaasi, et ise ei pea füüsilist tööd tegema. aga et meie muru, mis peab olema igas õues madalam kui muru, põuaga puhta pruunistub, ei ole oluline- järgmine aasta kasvab ju uuesti. ja kui linnaväljakul suurest niitmisest pruunistub, siis tassime suurte paakidega puhast vett kastmiseks. öko ruulib igatpidi.

Marita, sa ei ole pädev isik väitma asju korkide kohta. Sa ei mõista neid, siis pole vaja väita asju.


Sugulased, kes pole nõus mu telefoni laadima lasta, või läpakat, või autot, ei ole inimesed, keda ma külastaks.

Jube elu filosoofia :(

Arnis, ära mängi tuleohtlike teemadega!

"see robotniiduk on hea näide meie "hoolivusest"- tõepoolest on robotil poogen, kes seal muru sees veel elutseb ja veelgi poognam on roboti omanikul-- peaasi, et ise ei pea füüsilist tööd tegema."

Süüdlaste otsimine ja süütute karistamine. Käsilükatav niiduk hävitab putukaid sama effektiivselt. Tallinnas on Linnavalitsus see, kel pole mitte lihtsalt poogen, vaid kes saadab MUPU kontrollima, kas muruelanikke piisavalt hävitatakse ning hellahingelisi trahvitakse.

Järjekordne ohver: Audi eTron tootmine pandi seisma. Võimalik, et LG Chem saab akude toormateriali Hiinast ja seal on kraan kinni keeratud - muud ei oska arvata.

# Marita, sa ei ole pädev isik väitma asju korkide kohta. Sa ei mõista neid, siis pole vaja väita asju.
Sugulased, kes pole nõus mu telefoni laadima lasta, või läpakat, või autot, ei ole inimesed, keda ma külastaks.

Arnis, me teame, et Sina oled elektrialal minust oluliselt pädevam. Aga sel juhul ole hea ja selgita, kuidas siis asjad tegelikult on ja kas nõukaaegse elektrisüsteemiga majas, kus osad juhtmed pealegi kehvasti ühendatud, tohib üldse elektriautot laadida või mitte ning mis riskid sellega kaasnevad (kui kaasnevad)?

Seda, et auto ei hakka laadima, kui maandus on vilets, ma tean. Seda, et autoga kaasas olev laadimisjuhe on igati turvaline, ma tean ka ning sellest polegi rohkem vaja teada. Küll aga on mul küsimus selle kohta, mis saab edasi seinapistikust maja poole?

Pealegi maailmas on inimesi, kelle külastamine ei ole päris vabatahtlik. Sugulasi teadupärast ei valita.

# Järjekordne ohver: Audi eTron tootmine pandi seisma. Võimalik, et LG Chem saab akude toormateriali Hiinast ja seal on kraan kinni keeratud - muud ei oska arvata.

Audi e-tron tootmine seisati väidetavalt komponentide puuduse kohta, mis puudutab põhiliselt akusid, aga mitte ainult. Esimeses kvartalis 2020 loodetakse siiski toota 42% kavandatud tootmismahust ehk 4100 autot. Audi pole ametlikult põhjusi selgitanud ega prognoose kinnitanud.

LG Chem toodab neid akusid Poolas (kui palju omakorda veetakse komponente Poolasse Hiinast, pole teada). Kui sama tehase toodangut kasutavad Jaguar ja Daimler on samuti hädas, siis üllatuslikult on Renault või sees ja müüb oma uut Zoe'd nagu mühin (mis siis, et teiste mudelite müük sai aasta alguses heleda laksu sisse).

Muudetud 25.2.20 09:24

Mõned postitused ülesse ma juba mainisin, et see juhe, mis on autoga kaasas (nimetatakse vanaema laadimisjuhtmeks), see tarbib võrdväärselt veekeedukannuga või boileriga või pesumasinaga.
Juhtmete kehva ühendamine - ükskõik mis asi võib pistikupesa suitsema panna, mul tädil näiteks eelmine nädal tulid ühel pistikupesal kruvid lahti (10+ aastat keegi ei ole elektrisüsteemi üle vaadanud/hooldanud) ja pesumasina töötamise ajal kõik see jama seal sulas ja kärssas.
Elektriauto teeb täpselt sedasama mis pesumasin sellise stepsliga.

carwow tegi Inglismaal realistliku katse maanteel 110-ga sõites.
Mercedes : 194 miles = 312km
Audi : 206 miles = 331km
Nissan : 208 miles = 334km
Jaguar : 223 miles = 358km
Kia : 255 miles = 410km
Tesla : 270 miles = 434km
https://www.youtube.com/watch?v=ZH7V2tU3iFc


Marko - ma sõidan elektriautoga - mul pole enam midagi kaotada, enam tuleohtlikumaks minna ei saagi.

Hispaania+Holland+Norra on veebruaris Zoesis müüdud 3x vähem kui näiteks e-Golfe, aga Zoe põhiturg on Prantsusmaa, kes jooksvaid müüginumbreid ei avalda. Eks kuu lõpus on näha, kui mühinal nende müük läheb. Ülalpool kirjutati, et Zoe uuele põlvkonnale akulaenutust enam pole, kuid vaatan, et Saksas akuta Zoed endiselt alla 15k hinnaga müügis.

