Neste ja ainult neste, kuna oman nende krediitkaarti ja seal saab BENSIINI, mitte ei pea ootama kabanossi vendade järel, et saaks KÜTUSE eest maksta "Bensujaamas". Statoil kohe mitte seda ei ole, kiirtoiduputka pigem. Eks igal omad prioriteedid, mida müüb ja kuidas müüb! Ju siis kabanoss toob rohkem sisse kui bens. Nad on palju kliente nestele kaotanud just selle pärast, aga ega nad ei õpi!

Muudetud 8.8.09 17:57

Kui jutt käib bensiinist-diiselküttest võiks eelistusi teha ikka kütuste omadustest (kvaliteet jm) lähtudes, mitte sellest kas kusagil on kabanosse või neid pole. Peale selle on 1-2-3 tanklates ilusasti ka ainult automaattankimise võimalus (ja Statoli Taani bensiin) olemas, rääkimata sellest, et ka paljudesse Statoili "kabanossijaamadesse" on kaardimakse automaadid ülesse pandud. Rääkimata autopesu, ajalehtede ja muu träni ostmise võimalustest. Toidu ostmist bensujaamast ei pea ma küll kõige mõtekamaks mõtteks, kui just päris ööpeale pole jäädud.
Peale selle on Statolist võimalik teatud tingimustel saada ka ühte turu suurimat allahindlust, mitte ainult kütustele vaid seal müüdavale muule tränile samuti. Nii, et miks ei peaks, eriti kui kütus on samuti üks turu parimaid, mis nagu eesmärgiks ja põhiargumendiks ongi.

Muudetud 3.7.09 12:55

Mokter, Euro Oil või Anna Kütus. Vot.

Kõige nõmedam on see, et isegi Poolas on parem kütus, kui Eesti Statikates.
Saabusin just tuurilt Poola-Austria-Tsehhi ja nende riikide kütustega sõites näitas samadel kiirustel hetkeline küttekulu kompuuter 1-2 liitrit vähem, olenemata kiirustest. Samuti sai läbida tunduvalt pikemaid vahemaid kui eesti kütusega.
Eestisse saabudes panin paagi Märjamaa Statikas täis ja nigu kiuste näitab jälle hetkekulu 1-2 liitrit rohkem kui kasvõi näiteks Poola kütusega, läbitud vahemaa ka tuntavalt lühem.

See "mujal on hoopis parem kütus" on poolik tõde. Väljamaal tankides sõidame tavaliselt teistsuguse sõidurezhiimiga, st pikemad ühtlase kiirusega otsad kui kodumaine liiklusummikutes tööle jupitamine. Tankisin just 5+ paagi täis ja tegin Eesti-tuuri (Tallinn-Tartu-Võru-Tallinn-Haapsalu..) ja sain paagitäiega viisipärase 700 asemel 900 km sõita. Küte oli kodumaine, sõit nagu välismaal. Jätan ruumi meie solkkütuse teooriale, aga ülaloleva näitega soovin osundada tõsiasjale, et asi pole siiski nii hull kui räägitakse.
Teine solkkütuse linnalegendi lugu on aastatetagune. Keegi kodanik võttis kuskil meedias sõna, et KOHE tanklast välja sõites jooksis autol mootor kokku. "Mootori viga see ei saanud olla, see tuli just remondist" Kindlasti oli soss-sepast motoristile kasulikum kliendile solkkütuse häma ajada kui oma viga tunnistada. Huvitaval kombel polnud kõnealusel autol ühtegi saatusekaaslast sama tankla väljasõidul...
Kordan veelkord, et kindlasti on meie kütusekvaliteedil arenguruumi, aga aastal 2009 on see probleem väiksem kui paljud räägivad.

Jah, välismaal oli tõesti teistsugune tööreziim, Austria Apid pluss auto igast kola täis andis sama keskmise tulemuse, kui Eesti linn ja maantee segamini üksinda tühja autoga sõites.
Ja kui mu eelmine postitus korralikult läbi lugeda, siis on seal kirjas, et hetke küttekulu näitaja oli samadel kiirustel sõites liiter-kaks eesti kahjuks.

Muudetud 6.7.09 01:18

tõepoolest pole eesti kütusel suuremat kvaliteeti. Jaanuaris lasin pihustid ära puhastada, töömehe kinnitusel olnud sodi täis ja üllatus-üllatus: jaanilaupäeval peale tankimist Otepää Alexelas taas sama kiri ees. Aitas puhastusaine.
Eesti kütuste probleem on keemia, hinna alla saamiseks lisatakse igasugust sodi. Ka Statoili "norra bensiinil" on keemia hais juures. Ei tahaks olla prohvet, aga vägisi tuleb keelele võrdlus kuulsa Alexela "kolmanda maailma" bensiinikokteiliga.

aga mille pagana päralt siin maailmas,kus kogu elu keerleb raha ümber,peaks keegi pakkuma kõrgemat kvaliteeti kui hetkel nõutud? mingisugune rahvas,mingisugused ärieetika jne on täielikbullikaka. ajal,mil ilma kütuseta pole sisuliselt elu,ei mõtle keegi kõrgemale kvaliteedile-oluline on süsteem hoida sellisel tasemel,et värk toimiks,aga kohtuasju liiga palju ei tuleks. eestisse võib toota ja müüa just sellist kraami,nagu siinsed nõuded eeldavad. mõni üksik peeti läinud pihustitega isend ei kujuta neile mingit ohtu- võimalusi autoomanik lolliks teha on oi kui palju. se on umbes sama,nagu oled kogu aeg kehva õlut joonud ja kui siis saad pudeli kvaliteetkraami,nurrub kõht ja suu on naerul. mäletate küll veel nõukaaegseid igapäevavedelikke. ning kui mõni tšehhi pilsner kätte sattus,siis sülitasid ja vandusid,et mida s.tta me siin iga päev joome.

ja tõesti- see praegune bena lehk on ikka eriliselt rõve. mäletan küll,et kunagi bensiin tõesti lõhnas pehmelt,mitte ei haisenud teravalt.

paneks siis järjekordselt kokku kõik räägitu ja vaatame siis kui absurdne asi välja tuleb:
Sõit Tartust Tallinna ja tagasi, keskmine kulu 7L/100km, hakkame maha lahutama:
1. Eesti kütus sees, seega 2L maha nagu räägiti, järgi jääb 5L.
2. Sõitsin 110-ga, oleks sõitnud 90-ga, jälle 1L maha, järgi jääb 4L
3. Kasutasin 95-t, 98-t kasutades oleks 0,5L maha, järgi jääb 3,5L.
4. Püsikiirusehoidjat ei kasutanud jälle 1L maha, järgi jääb 2,5L.
5. Asju ja inimesi oli ka, seega veel 0,5L maha, järgi jääb 2L.
6. Kliima oli ka sees, seega veel 1L maha, järgi jääb 1L.
7. Automaat on ka, seega veel 1L maha, järgi jääb 0L.
8. Oleks väiksem mootor, siis säästaks ka veel ja raadio kuulamine pidi ka siin mõnede arust ca 0,5L lisama, rääkimata väiksema veeretakistusega rehvidest.....