Ausõna, varsti teen konto. Muidu ebaviisakas kogu aeg miskise suvalise tähekombinatsiooni alt kirjutada.

Zoe akuta (aku eest makstakse renti) versioonid, mis Saksas müügis on, on esimese ja teise põlvkonna omad. Kusjuures mingitel tingimustel (kui äkki esimese põlve aku tase langes alla 70%) pandi autole lihtsalt uue põlvkonna aku ja rendihind ei muutunud. Kolmandale põlvkonnale enam väidetavalt renti ei pakuta.

Tulles aga korraks sõiduautode juurest kaubikute juurde, siis võib selles vallas oodata ees samuti põnevaid arenguid.
Ma ise töötasin varases nooruses Sprinteri peal kullerina ja minu läbisõidud olid ca. 150km päevas Tallinnas. Eks tulenevalt tööst võib olla suuremaid ja väiksemaid läbisõite.
Täna on turul veel hea hinna-omaduste suhtega elektrikaubikuid veidi puudu. Kuid eks mõnel juhul võib Nissan või Renault asja ära ajada. Samas tõenäoliselt on paari aasta pärast turul juba oluliselt suurem valik elektrikaubikuid. Amazon on näiteks Rivianilt tellinud 100 000 elektrikaubikut.
Kui nüüd turule tuleb kaubik, mille reaalne läbisõit akutasemest ca. 80-20% on (minu kogemuse järgi) 150 kuni 200km, siis on masinaparki uuendaval kullerfirmal paljudel juhtudel majanduslikult mõistlik osta elektriauto.

Näiteks Renault Kangoo, mis Pranstsusmaal müügil on, suudab NEDC järgi läbida 270km ja reaalses maailmas Renault enda hinnangul 150-200km. Eks siin ole iga ettevõtja enda arvutada, aga mind ei üllataks, kui elektriautode kiire levik toimub eelkõige just ettevõtete autoparkides. Mingil hetkel ei ole diisliga masinaid kasutav ettevõte enam lihtsalt konkurentsivõimeline.

Kasvõi see 3. põlvkonna akurendi pakkumine: https://suchen.mobile.de/fahrzeuge/details.html?id=294130861
&damageUnrepaired=NO_DAMAGE_UNREPAIRED&isSearchReque
st=true&makeModelVariant1.makeId=20700&makeModelVari
ant1.modelId=46&maxPowerAsArray=222&maxPowerAsArray=
KW&minPowerAsArray=87&minPowerAsArray=KW&pageNum
ber=1&scopeId=C&sfmr=false&usage=NEW&fnai=pr
ev&searchId=ebd030dc-5bb8-7a20-6327-e37b9ee8c1ce

Vabandust! Olin asjast valesti aru saanud.
https://www.electrive.com/2019/11/26/renault-zoe-now-only-av
ailable-with-a-battery-in-the-uk/
Saksamaal näiteks peaks jätkuma akurent, aga vähemalt selle uudise kohaseltGBs enam mitte.
Auto on seal pakkumises muidugi päris odav. Ei tea, kas mingi toetuste skeemi mõju.

Tõenäoliselt on see pakkumise hind koos 6kEUR toetusega. Tšehhist skeemitati vahepeal seal soodushindadega müüdavaid Škodasid siia. Ma ei tea, kas Saksast samal põhimõttel el.autosid ka tuua saab. Ja Norras maksavad eTronid 48kEUR..

Selline tore uudis järelveetavast rendiakust. Mõtted, mis mul sellega seoses tekkisid:
- disain pole tõenäoliselt parim võimalik tuuletakistust silmas pidades
- hind 34e/kord 60kWh eest on särtsuka omanikule ehk kallis, aga nt bensiiniauto km hinnaga võrreldes igati konkurentsivõimeline
- positiivne on ka hinnastamispoliitika: et on 34e/kord, mitte näiteks 34h/24h
- selliste ülikerghaagiste vedamiseks mõeldud konksud võiks teoreetiliselt ilmuda turule üsna kiiresti, mis polegi mõeldud tüüpiliste haagiste vedamiseks (nt erineva suurusega kuul või erinevat tüüpi haakeseade) ja ühtlasi aitaks saata ajalukku ka praeguse täiesti ajuvaba ehitusega kärupistikud
- kes seda renti haldama hakkab? See on kriitiline just nt uue haakimise- ja pistikustandardi loomisel
- positiivse poole pealt soodustaks väiksema akuga kergete linnasärtsukate müüki, kuna siis saaks kasutada linnas just linnaautoks loodud "ostukärusid" ja kaoks ära see probleem, kuidas ma sama autoga maale vanaemale külla või Vahemere äärde puhkama sõidan (sest ilmselgelt on paljude jaoks ka tulevikus kinnisidee, et seda peab saama teha kindlasti sama autoga).

https://www.iltalehti.fi/autouutiset/a/c8d851f0-a108-4469-98
ec-25813deda902

Teine tore video kah, täpsemalt siis ca aasta tagasi turule tulnud särtsukelkudest, mis mulle kontseptsioonina kohutavalt meeldib ja mida sel talvel nt Soomes palju juba kasutatakse ja väga kiidetakse. Meeldib just sellepärast, et kui inimesed otsustavad, et nemad tahavad elada linnas müra-, valgus-, tolmu-, haisu- jne reostuse keskel, siis loodusesse "loomade koju" minnes tuleks arvestada nendega, kes pole soovinud sellise reostuse keskel elada. See on üks väga suurtest eetilistest põhjustest, miks elektriliste kelkude, -ATVde, -metsahooldustehnika, -krossitsiklite jms arendamine peaks olema eespool igasugustest inimeste hüvesid teenivatest eesmärkidest. Lihtsalt kaks illustreerivat videot - keda huvitab, googeldab ise juurde.

Tutvustus
https://www.youtube.com/watch?v=hWE6r5lun1s

Lühike sõiduvideo (õige heliga)
https://www.youtube.com/watch?v=66bNu-grzlI

Sai eile-üleeile mööda Eestit sõidetud, 800 km, ilma elektrita...
Eespool oli juttu päikesepatareide parkidest ja nende "hooldusest",KÕIK mis tee äärde jäid olid u 70-90% ulutuses lumega kinni kaetud, ei mingit isesulamist....
Tehtud, ühendatud võrku, toetus käes, unustatud!

Praeguste ilmadega kuluks lume sulatamisele rohkem energiat kui paneel toodab.

Äkki on inimestel saabunud esimese lumega muudki teha, kui paneelidelt lund lükata. Kasvõi näiteks lastega kelgutama minna.
Pealegi peab ikka väga suur häda käes olema, kui on vaja pilves ilmaga, kui lubab lumesadu juurde, minna paneelidelt lund lükkama. Sellega ei saa veekeedukannugi tööle ju.

Aga mis juhtub siis, kui päike välja tuleb ja hakkab paneeliga risti paistma?

ära seda küll eelda et see jeekim jookim loogilise mõtlemisega nii kaugele võiks jõuda, et päikese peale säramise korral seal sulamist suudaks välja mõelda :D.

Oi jeekim, ja mis siis veel saab, kui mõni päev tuult ei ole ja tiivikud ei pöörle? Ja mõnes riigis on põuasel suvel hüdroenergiaga jama. Üks päev näeb lumiseid paneele ja kohe osatama.

Huvitav uudis
https://www.theverge.com/2020/3/4/21164513/gm-ev-platform-ar
chitecture-battery-ultium-tesla

Asi ei ole selles, kas tuul puhub või mitte(muuseas, tuulepargid vajavad konstantset hooldust olenemata tuulest) ja et SEE talv on pehme, oma asjade eest võiks hoolitseda, need 5 päeva ei tootnud nad suurt midagi.
Veelkord: Tehtud, ühendatud võrku, toetus käes, unustatud!

Mis juhtuks, kui nn"roheenergia" toetused ära jätta?

"..Veelkord: Tehtud, ühendatud võrku, toetus käes, unustatud!.."

Toetust saadakse toodetu eest..,,

muide - tuli uus elektriarve, keskmine elektrihind veebruaris 8,8 senti/kWh.
Oleks meil paar tuuleparki rohkem olemas olnud, olnuks vast alla 8 sendi kWh.

Mis juhtuks, kui nn"roheenergia" toetused ära jätta?
Täpselt ristivastupidine sellele, mis juhtuks, kui räpase energia toetused ära jätta.

KRT, ma ei teadnudki, et bensule ja diislile toetusi makstakse?

Kokkuvõte kohalikust särtsukate taotlusvoorust

https://www.accelerista.com/uudis/eesti/i-voorul-joon-all-ki
k/

Jaanuaris räägiti huvitavatest uustulnukatest, nüüd müüvad uudisteportaalid klikke pigem haigustega paanikat külvates.

https://www.saabplanet.com/a-brand-new-car-model-from-sweden
-will-be-presented-in-a-couple-of-months-koenigsegg-involved
/

nn räpasele energiale ei ole toetusi. taastuvenergiale aga on - seda näeb igaüks oma elektriarvel. nii lihtsalt infoks.

Kuna see pidev võrdlemine "kellel on rohelisem kui mul" pidevalt sisse tuuakse, siis tooks siia vastukaaluks natuke ka seda "rohelist", milles elavad need inimesed, kelle vajadustele ja samal ajal ka võimalustele vastavaid särtsukaid veel turul ei ole.