Asi läheb negatiivseks!!!!!!!!!
Reaalsus: ainuke asi, mis kulu oluliselt mõjutab ja vastab tegelikkusele on kiirus ja sõidu ühtlus.

Igasugune "keemia lõhna" vastikus bensiini juures praegu (täiskasvanuna ?) tuleb mõnel ilmselt veel võrdlusena sellest ajast, kui rohi oli rohelisem ja taevas sinisem ja ise veel liiminuusutamisega tegeleti .... :)))
Ma ütleks ühe väikese "saladuse" - bensiin ongi erinevate keemiliste komponentide kokteil. Kaasaarvatud selliste, mis näiteks nõuka ajal bensiinist puudusid või seal olid ja mida praegu ei ole.

Muudetud 6.7.09 12:44

einokurat kas vene aeg sai vähe voolikuga bensu ühest paagist teise kanditud? tööautoks oli veokas või takso ja limiidist jagus kõikidele muudelegi sõidukitele. ka tol ajal oli AI 93 juba olemas ning sihukest keemiat maitse- ja lõhnaorganid küll ei mäleta. keemia ongi see,millega oktaaniarv püütakse normi piiresse ajada. miks ma ei joo igasugu siirupitest tehtud jooke- maitse võib ju meenutada küll kirssi või apelsini vms, aga jook tegelikult EI ole see mis päris, ta on KEEMIA. kuigi ei tapa. sama on ka benaga- ta vastab bena tingimustele ja minimaalsetele kvaliteedinõuetele,mis antud riigis kehtivad, aga on olemas ka NORMAALNE bensiin. sama oli ka väävelhappega diislist värvaine välja uhtmisega- diisel kui selline ju säilis, mootor tuksus kenasti, aga väävelhape keeras kogu tehnika peesse.
hea,et keegi veel õllesiirupiga välja ple tulnud...

Samuti tahtmata vähendada solkkütuse võimalikkust ON vahe sees, Eestis ja Lääne-Euroopas sõitmisel. Seal sõidad pikki otsi ühtlase tempoga. Inimesed ei tõmble gaasi ja piduriga nii nagu meil. Lisaks tooksin sisse teekatte vahe: Lääne-Euroopas sile asfalt, meil suht suure läbimõõduga killustikuga pinnatud, ebaühtlane ja sageli aukudega. Isegi kui on pinnatud tee ilma aukude või muude ebatasasusteta, nõuab see sõidukilt rohkem jõudu võrreldes pindamata sileda uue asfaldiga. Kes ei usu, sõitke mõlemat prooviks jalgrattaga. Kruusateedest ma ei räägigi - need on tõelised kütuseõgardid, kuna rehvi pidamine ja seega jõu ülekanne edasi liikumiseks on oluliselt kehvem. Nt. mitmel pool Saksamaal olen tundunud, et veeremine on nii kerge, et peale müra ja vibra puudumise on rehvi tagasiside nii olematu nagu sõidaks mööda jääd. Ehk teistpidi võttes - sama vahe kui sõita suuremustrilise maastikurehvi või sileda slikiga.

Võrreldes "vene ajaga" on bensiinis toimunud olulisi muudatusi koostises kasvõi näiteks plii ja väävli kadumine koostisest. Mootori komponentide puhtust ja põlemist parandavad lisandid, samuti oktaanarvu tõstjad.
Minuteada ei toodeta ühtegi toorbensiini konkreetse täpse oktaanarvuga, see pole võimalikki. Oktaanarvu korrigeeritaksegi vajadusel ülessepoole vastavate lisanditega. Iseasi on see, et need lisandid võivad olla "õiged" ja võivad olla mingid odavamad asendusained, mis ajavad enam-vähem ära sama asja. Kõik need lisandid on ilma ühegi erandita on keemilised ühendid (nagu kõik muudki ained), mis tihti omavad üpris vänget lõhna, nii nagu enamus hästipõlevaid vedelikke.

Muudetud 9.7.09 09:36

Mul renault trafic 130 000km alexela diisliga sõitnud - probleeme pole olnud veel.

tankisin statoilis kuina sain kuldtasemega piisavalt alla et erilist hinnavahet ei olnud teistega. nüüd siis hakkas aasta täis saama ja uurisin palju ma veel tankima pean et kuldtasemele jääda. keegi ei tea. töötajad ei tea, helistasin mingile nr seal nähvati et ei saagi... ja nüüd käisin tankimas ja avastasin et olen langend alla hõbetasemele. aitäh statoil nüüd tangin seal kus lähem on. kas tõesti oleks olnud nii raske mingi süsteem välja mõelda et teada saa palju ostma peab veel. krt võibolla jäigi natuke puudu ainult aga ma ei saa seda enam teada kuskilt.

inimesi lollitatakse ikka mõnusalt- kui kütus maksis aastaid tagasi näiteks 10 eeku, oli sooduskaardi hind ca 30 senti odavam. nüüd on hinnad teadagi mis tasemel, aga soodukad ikka 30 sendi ringis. suht absurdne süsteem, aga näed-inimesed on lapsikult lojaalsed ja istuvad mingi firma oheliku otsas nagu ketikoerad. võtaks siis kätte ja teeks nädalase boikoti ühele kindlale firmale, hakkaksid ka hinnad ehk allapoole vajuma. kui kartell ikka näeb,et rahvas võtab jämeda otsa enda kätte ja lihtsalt ignoreerib ühte müüjat, siis hakatakse ehk lõpuks ka aru saama, et lollitamise aeg on läbi.
on see siis nii raske üks nädal hoiduda näiteks statoilist ja tankida mujal?

eelmisele

sa oled ikka puhta loll, majandusest ja elust sama kauge nagu marutõbine koer!

ja sina oled meil megatark?
kas see on sinu arust majandus,kui spekulandid pumpavad nafta hinda tonnide kaupa õhku sisse ja meiesugused lollid peavad selle kõik kinni maksma? ehk tuleb meelde aastatagune aeg,kus barrel rühkis muudkui ülespoole ja ühel hetkel käis mats ja hind oli madalam kui muru. sinu arust on see siis normaalne majandus? kas sa arvad,et kogu selle kõikumise juures kõikus ka barreli tegelik hind otse puurtorni juures? kas arvad, et nafta kehtestab ise endale hinna ja käib ennast börsidel müümas? kas arvad, et eesti kütusehindades pole õhku sees ja kartell ei toimi? siis oled küll eri naiivne. mis on sinu arust üldse majandus? kõige lihtsamalt öeldes ongi see ostja ja müüja vaheline (hinna)kokkulepe- sina raha, mina kaup. kui ostja arvab, et hind on liiga kõrge, siis võib kaupmees selle kauba endale sinnasamusesse pista. ainult sinusugused tainad ei saa aru,et tegelik võim on ostja käes ja sinususgused ostavad iga hinnaga, sest arvavad, et nii see peabki olema- kaupmehel on ju alati õigus, tema peab ju kasumit teenima...
boikoteerimisega tulebki näidata,et rahvas on võimeline miskit tegema ega kannata enam selliseid röövkapitaliste.

Extra kaardi süsteem on Statoilis mõtetu. Kuidas saab üldkokkuvõttes tulla kokkuhoidu, kui põhimõte on selles, et hinnaalanduse saamiseks õhutatakse sinu tarbimist igati suurema suunas.
Kui antakse hinnaalandust siis ei peaks seda siduma mingite kulusid suurendavate täiendavate tingimustega.
Statoilis on muideks ka kaarte, mis seda ei tee.

to:,,

olen küll tark jah, aga ega ma foorumi vahendusel sulle majandust õpetama ei hakka, ei saa öelda, et ei ole aega, see oleks valetamine, aega on meil kõigil 24h ööpäevas, lihtsalt ei ole prioriteeti, sa ei ole mu jaoks piisavalt oluline, that´s it!

Lihtsalt üks soovitus sulle või ka suund mõtlemiseks: kui kõik selles süsteemis nii hiigel kasumeid teenivad ja kõik nii on nagu räägid, siis hakka ise sellega tegelema, näiteks kütusejaamade kett ,,OIL kõlaks hästi:)

selline vastus näitab ilmekalt sinu suutmatust majanduse põhimõtetest aru saada. megajuurdehindluste otsa keevitamine, nagu eesti kaupmeestel kombeks, pole mingi majandus, see on röövimine ja spekulatsioon. see on tegelikult juba kogu maailmale omane ning kogu selle solgi peab lihtne tarbija ära sööma. kogu kasumi pistavad oma tasku vahendajad- nii need,kes börsidel nafta hinnaga mängivad kui ka need,kes lihtlabast piima töötlevad-müüvad. kogu seda mulli lõhkemist nägime ilmekalt eelmise aasta lõpus kui kogu maailma majandus järsku hangus (kõigil sai raha justkui korraga otsa) ja nafta hind imeväel $40 kanti kukkus. kas sinu arust müüdi sel hetkel naftat kahjumiga? tutkit- kasumid veersid edasi,loomulikult väiksemate numbrite kujul.
ja pole mõtet ajada lapsikut juttu,et tee ise oma bensiinijaam- selleks,et aru saada hindade utoopilisusest,ei pea teps mitte sama äriga tegelema. ma ei väidagi,et eestis on kütuste juurdehindlus 50%, aga eesti kütusehinnad võiksid ilma igasuguste probleemideta olla 10-15% madalamad ja seda hoolimata isegi aktsiisi ning käibekatõusust.

Eestis on paljud kaubad ja teenused kallimad või vähemalt samas hinnas, kui rikkas euroopas. Kütuse hind seda õnneks veel pole. See pole ju normaalne.
Kaupade "normaalseid" hindu võib näha igasuguste "hinnad all 50%-60%" kampaaniate ajal, kui asju müüakse muu maailma jaoks "normaalse" vahendustasuga. Ka sellisel juhul ei jää vahendajal kasu saamata.
Eesti inimene on ju alati olnud super leplik ja ei tee naljalt suud lahti ka siis kui nüri noaga kõri kallal ollakse.
Kõige esmasem ja otsem mida iga inimene teha saaks oleks "igasuguste" mittevalimine rahvaesindajaks. Meil kehtib aga süsteem, et kes valimisele rohkem pappi alla paneb ja rohkem omaq näopilte ülesse riputab seda ka valitakse olgu ta muidu nii ******* kui tahes.
Ja justnimelt sellised ka seda kütusemüüjate superäri toetavad

Muudetud 21.7.09 16:06

Viimasel ajal tangin tuttava käest saadud 95 bensiini hinnaga 9/EEK liiter. No ei hakka hammas peale tanklast ostmisega koos kõigi krdi maksudega. Süüa ka tahaks ju.

Tuttav siis varastab tööandjalt bensiini ja müüb sulle 9 eegiga edasi jah?

tulin just austriast.bensiin super(95) maksis 0.98 euri liiter.mõned ikka saavad kui tahavad hinda normis hoida(võrdlus keskmise palgaga)

Enamikus Aafrika riikides on ka kütus kallim kui nt. Euroopas, rääkimata USAst vms. Samas on see odav või üliodav maailma kõrgeima elatustasemega riikides nagu USA või jõukamad araabiamaad. Norras jällegi ülikallis. Saksamaal Austriast 20% kallim. Šveitsis veel odavam kui Austrias. Kas sa üritad mingit seost luua? Palju edu!

kütuse hinda ei määra loomulikult mingi neste eesti kohalik juht- talle antakse kõrgemalt poolt ette mänguruum,mille piiridest ta väljuda ei tohi ja nii nad siin siis mängivad nendega- nädalavahetusel alla ja nädala sees üles. stabiilses euroopas oleks selline asi ennekuulmatu.
mitte keegi ei hakka pisikese eesti ja tema elanike niru palga pärast siin mingeid järeleandmisi tegema- olete euroopas ja maksate euroopa hindu, vastasel juhul hakkavad muud eurooplased kisama, et miks neil on nii ja tahame ka jne. aga kui eesti keskmine palk on ca 500, heal juhul üle 600 euro, siis sakslane saab umbes kümme korda rohkem, soomlane ca 5-6 korda rohkem (ei viitsi hetkel täpseid andmeid otsida), aga kütusehinnad on neil põhimõtteliselt samal tasemel- 1,2-1,4 eurot liiter, meil siis hetkel 1 eur. normaalne jah?
praegu pole mõtet siia näidetena tuua aafrikat ja ameerikat- hoopis teised maailmad ja süsteemid. tahaks näha, kuidas mõni ameeriklastele meiesuguste bensuhinna virutaks- järgmise hommikuni see mees ei elaks.
kas teate,milline on viinaliitri tegelik hind?
leidsin kiire otsinguga ühe paari aasta taguse artikli:
Laias laastus kujuneb pooleliitrise 40kraadise keskklassi viina hind järgmiselt: pudel, kork ja silt kokku 2 kr 10 s–3 kr 40 s, piiritust 3 krooni eest, tootmine koos turunduse jm kuludega oletatavasti ka kusagil 2 ja 5 krooni vahel. Nii et kokku (põhiliselt tootmismahust sõltuvalt) umbes 7–12 krooni. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=253140
ja nii pügatakse meid ka kütustega- meeletult suured riigimaksud (ehkki riik teab oma kodanike palgataset) ja lisaks kütusefirmade ärihuvid, mis, nagu öeldud, mingi eesti jaoks eraldi hinnakirja tegema ei hakka. aga kui ühel ilusal nädalal mõne jaama pumbad seisavad,siis ehk hakkaks ka nende mõte natuke liikuma-rahvas raibe tarbija näol on nende jaoks siiski oluline nähtus. ja ehk ka riigiisad suudaksid siis oma kidurat hallollust veidikenegi loksutada- nende maksutulu satub ju ohtu.