Näide on illustratiivne ja ebatäpne, aga peaks panema paika vähemalt suurusjärgud. Võtame autoks fossiilika, mis tekitab 200g süsihappegaasi iga km kohta (ehk 2t iga 10tkm kohta). Samal ajal seob iga "suur" puu veidi üle 20kg süsinikku aastas (ehk 2t+ iga 100 puu kohta). Metsas on (olenevalt paljudest nüanssidest ja detailidesse laskumata) 500-2000 puud iga hektari kohta, mille puhul võtame keskmiseks 1000 puud. St 50tkm aastane läbisõit sellise autoga on CO2 määrasid arvestades heastatud sellega, kui inimene hooldab jätkusuutlikult 0,5ha metsa nii, et metsa ennast puude kättesaamiseks ei likvideerita. Kui keegi on väga skeptiline sellise arvestusmeetodi osas, siis suurendame seda nt 2x ja arvestame 1ha metsa iga 50tkm kohta. Pea igal "maakal" on tegelikkuses metsa vähemalt komakoha(-kohtade) jagu rohkem (ka minul) ja aastane läbisõit samal ajal väiksem. Äkki hakkaks võtma arvesse ka seda sõitmise maksustamisel? Siis on linnainimesel (kellele särtsukad sobivad) võimalus valida, kas ostab omale aastase läbisõidu jagu metsa ja teeb kulutused selle hooldamiseks või maksab neile, kes seda teevad. Ja niisamuti maakas valib, kas sõidab edasi oma fossiilikaga ja saab "metsaülejäägi" majandamise eest tasu linnainimestelt (st mittemetsaomanikelt) või ostab kah särtsuka ja saab veel rohkem toetusi. On ju väga otseselt seotud CO2 ümber käiva tsirkusega ja oleks ühtlasi õiglane kõigi, mitte ainult nende suhtes, kellele on nagunii alternatiiv autoga sõitmise jaoks ühistranspordi kujul juba loodud. Ärme nüüd hakka jälle rääkima, et transpordisektori ja mingi muu sektori CO2 ei ole võrreldavad - on küll, kõik need tegevused toimuvad sama planeedi peal ja kellegi/millegi arvelt. Nii tekiks motivatsioon metsade majandamiseks ilma ökosüsteeme hävitamata (lageraie), mille üle rõõmustaksid lisaks inimestele ka kõik teised metsa ökosüsteemi osakesed.

Pole vahet kui palju sa metsa üleval pead või mitte, see co2, mida fossiilist põletad, seda ei eksisteeri veel ei atmosfääris ega biomassis, see tähendab, et sellesama nafta põletamisel tuleks sellestsamast naftast tekitada reaalseltkas uus puit kuskile planeedile või siis seesama puit maha saagida ja puit siis kusagile ladustada nii, et see enam ei kõduneks ja seega ei jõuaks varem või hiljem uuesti atmosfääri. Tegelikult rohi pidavat palju kiiremini co2 siduma kui mets. Kui tahad oma co2 läbustamise nn ära kaotada atmosfääriringlusest, siis sae oma mets maha ja mata kuskile naftamaardla asemele, seal on ta kindlasti kohas, kus miljonite aastate eest atmosfäri ringlema ei pääse. Ja kui mets maas, siis pane mingi kiireltkasvav heinamaa asemele, aastas kaks kolm korda niida see hein maha ja mine vea aga samamoodi nafta asemele maa sisse, mille hea isuga ära põletanud oled ja alles siis tule kilkama, et sinu põletatud sodi on samamoodi nagu naftagi maa sees lõksus ega pääse ringlusse.

Küll nii on ikka lihtne, hävitame püha eesmärgi nimel loodust meist kusagil kaugemal ja arvestame süsinikubilansist seda osa, mis on endale kasulik. Ega ma tegelikult rohkem süvenemist ei oodanudki, aga tõin näite lihtsalt selle kohta, kuidas igaüks seda õiglust enda kasuks üritab keerata, vaadates tervikust ainult enda jaoks mugavamat külge, soovimata aru saada, et kõik on omavahel seotud ja see, kes ise reaalselt loodusesse ei panusta, saab oma eluviisi viljeleda ainult ja ainult kellegi teise arvel.

PS: erinevate nimedega samas teemas esinemine on foorumi reeglite järgi keelatud

Eestis on keskmine puistu juurdekasv 6,9tm/ha. Puus on süsinikku umbes pool massist. Seega tihumeetris väga umbes 250kg. 1kg süsinikku on 3,67kg süsihappegaasi. Seega puidu põletamisel tekib veits alla tonni süsihappegaasi.

Parim ja jätkusuutlikuim ning enim süsinikki siduv metsakasvatusviis on Eesti oludes lageraie.
Samas nafta kompenseerimine puiduga on veidi pea liiva alla peitminw eelpool viidatud tegurite tõttu. Kuid puidu kasutamine peaaegu igas valfkonnas on jällegi hea, sest võimaldab vähendada loodust enam koormavaid tegureid (plastid, betoon, teras, muud taastumatud küttematerjalid)

Ei jää mulle need erinevad nimed meelde mis kasutanud, keela üldse ära siis anonüümne kommenteerimine siin ja mure laheneb :D. Sa lihtsalt räägid siin, et põletad õli ja kui nüüd samal ajal metsa majandad kuskil ja ilusti puid kasvatad, siis sinu põletatud õlist tekkinud co2 saab kuidagi ära kaotatud, ei saa ju. Sul see puit lõpuks lõpetab ikkagi kusagil planeedi pinnal uuele ringile minekuga lähima 1000 aasta jooksul kindlasti, isegi kui kusagile muuseumisse mööblit teed sellest, see 1000 aastat üldpildis olematu aeg nafta eksistensiga maapõues. Vaata laiemat pilti, kõik mis sa sealt maasügavusest välja pumpad ja ära põletad on sealt väljas ja maapinnal ringluses. See metsa pidamine ei mängi ka siin mingit rolli, mets kasvaks ja hoiaks enamvähem samasugust süsinikuringi ilma maakate igasuguse siblimiseta ja vastu oma rinda tagumiseta seal. Kui seda oma kasulikkust mingi metsa säilivuse ja liikide jne kohapealt tahad esile tuua, siis riigil oleks selle jaoks tegelikult kõige paremad vahendid. Need erametsa omanikud selgelt suuremate ärihuvidega seal, vaatavad kui mets küps siis maha ja rahaks, ja kui mingi lendorav vms peaks seal pesitsema ja raiekeelu saavad, siis käivad halamas ja nutmas ,et oi kes meile nüüd kompenseerib puidust saamata jääva tulu. Riigi käes kõik oleks, siis oleks hoopis parem tal hoobasid rakendada, kus võtta puitu, kus mitte. Kui vaja siis lööb kuskile looduskaitseala püsti ja need eraomanikest saag käes puu kõrval passijad kindlal maa.alal oleksid välistatud.

Õige. Puu on nagu CO2-ga täidetud õhupall. Jah neid saab istutada kuniks ruum saab otsa, aga olles realistlik - maad pole lõpmatuseni ja hetkeseisuga on juba maakera kaetud puudega üsna hästi.
Kas paned puu põlema, teed paberit või lased ära mädaneda, igal juhul õhupalli sees olev CO2 tuleb välja. Ainuke variant on kas see tagasi puu sisse ära peita või mitte rohkem tekitada (Nafta on ka puud, aga miljoneid aastaid tagasi maasse kinni jäänud ja "pehmeks lägaks muutunud").

Kokkuvõttes jah, mida rohkem co2 põletad, seda rohkem taimse biomassi alla planeedi pinda tuleb matta, ja stabiilselt. Korralik metsatulekahju ja kogu see jama uuesti õhus kõik. Nafta asendamine metsaga ei ole mingi normaalne lahendus asjale, lõpuks peamegi kõik puu otsas istuma ja endale ka puu kusagilt välja kasvama panema, et co2 kompenseerida.

Parandus, mida rohkem naftat põletad ikka...

Süsinikuring on vaid väike osa inimtegevusest, mida me mõjutame. Lisan siia lihtsalt ühe illustratiivse pildi "rohelisest" reostusest. Kunagi propageeriti ka plastaknaid kui rohelist tulevikku küttekulude säästmise kaudu, praegu on samadel majadel juba teine või kolmas ring neid plastaknaid ees ja ühiskond avastanud, et tegemist on prügiga, mille taaskasutus end ei õigusta.

# mets kasvaks ja hoiaks enamvähem samasugust süsinikuringi ilma maakate
# igasuguse siblimiseta

Millegipärast, kui maakas ühe oma metsatüki maha müüb, kiputakse see ikkagi maha võtma. Või kui see on vähegi linna lähedal, ehitatakse selle asemel mingi järjekordne logistikakeskus. Või päikesepaneelide park.

Mets ei kasva ise, puu kasvab. Mets ei ole mitte puud (mitmuses), vaid ökosüsteem. Ka kimalane on väga otseselt osa sellest süsinikuringest, aga mitte endas sisalduva süsiniku, vaid oma tegevusega. Pika perspektiiviga metsaomanik ei tee kunagi lageraiet, kuna kasumlikum on majandada metsa tervikuna kord kahe inimpõlve järel "puupõllu saagikoristuse" asemel. Ega ma ei taotlenudki selles arvutuses täpsust, et ilmtingimata 0.5ha=50tkm... isegi siis, kui oleks seal 10x viga (5ha=50tkm), on tegemist inimestega, kes just siin ja praegu teevad midagi selleks, et planeedi kui terviku süsinikubilanssi mõjutada. Aga teised ainult tarbivad ilma oma aega ja energiat sellesse panustamata. Aus oleks arvestada seda maksustamisel. Loomulikult ei taha ükski särtsuka omanik sellest midagi kuulda ega seetõttu ühistransporti kasutama hakata:))

Kui maakas müüb teisele rahanäljas maakale, kes selle rahaks teeb, mis seal ikka, ühed maakad mõlemad:D. Ent topi oma pilte ja asju palju jaksad, seda fakti see ei muuda, et enda põletatud naftast tekkinud co2 kuidagi ära kaotada suudaksid. Võid mingeid asendustegevusi selle jaoks endale välja mõelda, kui see su enesetunnet paremaks teeb, fakti see ei muuda, et süsinikku ei tekiks ükskõik millisest jäätmest siia ringlusse juurde, ainult naftast tekkiv maa sees peidus olev on üleliigne mis ringlema tuleb su nafta põletamisega. Riik üldiselt hoiab metsa üsna stabiilsena, tegelikult on metsaalad isegi kasvanud võrreldes sajanditaguse ajaga vnii, kui kõik maakad seal oma üsnagi ebaefektiivseid põllulappe pidasid.