Jeerum. On mõnel aga majanduse mehhanismidest arusaamine. Kui kaupade hinnad oleneksid ainult inimeste sissetulekust, siis (OK, räägime siis Euroopast) makstaks albaanlastele peale, et nad bensu ostaks, shveitslased aga maksaksin 4 EUR/L.

Paraku nii need asjad ei käi, kulla mees. Ja ei peagi käima, kuna siis oleksime suht kiiresti p....s, teise nimega kommunism.

P.S. Muuseas, resideerun hetkel selles sinu "stabiilses" Euroopas. Siin käib TÄPSELT sama tõstmise-langetamise mäng pühade jms. ajal.

P.S. Muuseas saksalase keskmine BRUTTOsissetulek EI OLE 10x eestlasest kõrgem, vaid u. 2x, sealjuures on maksud oluliselt kõrgemad. Ja soomlaste keskmine elatustase on (vähemalt statistiliselt) kõrgem, kui sakslastel. Aga seda kõike suures osas ilmselt ka ühinenud Ida-Saksa tõttu.

Vabandust, tahtsin kirjutada 3 x on sakslase brutosissetulek eestlasest suurem. Suuremaid makse arvestades, neto olmselt ca 2,5.

Oehh ,, miks siis Onistar pankrotti läks kui kõik viinatootjad nii metsikult teenivad? Kust otsast Ameeriklased kohe maha notivad kui hinnad tõusevad, mina olin sellel ajal seal, kui bensu hinnad korralikult tõusid ja ei löödud kedagi maha, inimesed hakkasid lihtsalt säästlikumaid masinaid ostma, vot nii on lood. Kust sa neid hinnanguid võtad ,,? Kas sa oled ****? Kas selles ongi asja tuum? Ahjaa, mul on majanduses kõrgharidus, seega ma arvan, et mina sel teemal päris loll ei ole, kas sul on ka? Mis kooli oma? Loodan, et vastad...

mis kasu on majanduslikust kõrgharidusest kui majandus on p...s? või ehk oleks sellest kasu,kui riiki juhiksid sarnase haridusega tegelased. mina vaatan asju lihtsa inimese mätta otsast ja elus mõndagi kuulnuna-näinuna olen püüdnud ka midagi kõrvade vahele panna. mis kasu on suuretst maksudest kui need ei laeku? mis kasu on suurtest juurdehindlustest kui see vähendab müüki? mis on kaupmehe peaeesmärk- kas mitte müük? kas mitte ostja olemasolu? kellele sa toodad ja müüd kui pole ostjaid?
selgita siis, kodanik kõrgemmajandusharidus.
kaupmees peab endale aru andma,et tarbija kõri liigne kinnipigistamine tuleb temale endale bumerangina tagasi. jah,ona elualasid,kus on võimalik hinda hoida sellise piiri peal,et tarbija veel ei sure, kuid ega see enam mingi elu kah ei ole. võta või tallinna vesi- kas pole mitte ülikasumlikult töötav ettevõte?
majanduse mõiste on aetud tavainimese jaoks nii segaseks ja numbrite ning terminiterohkeks, et inimene üldjuhul loobub sellese kõigesse süüvimast- ta vaatab oma rahakotti,vaatab poes hindu ja teeb vaikselt omad otsused.
aga suure huviga kuulaksin sinu,kodanik kõrgemmajandusharidus, selgitust eelmise aasta nafta hinna uperpallide osas- millised majandusmehhanismid suutsid hinna niivõrd kõrgeks ajada ja mis asjaoludel hind järsku niimoodi kukkus? usun,et ka teised foorumlased sooviksid antud teemal natuke valgustust. ehk oskad selgitada?
või loobud?

Tore, et te ikka teema pealkirja loete ning teemasse kirjutate..

to: ,,

ma ütlesin juba varem, et ei hakka siin seda seletama, seda ei saa kokku võtta nii lühidalt ja pole aega ka! ehk siis sinu sõnu kasutades: loobun:)

muidu oleks vastu vaielda juba esimesest ignorantsest lausest alates...

okei, jätkame siis kalli kaasmaalase nõudmisel taas teemaga "millises bensiinijaamas naabri volli tankimas käib".
see on üldist avalikku huvi pakkuv teema ja patt oleks mingite tobedate majandusanalüüsidega seda rikkuda. olen ennegi tähele pannud, et suudan esitada lihtsaid, talupojamõistusest tulenevaid küsimusi, milledele targad kohe kuidagi vastata ei oska, sest nende haridustase on liiga kõrge.
omaette küsimus on, et kas ka haritustase...
ei võta seda väikest vaidlust isiklikult kuna maailma majandus pole ammu enam see, mis õpikutes kirjas. majandus teenib tänapäeval väikese grupi ülirikaste huve ja siis on tükk tühja maad ning tulevad miljonitega opereerijad (kes ka omast arust tegijad) ning siis, peale viite galaktikat ja seitset päikesesüsteemi, tavaline lihtsurelik kodanik kes kogu selle supi oma palga eest ära sööb. minu lihtne soov on vaid see, et see palgasaaja lõpuks mõtlema hakkaks, kellele ta oma palga kingib.
peace:)

mis kasu on majanduslikust kõrgharidusest kui majandus on p...s?