Miks te seda CO2 nii kangesti kardate? See moodustab kogu atmosfäärist ainult 0,04%. CO2 on taimedele kasvule väga vajalik. Pealegi, CO2 ei saa mitte kuidagi põhjustada kliima soojenemist, sest ükski gaas ei ole energiaallikas( kui just põlema ei pista). Energiallikas on päikesekiirgus ja maa sees on tuum , mis samuti soojust eraldab, kuid selle mõju on tühine, võrreldes päikesega. Mitte mingit globaalset soojenemist CO2 tõttu ei ole, kuna see on füüsikaseadustega vastuolus.

Keegi ei karda CO2 nii kangesti. See on lihtsalt rahvusvaheline kokkulepe, et kliimamuutused on pahad ning nende põhjuseks on inimtekkeline CO2.
See, kas see on füüsikaseadustega vastuolus või mitte, ei puutu asjasse, kui rahvusvaheliste lepetega (Pariisi lepe ja selle järeltulijad) on otsustatud, et on globaalne soojenemine CO2 tõttu.
Eesti on liiga väike riik, et me saaksime midagi muud arvata, meid kägistatakse lihtsalt ära sel juhul.
Hiina ja USA ei muretse CO2 pärast pooltki nii palju.

Täna alles T, aga juba visatakse nalju nagu oleks R :-)
Aga sügav kummardus selliste "teaduse tippmeeste" ees nagu Kässar :-) ja marita, sinust poleks seda oodanud.

Maaks, mida ma valesti ütlesin? Palun paranda sel juhul.

Ahjaa, täpsustusena loomulikult on vaja arvestada, et CO2 on kliima mõju hindamisel ennekõike ühik, mida kasutatakse kõigi kasvuhoonegaaside poolt tekitatava kliimamõju arvestamisel, olgu selleks siis metaan (CH4) või erinevad lämmastikoksiidid (NOX).
Kõigi kasvuhoonegaaside poolt tekitatav kliimamõju taandatakse ühele ühikule ehk CO2-le. Nii on asjad mõõdetavad ja pole vaja õunu ning apelsine omavahel võrrelda.

Muudetud 10.3.20 13:31

Marita, lollustega pole mõtet kaasa joosta. Me võime ka kokku leppida , et maakera on lapik, ometigi teame, et reaalsus on midagi muud. Ja maaks, sa oled lasknud ennast peavoolu meedial ninapidi vedada. Mingit globaalset soojenemist pole olemas, on vaid hirmutamine, et õigustada raha pumpamist mõttetutesse projektidesse nagu päikesepaneelid ja tuulegeneraatorid. Need projektid ei tasu ennast ära muudmoodi kui toetuste najal. Ehk siis tegemist on rahapumbaga, otsese varastamise asemel varastatakse maksumaksja raha projekti kaudu, mis tegelikult on juba eos pankrotis.

Marita, mingit kasvuhoonegaaside mõju kliimale ei ole. Nende mõju on null, mittemidagi. Gaas pole mitte midagi muud, kui keha, millele mõjub päikesekiirgus ja mis soojendab selle keha üles. Päikesekiirguse intensiivsus määrab ära, kui soojaks see keha läheb. Päikese intensiivsust inimene muuta ei saa. Kliimahullude jutt on vastuolus füüsikaseadustega.

Ma ei ütle, kas kasvuhoonegaasidel on mõju kliimale või mitte. Kahtlemata on, iseasi on see, missugune see mõju on ja kuskohast see tekib. Ammugi siis, mis kliimat kõige rohkem ja mis suunas mõjutab. Ma ei ole kliimateadlane, et sel teemal isiklikkus seisukohta võtta.

Küll aga rääkisin (ja ilmselt räägin veel) ma sellest, kuidas toimub mõju arvestus, mis eesmärgid, kuidas ja miks selle juures seatakse jne jne. See on kliimapoliitika ning palun püüdke aru saada, et tegu on hoopis teise teemaga.

Kässar unustas miskipärast mainimata, et ka NOx, tahmaosakesed, polütsüklilised aromaatsed süsivesikud ja muud fossiilkütuste põlemisjäägid pole üldse kahjulikud ja ei lühenda eeldatavat keskmist eluiga, happevihmad ei hävita metsi jne. Aga ega kõike korraga ei jõuagi ju.

Marita, justnimelt mingit mõju kasvuhoonegaasidel ei ole. Kõik see hirmutamine metaani kohta , mis pidi gloobalse soojenemise tõttu igikeltsast vallanduma ja kohutava edasise soojemenise põhjustama , on täielik jama. Gaas iseenesest ei ole energiallikas vaid vajab energiat, et seda üles soojendada. Seda teeb päikesekiirgus. Päikesekiirgus jääb aga iga aastaga vähemaks, kuna päikese ja maa vahekaugus iga aasta suureneb. Küll üliväikeste sammudega, kuid ikkagi vahekaugus suureneb. Ühesõnaga globaalse soojenemise jura on täielikult üle võlli võimendatud vale. Kahjuks peavoolu meedia ja poliitikud suruvad seda jura inimestele peale. Ma soovitan kõigil õppige , õppige, õppige ja veelkord õppige, kasutage internetti targalt, mitte ärge uskuge , mida esimene sait teile räägib.

Xil, võrreldes vana karbussiga autosid ja tänapäeva autosid, siis samm paremuse suunas on ikka vägagi tuntav. Mul on vana karbussiga auto ja ikka jube lebra tuleb tagant, kui koha peal käib. Eks ta päris korras pole ka, aga ma praegu ei teagi, kas viitsin selle masinaga enam tegeleda ja panen hoopis müüki, kuna ma absoluutselt ei kannata salongi tulevat bensu lebra. Elektriautod on oma olemuselt aga söe ja põlevkivi autod , nii et pole nad paremad midagi, kui sisepõlemismootoriga autod. Talvel on vaja masinat ka veel soojendada, ja sisepõlemismootoril saab seda teha jääksoojusega, mis läheks muidu raisku, aga elektriautol on vaja kasutada akusse salvestatud energiat. Nii et elektriauto efektiivsus on päris küsitav.

Kässar, miks Sa Maritale vastu vaidled, kui iga oma postitusega kogu aeg tema juttu samas kinnitad? :)

Loe natuke ja tee omale selgeks põhimõisted. Kasvuhoonegaaside mõju kliimale on selline, et ilma kasvuhooneefektita ei ole siin planeedil elu meile seni mõistetaval kujul. Olulisim kasvuhoonegaas on veeaur (mitte CO2), aga CO2 on võetud mõõtühikuks. Sisuliselt nagu kella sihverplaat, mille põhjal on kõige lihtsam jälgida aja kulgu, aga mis aja kulgu ennast ei mõjuta. Mida ja mil määral inimene üldse mõjutada saab, vajab veidi suuremat lugemust, aga siin teemas ei räägi me mitte kliimamuutustest, vaid elektriautodest ja selle mõjudest, kompenasatsioonimehhanismidest, alternatiividest jpm. Juriidiliselt on tegemist absurdse olukorraga, kus CO2 eraldamise eest määratakse trahve, aga selle sidumist isegi ei püüta soodustada.

# Võid mingeid asendustegevusi selle jaoks endale välja mõelda

See suhtumine toimib täpselt nii kaua, kuni keegi vabatahtlikult teeb neid "asendustegevusi". Kui kõik 7 miljardit inimest mõtleks nii nagu Sina, oleks meie planeet lühikese ajaga elamiskõlbmatu. See pole mitte asendustegevus, vaid keegi teeb reaalseid kulutusi (aeg, energia, raha) kusagil ja need, kes ennast mugavuse või mingi efektiivsemalt maailma paremaks muutmise erioskuse tõttu on otsustanud sellest distantseerida, peaksid samuti mingil moel osalema selles protsessis, et see "kolmas kivi Päikesest" oleks elamiskõlblik ka järgmiste põlvkondade jaoks. Mitte ainult inimpõlvkondade, vaid ka nende metsas elavate putukate põlvkondade jaoks, kellel on täita ülioluline roll selles, et me oma CO2-kella mingi muud tüüpi "kella" vastu ei peaks varsti ümber vahetama. Kas elektriautod siin midagi päästavad või mitte, selles on lubatud omada igasuguseid põhjendatud eriarvamusi:P

mina isiklikult oma linnakorteris elamisega kulutan kõike energiakandjaid märkimisväärselt väiksemal määral, kui teie maakad, kes iga päev 50 kilomeetrit tööle ja tagasi oma urtsikutest linna kärutate pluss oma maja seal kütate ja üleüldse tarvite kordades rohkem kui linnas korteris elavad isikud. Võite küll väita, et ise kasvatate maal seal oma lapil mingeid aineid ja väidate, et suur keskkonnasääst. Mõtle vähe , kas on ikka, kui üks maakas hõivab staadionisuuruse maa-ala ainuüksi elamiseks või siis linnainimesed, kes elavad ülsteise otsas ja 100kesi ka ei hõiva nii suurt maalappi enda alla, vaid rahus saab loodus seal maal vohada, mitte ei pea mingeid taluhurtsikuid kandma. Toidu tootmist mängu plaanid tuua, siis seegi on linnainimese jaoks toodetu näol masstoodang, mida suured farmid teevad tugevalt efektiivsemalt, kui maakad oma mahemajandusega, mis olematu tootlusega võrreldes masstoodanguga.

Ja kässar, kes oled sina, et väidad siin justkui kindlat fakti, et co2 kõrgem sisaldus atmosfääris on ümmargune null? enamik planeedi teadlasi väidab vastupidist, miks ma peaksin mingisuguse suvalise töllaka juttu siin faktipähe võtma ja tuhandete reaalselt antud alal haritute omad mingisuguste vandenõuteoreetikute alla matma? Kindlasti väidad, et kõik on ära ostetud ja räägivad mingisuguste vabamüürlaste või kelle iganes vaimusünnitusi ahh?