...sellest just siis ongi kasu

viit, mitte viite, õpi enne eesti keel ära ja siis tule kokkuvõtlikult arvustama seda, mida kõrgkoolides õpetatakse (enamikes ainetes õpikuid pole enam ammu muide) ja selle küsimise kohta on ka üks vanasõna: üks loll suudab rohkem küsida kui kümme tarka vastata! Võibolla sinu arusaamad asjade kohta on nii primitiivsed, et neid saab siin mõne reaga kokku võtta, palun väga, aga minu arust pole asjad nii must-valged. See ei ole matemaatika, millel on tavaliselt üks ja ühene vastus-selgitus, tegemist on siiski palju subjektiivsema teemaga.

sa kohe ei oska viisakalt lõpetada?
siis võta teadmiseks, et suvalised mainori majanduskooli või sarnase kommertsõppeasutuse diplomiga tüübid ei ole minu arust just kõige suuremad tegijad.
haritud inimese tunnuseks on see, et ta oskab ja tahab ka teisi õpetada, kuid praeguseid "haritlasi" vaadates hõljub nende ümber vaid ülbuse aura- mina, muideks, õppisin oma raha eest kõrges koolis ja ma pole kohustatud sulle järelaitamistunde organiseerima.
kui sinu majandusteadmised koosnevad vaid sellest, et kaubale tuleb 100% kasumit otsa keevitada, siis pole ime,et oleme praegu sellises olukorras. kui sinu majandusteadmised on aga rakendatud eesti riigi või omavalitsuse tasemel, siis pole ime, et oleme praegu sellises olukorras.
mitte enam niiväga peace!

palun!

kas oli viisakas?

...aga mis probleem sul ,, üldse on või mida sa oma postitustega öelda tahad? Maru raske on mingit kandvat mõtet välja lugeda kui sa lihtsalt läbisegi kõike ja kõiki sarjad.

Kui sa tahad väita, et haridus ei taga veel haritust, siis see on muidugi õige, aga selle käibetõe väljaütlemiseks pole vaja nii pikalt ja segaselt kirjutada.

minu mõte oli selles (kui viitsid eestpoolt natuke lugeda), et boikoteeriks mõnda aega ühte tanklaketti- tahaks näha, kas see viib hinnad mõningasse langusse või ei. kui majandusteadlasena esilekerkinud aaneliveekuus selle mõtte mõttetuks kuulutas (ilma mingite argumentideta), siis järgnesid sellele ka ülejäänud kirjutised, mis rohkem küll monoloogideks kujunesid. ehk leidis siiski keegi mõne väikese iva, millest omi mõtteid ja tarbimisharjumusi edasi arendada. minu jaoks ei ole majandus rikaste ja veel rikkamate nuumamine enda rahakoti baasil, kuna saan väga hästi aru kui kellegi karvane käsi minu taskusse liiga sügavalt sukeldub.

sa võid ju oma sõpradega boikoteerida, kui tahad, aga masse see ei liiguta! Saa sellest aru, see on majandus, kõik algab küll üksikisikust, aga üksikisik ei muuda üksinda midagi. Millist tankla ketti sa boikoteeriks? Mille eest? Miks käiakse tanklates, kus on kõrgem kütuse hind? Miks ei toimi nendes olukordades sinu sõnul vabaturumajanduses hindakujundav turg? või äkki siiski toimib? Äkki saab osades tanklates kõrgema hinna eest veel lisahüvesid nagu teenindaja, toidu ostu võimalus, soe maksekoht, hea asukoht, jms? Kui üks hind on vabaturumajanduses teistest tunduvalt kõrgem, siis inimesed ei tarbi seda ja see ei jää ellu, vabaturumajanduses toimib turg instrumendina, kus kujuneb hind ja pakkujaid lisandub seni kuni saadav kasum on 0!!! See ei kehti Eesti Energia jms monopolistide ja kõrge sisenemisbarjääriga valdkondades, seetõttu üritab riik neid kontrolida..... juba nendele küsimustele, mida ma sulle esitasin, vastamiseks läheks tunde, mul ei ole seda aega, saa aru ,, kõik ei ole nii lihtne ja must-valge kui sulle tundub, ei ole mõtet penskari moodi kõige üle haliseda!

selles see häda ongi, et massid on hallid ja neid ei huvita, sest üldjuhul neil puudub visioon. elatakse oma halli üksluist elu ja ei saada kunagi teada,et elu võib ka teistsugune olla. ja selline hall mass ongi ärimehele kõige parem lüpsilehm ning riigile oluline atribuut- nad täidavad vastuvaidelmatult käske- homsest maksate rohkem makse ja kogu lugu.
kuna kütus on esmatarbekaup ja ilma selleta tänapäevast elu enam ette ei kujuta, siis on kodanikud monopolistid ja kartellistid praegu suht kindlal platvormil- kütust ostetakse ja nagu näha oli, igasuguse hinnaga- see $170 barrelilt oli ju vägagi hea näide või kuidas?
hüved tanklates? kui inimene peab hüveks seda, et saab kuskil nurga taga autos istudes kabanossi järada, siis minu jaoks ei ole see isend just kõige tervema mõistuse esindaja- kõik kohad on täis kõikvõimalikke kaubanduspindu kõikvõimalike toodetega ja tema jaoks on hüve see, et teenindaja, mitte automaat, võtab raha?
eestimaa ei ole nii suur,et siin peaks igas tanklas sooja toitu müüdama (väike liialdus-igas tanklas seda muidugi ei tehta). ka pole eriti normaalne see kui ühel pool tänavat on ühe firma tankla ja tesiel pool teise- see näitabki vaid seda,et inimene tarbib mõtlemata, teda ei huvita enam oma isikliku elu otsuste tegemine, need otsused teevad tema eest ärimehed- sõidad ühes suunas, siis keera paremale ja oledki tanklas, aga kui sõidad vastassuunas, siis võid samuti paremale keerata ja oled jällegi tanklas. elu on tehtud pealtnäha imelihtsaks- muudkui mine ja osta, me toome kõik sulle suisa tuppa kätte. aga inimene sellele ei mõtle, et kogu see pealtnäha mugavus tuleb talle kätte vaid tema enda rahakoti abil- ta maksab, ta maksab rohkem ja jääbki maksma, sest ta mõte lihtsalt ei küüni selleni,et võiks ka vähem maksta.
polegi oluline,milline tanklakett käsile võtta, oluline on protsess ise. nagu sa isegi nõustusid,et kõrgema hinnaga müüja sureb välja,siis boikoteeritav püüab teha kõik, et kliendid tagasi tuleksid. oluline polegi hetkel see,et sadama terminalist tangivad kõikide firmade autod ühest samast pütist, oluline on see,et konkreetsel müüjal pole mõnda aega terminali asja,sest tema mahutid tanklas ei tühjene kohe kuidagi ja kassasse ei laeku miskit.
ja kui sinu arust pole elu mustvalge, siis selles ongi probleem- asju on võimalik ajada niivõrd mõttetult segaseks, et kõik vaid noogutavad kaasa, sest keegi lihtsalt ei julge tunnistada, et ta enam millestki aru ei saa ja asju on võimalik ajada vägagi selgepiiriliselt ning mõistetavalt kui selleks vaid tahtmist on. aga nagu teada,on sogases vees hea solberdada- teised ei peagi aru saama, mida sa seal teed.
ja ma ei ole solk.

,, aga miks sa siin marginaalses foorumis kaebled, võta kätte ja boikoteeri. Ma olen selles suhtes sinuga sama meelt, et iga inimene peab ise oma tarbimist analüüsima ja ise oma tarbimisotsused tegema (muuseas, selleks ongi haridus hea).
Ja boikotiga on lihtne: kui idee on arusaadav ja asjalik, eesmärk on üheselt defineeritud ning tegevuse ja eesmärgi vahel on selge seos, siis leidub piisavalt järgijaid, kui ideed on mannetu, siis boikoteerid tõenäoliselt üksi. Lihtne.

To boikoteerijad:
Toon teile lihtsa näite:
Mõni mees boikoteerib Säästumarketit, aga seal ikka järjekorrad ...
Mina boikoteerin Stockmanni - - - :))

Tangin 90% juhtudest Spr./Linnu tee nurgal 5+ -s

saastamarketis on 2 kassat, mine Prismasse ja leiad alati tühja kassa, Lasnamäel küll vähemalt :)

Üks päev pidin võtma 5 liitrit Statoilist, et Nesteni jõuda ja siis ekraani peal tallud mingeid klahve, mis töötavad sellise vana 386 arvuti kiirusega ning tuleb ette kiri - varsti saab kasutada ka visa ja muid kaarte maksmiseks! Täitsa müstika, nagu eelmises sajandis on need kabanossiputkad, mujal töötab IGA kaardiga asi hääletult! Kellele ema, kellele tütar :)

Minul on tankimised kujunenud nii, et u. 90% Neste ja u. 10% Statoil. Muudest tanklatest pole juba aastat kümme tankinud. Kunagi oli küljeall Alexela, kuid peale halba kogemust väldin neid.

Minu halb kogemus oli aastat 7-10 tagasi Kristiine Statoilis -- külmunud vesi kütusetorustikus. Tegijal juhtub ... ?

to parm..

igal tänavanurgal õnneks pole Stockmanni, küll aga on Saastakas ja Selver ...

Statoil ja 98E, sest Neste kütusega auto lihtsalt ei liigu.

peale Alexelas diisli tankimist (uude autosse) hakkas auto sumpsist musta suitsu välja viskama, kabanossiputka ja neste kütusega pole sellist asja juhtunud, enam Alexelasse ei lähe

enamus tankimisi tallinna punase/smuuli ristil nestes ning natuke vähem tankimisi linnu/sõpruse ristil nestes. oman neste ettemaksu kaarti ka (igalt liitrilt -15 senti).

Statoili klient, ultima pärast - ise mingite potsikutega möllata ei viitsi. Laupäeval 22.8 sai viimsist 50l võetud. Kuid nüüd vist mingi kvaliteediprobleem - jooksvat bensukulu näitab arvuti >1l tavap kõrgemana, kuigi marsruut ja tempo samad ?

Panen riigile tagant ja tangin naabrimehe juures 11 EEK/liiter.
Vot tak sõbrad:)

Varem olin ca 3 aastat jutti UnoX klient, peale selle aasta juulit kui pandi käibemaksu ja aktsiisi juurde ning bensiin hind hüppas krooni võrra boikoteerin Eestis tegutsevaid tanklakette ja kasutan idanaabri juurest toodud kütust. Vaid viimase häda korral olen valmis taas oma tankla sooduskaardi käiku laskma, senini pole õnneks sellist häda olnud :P
Vene kütus on ca 4 eek liitrilt odavam(rääkimata sellest, et seal maksab see küte üldse meie rahas 8 krooni ringis) . Meie valitsus võib minu maksuraha näha sama palju kui oma peed! Valitsus on oma maksuotsustega ise rajanud teed varimajanduse elavdamiseks, mida külvad seda lõikad!

Milliseid teid mööda sõidad "sõber" Tuscan? Kas neid meie maksuraha eest ehitatuid mööda? Miks sa elad riigis, millele ei taha makse maksta? Mine siis venemaale elama kui nii hea on! ***, kus ma vihkan selliseid tonte, kes veel ise ka uhked on selle üle, et makse ei maksa ja tagatipuks siis ka vinguvad, kui halb see ja teine siin riigis on.

to audi a4 v6 :
Kas sa oled tõesti niivõrd naiivne, et arvad, et kütuseaktsiis jõuab meie teede korrashoidu? Sellest on ju aastaid räägitud, et see läheb riigieelarve ühiskatlasse ja sama hästi võib Kundla selle minu aktsiisiraha eest hoopis majoneesi osta. Praeguse aja teedeehituse rahast tuleb nagunii 2/3 hoopis EL struktuurifondidest.
Jah, minult ei laeku riigile kütuseaktsiisi, küll aga laekub tulumaksu, sotsmaksu, töötuskindlustusmaksu, maamaksu, käibemaksu, alkoholiaktsiisi jne.
Mina omalt poolt jätkan tanklakettide boikotti.

tubli,Tuscan, ära kuula igasugu aanlejasid. oma maksuraha eest peaksime hoopis rohkemat vastu saama kui praegu saame- kasvõi ausat suhtumist. kui kõik oleks kristallselge, ehk siis maksumaksja näeks täpselt ära, kuhu tema maksukroonid kulutatakse, poleks probleemi. aga praeguses situatsioonis ei ole valikuid- minu ülesanne on hoolimata igasugu valitsustest elus püsida ja seda ma ka teen- omal viisil.

Ma leian, et loll on see, kes maksab keskmiselt 60 liitriselt paagitäielt 240 eeku rohkem kui on võimalik kütet odavamalt saada. 240 krooni eest saab endale juba koraliku ostukorvi lubada. Kokkuhoid ei ole koonerdamine.
Võib ju muidugi heas usus loota, et see raha läheb meie teedesse ja "kodumaiste" tanklakettide hüvanguks, kes selle kasumina meie riiki investeerivad.

vot selline suhtumine mulle ei meeldigi, et loll on see, kes maksab! Ei ole päris nii need asjad. Äkki ükspäev mina otsustan ka, et ei saa päris täpselt aru, kuhu tulumaksu raha läheb, seega ei maksa, varjan tulusid ja sõiman neid lolliks, kes maksavad. See ei ole ju päris õige! Ma ei kiida sellega heaks meie riigi ja valitsuse tegevust, küll aga ei siuna ma ka neid koguaeg maapõhja nagu mingi pensionär. Asjad ei ole kunagi nii must-valged. Nagu ka sinu lugu: kui on probleeme toimetulekuga, siis ei ole ma selle vastu, kui seda aktsiisivaba kütust tangid, aga tee seda vaikselt ja ära sõima seepärast teisi. Ma olen kindel, et kui ka aktsiis tõuseks 2 korda, siis ma ikka ei tangiks seda aktsiisivaba, miks? Ise ma tarbin selle riigi hüvesid, las ma ka siis maksan, olgu siis naiivne või mitte, aga midagi siin maailmas peab uskuma ka. Aga võibolla on see nii, et kes ise petab ja varjab ja valetab, see eeldab ja kardab ka teistelt seda. Loodan, et su majanduslik olukord saab peagi korda, et ei peaks igakuise toidu pärast vene bensiini tankima.