Kärsanina, ma olen päris palju netis surfanud ja mitmeid foorumeid külastanud. See , mida enamik teadlasi väidab, ei ole oluline. Teaduses ei ole sellist asja nagu konsensus. Konsensuse üle arutavad poliitikud ja võtavad konsensuse alusel tihti vastu absurdseid otsuseid. Mina räägin hetkel füüsikaseadustest, mille kohta pole veel kuulda olnud, et oleks ümber lükatud. Energia jäävuse seadus, termodünaamika seadused jne. CO2 ei tekita iseenesest energiat juurde, ta ei ole energiaallikas. Samamoodi ka iga teine gaas. Päikeseenergia peab need gaasid üles soojendama. Päikeseenergiat on aga konstantne kogus ja inimene seda muuta ei saa. Nii lihtne see ongi. Kopin siia väite, mis on kirjas keskkonna ministeeriumi kodulehel:

Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri kergesti, kuid suur osa maapinnalt kiirguvast pikalainelisest soojuskiirgusest neeldub nn kasvuhoonegaasides. Need soojuskiirgust neelavad gaasid töötavad nagu kasvuhoone klaaskatus – lasevad läbi Päikeselt Maale tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist Maalt maailmaruumi. Umbes pool Maalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse kasvuhooneefekti tõttu tagasi maapinnale.


Esiteks, tavaline kasvuhoone töötab sellel põhimõttel, et piirab konvektsioonist tekkinud kadusid. Teiseks, väide, et gaasid neelavad soojust ja siis peegeldavad tagasi maapinnale, on vastuolus termodünaamika seadustega. Soojus liigub kuumemalt kehalt külmemale, mitte kunagi vastupidi. Kui maakera pind on soojem ja soojendab üles gaasi, siis see gaas ei saa ise mitte kuidagi soojendada maakera pinda. Nii et jah, nagu näete, siis juba riiklikul tasemel toimub selline valetamine.

Kässar on päikese käes vist liiga palju kaabuga viibinud.

Küllap pidas see haritud mees silmas hurtsikuid? Aga ega nii tark inimene peagi tundma mingit õigekirja- see on nõrlkadele.
Tead, ülbik, mina rändasin "urtsikusse", et ei peaks sinusugustega "staadionisuurusel" lapil koos elama.
Te olete väga tüütud, väga rumalad ka.
Meie "urtsiku" kütmine võtab kindlasti vähem energiat, kui teie suurepärased Õismäed, Mustamäed, Lasnamäed onma kivist majadega.
Aga me ei tule sulle jalaga kuklasse taguma seepärast.
Kui sinu kaugküttega elamine oleks 200 ruutu suur, sa küttearveid maksta ei jõuaks, meil "urtsikus" on soe ilma arveteta- meie teeme metsast puud ise.
Kolmekordne pakett on ees, klaasi vastu tuisanud lumigi ei sula ära muide, "urtsikus".
Ma annaksin sinule uue kondi- nimelt läbivad Eesti õhuruumi ööpäevas ca 660 suurt reisi- ja kaubalennukit, nt Kagu- Aasia- Lääne Euroopa lennukoridor, nii sinna kui tagasisuund- rehkenda nende saaste kokku ja ütle meile ka, meil urtsikutes" asi teadmata

Kässar ei saa kasvuhooneefektist aru mismoodi see soojuse kiirgumist planeedilt endalt kosmosesse mõjutab, ei viitsi imbetsillile seletama ka hakata, lasjääb. Viimasele maakale oma kuudist, energiakulu ikka kordades väiksem suurel paneelikal 100 korteriga seal sees versus 100 maja metsas. Tiheasustuses peitubki efektiivsus nii energia kui aja kokkuhoius.

Teemasse ka, kas ostaksin omale elektrika. Kindlasti mitte. Minu jaoks on auto ühtlasi ka hobi. Mulle meeldib v8 möiratus või bokseri mõnus urin. Mitte iialgi aga ei saa mulle meeldida elektriautole külge poogitud pinin, mis peaks liiklejate tähelepanu äratama. Odav sõidukilomeeter võib tunduda küll ahvatlev, aga olge päris rahulikud, kui elektrikas peaks minema massidesse, siis kuskilt on riigil vaja raha ikka kätte saada, mis aktsiisina saamata jääb. Küll nad midagi leiutavad, et raha kätte saada. Elektrikal üks pluss pidavat olema kiirendus , aga kui selle kiirendusega ei kaasne korralikku möiratust, siis minu jaoks on täiesti mõttetu tõmmelda gaasiga edasi tagasi, mingit mõnusat tunnet see mulle küll ei annaks. Erinevalt v8-st ja sellest müdinast , mis kiirendusega kaasneb. Ühesõnaga elektrikas ei ole minu jaoks ja kuskilt otsast ei ole ka näha, et lähiajal selles osas midagi ka muutuks.

Kärsanina , ma seletasin juba , kuidas reaalne kasvuhoone töötab. Piiratakse konvektisooni. Maakeral pole konvektsiooniga mingit pistmist, kuna asub vaakumis ja konvektsioon ja soojusülekanne täielikult puudub. On vaid soojuskiirgus. Kogu lugu, jutul lõpp. Võta mõni füüsika õpik ja loe vahelduseks , mitte ära ammuta oma teadmisi nelliteatajast või vahitornist. Ja veel, see kuidas või kus keegi elab, pole üldse sinu asi. Kui mehel raha on, siis elagu kas või kuu peal.