hüvesid? täitsa lõpp,kas siin on kuskil mingi salastatud piirkond kus riik hüvesid jagab? omast arust olen ma siiamaani kõik, mis saanud, ostnud,tarbinud, ka ise kinni maksnud (st, et tasuta lõunaid pole olemas). aga kui ma mingil hetkel tajun, et maksan juba rohkem kui enne, isegi üleliia, aga rohkem enam vastu ei saa, siis tuleb selline pull lõpetada.
aga pole viga,aaneli- eks kunagi tuleb aeg, kus sinagi suureks kasvad ja hakkad aru saama, mis on Elu. loodetavasti...

Nõustun A4jaga.
Päris häbi on nende kodanike pärast kes avalikult hooplevad sellega, et doteerivad salakaubandust.
Tuscanile vihjeks: Venemaal on viin ka odavam, miks sa siis Eesti riigile alkoholiaktsiisi maksad?
Ja mumeelest ka, mine kolige siis idapiiri taha ära, kui seal kõik nii hea ja odav on. Tõesti nagu pensionärid, kogu aeg on mingi hala lahti.

Selgituseks audi a4 v6-le.
Mul pole probleemi toimetulekus, palk on üle Eesti keskmise ja elan kenasti ära ja saan oma laenud makstud. Ma ei pea mõistlikuks maksta samaväärse kauba eest rohkem kui on võimalik saada sama toodet/teenust ka oluliselt odavamalt. Ma ei osta põhimõtteliselt vaid selgelt varastatud päritoluga kaupa.
Näiteks tellin tihti ka asju e-bayst sest sealt saab oluliselt odavamalt samasugust kaupa kui Eestist ostes. Kas ma peaksin patriootlikult nuumama mõnd liigkasuvõtjast Eesti kaupmeest kelle juures sama toode maksab 40% rohkem, et ta saaks omale ikka uusima Lexuse osta?
See on sama teema, et kas osta kilepiima Säästumarketist või Selverist, maitse ja tooja on samad, aga hinnavahe on kroonides.
Mina olen sellise kasvatuse saanud, et raha pole mõtet laristada kui sama asja saab odavamalt, seetõttu suudan iga kuu ka raha säästa. Eks need rahabossid elavad palgapäevast-palgapäevani ja laenumaksest-laenumakseni ja püütakse hoida laia joont.

Muudetud 28.8.09 11:28

see muidu täitsa asjalik selgitus, aga siiski saab selline asi toimida ainult väiksel tasandil, seega saabki see jääda üksikute pärusmaaks, muidu tõuseb nõudlus, tõuseb ka hind jne. Samuti on sellise kütuse ladustamine kaheldava kvaliteediga jne. Erineva piimapaki puhul saab selle lisakasu ju enamjaolt ikka müüja, Vene kütuse puhul saavad need müüjad ju ikka pappi ja ilma jääb lihtsalt riik ehk siis meie.... riik see olemegi ju meie! jajahh, ma tean küll, et teie:) (Vanad ja Kobedad)

Valitsuse tasandilt võttes on tegelt ju asju väga raske prognoosida ja planeerida, kui inimesed niimoodi kõrvale hiilivad, kas siis valitsus peaks oma inimestest halvasti mõtlema ja sellega arvestama... ilmselt küll! Kui inimene ise nii käitub ja valitsuse töö raskemaks teeb, siis ei tohiks ju ka ise valitsuse töö kohta kriitiliselt sõna võtta või mis?
Kui saad üle eesti keskmise, siis võiks ju tegelt riiki maksudega toetada küll, las siis see raha läheb selleks, et ei oleks nii suurt auku eelarves ja ei peaks vaesemad kannatama!

tõin teema lagedale, sest tahtsin teada Statoilis käijate arvamust. Täna pidin olude sunnil seisma Statoili Mustamäe parklas (Vilde ja Sõpruse ristis) ja nägin huvitavat fenomeni. Tulid vanad autoga, panid auto tankuri ette seisma ja siis jalutasid tanklasse midagi ostma?? Ei mingit tankimist, aga tankuri parkisid kinni! Ja nii oli korraga seal 3 autot! Ma ei teadnudki, et seal asub parkla. Hea et ma selles tanklas KUNAGI ei tangi, sest seal saaks kiiresti närvidest lahti ja kakelda ka veel kellegagi suure tõenäosusega. Ega nahhaalile ei meeldi ju kui talle keegi midagi ütlema tuleb! Mis sealse tankla külastajad arvavad? Või õigemini, kuidas te talute seal tankimist? Frankfurteri kabanoss oli ka ikka päris jubeda maitsega :)

frankfurteri kabanoss??? ok, peab minema seda sinna tanklasse küsima, ma tean ,et on frankfurter ja on kabanoss, aga frankfurteri kabanoss, seda peab kohe küsima minema. tankurite ette parkijate kohta ei oska sõna võtta, sest pole seda isiklikult näinud. aga kui ma tulen tankima ja seal seisavad tankurite ees autod (minu silme all ei tangi) ja juhid tanklas, siis nende saabudes ("koer" näpus) ei hakka ma küll kohe neile lõuga sõitma, sest ma ju ei tea, et nad ei tankinud. ah, et profülaktika mõttes ikkagi võiks? siis võiks ju kõik mehed ka kohe istuma panna. vägistajad ju, vahend on olemas. naised on loomulikult kõik ****d, muud seal olla ei saagi, sest ta naine ju. fakt on see, et tankima tulija ei tea, et seal need autod niisama seisavad, vaid sina kes sa mugisid kaheldava maitsega frankfurteri kabanossi, ja seisid seal olude sunnil, siis miks sa ei läinud seda neile ütlema, et nad käituvad valesti. jah, tõsi, vahest teeb tigedaks kui kassas on järjekord ja oled väljas külmetades tankinud oma tonni jagu kütet raskeveokisse ja siis avastad, et sinu ees kõik on "koera" ostjad siis tahaks küll karjatada üle saali, et kaduge sööklasse, aga vahest on tõesti nii kiire, et peadki leppima selle statoili "koeraga" ja elu läheb edasi.

hea iroonia :), aga ei pea leppima, ära lihtsalt tangi seal. Seal ei saagi ju kütuse eest maksta, ainult kabanossi vennad igal pool. Tundub, et nad toimetavad vaikselt, et siis keegi pole enne näinud. Ja ega seal tõesti aru ju ei saa, kuna maksad pärast tankimist! Aga kui ikka nina ees pargib kinni sis profilaktika mõttes ju võiks :).....................no vähemalt öelda võiks küll midagi, see ei ole normaalne. Ma ei hakanud oma närve selle peale kulutama, oli tegu selle kabanossi närimisega (eales ei taha enam)!

Peaaegu alati Statoil. Enne oli väike auto ja kui mõnda aega võtsin kütust 98 Ultima, hakkas auto hommikul käivitamise järele paar korda mootorit "pööritama". Käisin esinduses, uuriti, aga tol hetkel käitus auto hästi. Esindus muidugi vastas seepeale, et kütuse viga.

Kallasin kogu kütusesüsteemile mõeldud puhastit sisse ja võtsin edaspidi 95 Ultimat. Mõne aja pärast mootori "pööritamine" lõppes.

Nüüd on ligi kaks korda suurema võimsusega auto. Võtan 95 Ultimat ja profülaktika mõttes kasutan 10 000 km järel puhastit (mida tootja soovitab isegi 6500 km järel).

Siiani on hästi :)

kas klistiiri teed ka kindlate ajavahemike tagant? seda ka mõned soovitavad.

kütus sai otsa -tankima peab!Mis värk sul on nende bensiinijaamadega??Tunnen isiklikult üht tanklaketi juhatajat kes tegi mulle personaalse pakkumise."Näitab kaarti"".Sa oled siis nagu maailmaparandaja või nii?Nojah,kuidas võtta.Olerexi kaardi saab igaüks kes helistab juhatajale-MINA TANGIN OLEREXIS:)))

üks viimase aja nõmedamaid reklaame.eriti uuspõllu esituses.

statoilis ma ka ei tangi,ainult äärmise vajaduse korral.tankijatele võiks ikka eraldi kassa olla.kuniks seda ei ole siis nestes olen tankinud.kuigi jah nüüd tegelt on makseautomaadid kah.aga vanast harjumusest ikkagi nestes.

kelle jaoks on pooltõde? kui lääne bentsuga väristab lasnamäe kanalist viiendaga üles siis meie kütustega kipub isegi neljas nõrgaks jääma. järgi proovitud, kusjuures ka kodumaistel diisel kütustel on vahe, favoraga läks 8,9 nestega 8,5 ja statoiliga 8,2-8,3l sajale, kusjuures täpselt sama trass ja keskmine võetud terve aasta tarbimisest. Norra kütusega kulus 7,2l sajale ja starter oli rikkis, mootor töötas tühikäigul 4h päevas.

mis makseautomaadid sul Statoilis on?? Ega see ei tähenda, et seal pilu on, et sa sinna ka oma pangakaardi panna saaksid. 2 korda proovinud Märjamaal ja mõlemal korral sain kabanossimeeste järel passida ja siis küsides pahaselt teenindajalt, et miks see pilu seal on siis - midagi segast ja arusaamatut vastas ka, aga ega aru küll ei saanud. Vastuseks teemale - Nestes, ja kõige viimase võimalusena STatoilis!

Statoilis tegelikult makseautomaadid olemas (küll mitte iga tankuri juures). Enne tankimist pead lihtsalt valima, kas tahad maksta kassas või automaadis.

Ma ei saa aru, mis kabanossi-meeste jutt teil on? Üle poole aasta pidevalt erinevates Statoilides tankinud ja pole veel kordagi kabanossi-meeste järjekorras pidanud seisma.

täna hommikul sai statis pikalt kahe kabanossiostja järgi oodatud. Täitsa mõtlesin, et marsiks õige minema sest ei ole võimalik maksta.

Ma nüüd suvel sõitsin palju ringi rolleriga ja hakkasin tankima Alexela automaatjaamdes, seda siis Clensyst 95. Suht mõnus minek. Peab ütlema, et ka Olerex on ennast näidanud siiani heast küljest, seda siis paar korda, mil ma sealt tankisin, kuskil Lõuna -Eestis.

Diislit ja 90% Olerexist. Ülejäänud alexelast. Statoilis käin kusel.

Muudetud 8.2.20 09:20

...Olerexi peldikus ei kannata siis üldse käia?
Ise muidu Statoilis koos kanabossi järjekorraga. Mingit vahet Stat-Neste-Olerex-Alexela-Hepa kraamil pole muidu täheldanud.

Kabanossijaama kraamil väike vahe siiski on, hind nimelt.
Siiamaani kenasti Nestes saanud asjad aetud, aga see hiljutine vahejuhtum, kus tundus, et numbrid 4 ja 8 on omavahel kogemata kohad vahetanud, pani küll firma vahetust kaaluma. Aga mille vastu? Ka Viisplussi veebileht näitab "1,284". Eks vist jätkuvalt Nestes. Neis jaamades, mille lähedal on ka mõne teise firma "esindus" ja kus seetõttu veidi vähem kooritakse...
Tagumine aeg juba kütuseäri monopoolseks teha, siis on hinnad, erinevalt vabaturust, vähemalt mingilgi määral kontrolli all.

Kabanossi saab nüüd koju tellida! Circle K liitus Bolt Food toidukulleri teenusega Tallinnas ja Tartus.

https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/kabanossi-saab-nuud-ko
ju-tellida-circle-k-liitus-bolt-food-toidukulleri-teenusega-
tallinnas-ja-tartus?id=88746715

Kõige rohkem Nestest äpiga, aga kindlasti mitte sirkelgeist.

Venemaal. Ja siis? Pangu aga siin hinda muudkui otsa, andku minna.

Bensiin võimalusel Alexelast, diiselkütus Nestest.
Põhjus lihtne - Alexela (veel, oma jutu järgi!) biolisandit 95 bensiini sisse ei pane ning Neste puhul on kindel, et saad mootorisõbralikku teise põlvkonna diiselkütust.

Ja Põltsamaa Olerexi boikoteerin, sest mingisugune mõistlikkuse piir võiks olemas olla. Kaks teenindajat (mis sellest, et jooksevad nagu oravad rattas) on selle läbivooriva massi kohta lihtsalt vähe. Kuni järgmise masu saabumiseni, muidugi...

ära ole nii naiivne! Alexela miksib oma kütust juba aastaid Paldiskis.miksivad vastavalt sellele,kuhu turule kütus läheb.mida nad sinna sisse miksivaid,ei tea mitte keegi,peale nende endi.biokütus pidi ju kallim olema.miks nad siis sama hinnaga müüvad oma puhast kütust.ma ei usu eestis ühtegi kütusemüüjat