Kõikidele jalgratturitele, kes te arvate et autodega võrdväärne liiklemine on Teile.
Käesolevaga arvestades Teie süüdimatust tuleb vist paljud autojuhid vabastada vastutusest sest Te ei tea mida teete liikluses.
Tallinnas Järvel ja mujal linnas sõites rõõmsalt kaugemal kui tee parempoolse ääre lähedal otsite Te enda vabatahtlikku surma. Autojuht eeldab et kõik täidavad liiklusseadust. Lihtne näide mis lõpeb Teie jaoks haiglas:
- Auto sõidab Järvele välja Rapla poolt ja tahab minna Tammsaare peale Mustamäe poole. Järvele välja sõites jääb parempoolsesse ritta buss, rekka jne. Autojuht halustab ümberreastumisi vasakule, peeglist tagant tulijaid ei paista, ette suure auto tagant ei näe. Kui Teie oma rattaga jääte sellest suurest autost vasakule siis reastuja alustab manöövrit ning juht Teid sealt otsida ei oska. Tema auto esimene vasak nurk kohtub Teiega 2 raja vahel.
Nii et lugupeetud jalgratturid mõelge enne kui keset teed väntama kukute ning kui liiklusseaduse mõistmisest pole oimu siis väike näide ajaloost mis peaks suunama edasist tegevust:
-Tallinn Tartu mnt sügisõhtu pimedus. Möödasõidul sai avastatud et keset teed kõnnib inimene ning möödasõit lõpetatud nii et inimene jäi 2 auto vahelisse alasse. Peatudes ja politsei kutsudes selgus et tegemist oli tõendatud psüühikahäirega politseile tuttava isikuga mis edukalt vabandas ta tegevuse.
Siit siis viide, et enne kui keset teed jalgrattaga sõitma hakkate ehk lähete võtate ka vastavast asutusest dokumendi välja.

Väljavõte kehtivast Liiklusseadusest:
§31 (2) Jalgratta ja pisimopeediga võib sõita jalgrattarajal või jalgrattateel või võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, välja arvatud käesoleva seaduse § 48 lõike 1 kohase manöövri ajal. Jalgrattaga võib sõita ka jalgratta- ja jalgteel ning teepeenral, kui see on selleks kõlblik, ohustamata jalakäijat.

§48 (1) Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale.

Muudetud 21.5.19 08:12

Tlnas lennujaama ees oli rekka alla jäänud jalgrattur, keda kiirabi pumpas asfaldil...
Ma ei tea mis tast sai.
Mõtlesin veel ise, et tobe juhus, kõrval
suur ja lai kergliiklus tee..

Arusaamatu tõesti, endale väga meeldib rattaga sõita kuid neid põmmpäid ma ei mõista kes keset teed laiutavad ja mõtlevad, et on autodega võrdväärsed. Aga see kirumine jääb alati, ratturid vs autojuhid vs veoautojuhid vs lapsevankritega emad vs koerajalutajad.

Järvel on olemas ametlik eraldi asuv rattatee. Paraku on eakaid "kileviinereid", kes nimme pedaalivad sõiduteel, tekitades sellega liiklusohtlikke olukordi. Täna oli just uudis, et tuntud elukunstnik (nimi toimetusele teda) suutis Veerennis rongile ette sõita (?) Millest me üldse räägime kui mitte ratturistest, kes surma otsivad?

Pimedad, kurdid, ei kuule ei näe ja seavad ise oma elu ohtu sh maanteedel.

ostke hobune ja no problem

mingi osa veel selliseid idioote.kes lendavad vahelduva eduga kõnnitee-sõidutee-kõnnitee. oleneb kus mis tuli põleb. ega siis hoogu maha võeta.

matiga selles siiberdamises nõus, aga üldiselt ei näe probleeme. kõik me tahame liigelda.

Kõik. Ja liiklema normaalselt! Siis polegi probleemi.

No eks räägi siis nendega.

Helsingis on see igapäevane osa liiklusest et rattur autoteel sõidab. Peab harjuma mis muud ja ettevaatlik olema eriti pöörates.

Liituvad sõidurajad on muidugi jalgratturile keerulised, aga jalgrattur ei saa mitte kuidagi teleporteeruda liituva raja paremasse serva. Kui vahel on pidevjoon, siis see on isegi keelatud ja liiklusseaduse järgi on jalgrattur kohustatud sõitma nüüd juba teisel sõidurajal, kuni pidevjoon lõpeb. Seejärel reastub jalgrattur paremale, arvestades, et mingit eesõigust tal reastumisel ei ole.

"Autojuht eeldab et kõik täidavad liiklusseadust." - Välja arvatud kirjeldatud olukorras see autojuht ise, kes ei veendu oma manöövri ohutuses ja enda väitel ei saa veenduda, sest ta ei suvatse hoida pikivahet. Täpselt sama hästi võib juhtuda, et kõrvalrajal ei ole mitte jalgrattur, vaid liiklus üldse seisab, mida sa samuti veoauto tagant ei näe.

Pikivahe hoidmine ei ole oluline mitte ainult sellepärast, et sul võib raskeks minna, kui keegi peaks pidurdama. Pikivahe hoidmine on oluline ennekõike sellepärast, et vastasel juhul sa sõidad täiesti pimesi.

Lisaks veel, et pimesi (veo)autode tagant välja hüppavad autojuhid on jalgratturitele ohtlikud igal pool. Minul on näiteks napilt näinud autojuhiga, kes otsustas rekkast mööda sõita sisuliselt bussitaskus Linnahalli peatuses Põhja puiesteel, millisesse taskusse suubub Mere puiestee jalgrattarada. Sekund varem, kui see auto minu ja rekka vahelt napilt läbi vihises, olin vaadanud selja taha ning seal oli rahu ja vaikus. 2+2 maanteedel on samamoodi paremalt, ohutusalalt möödasõidukatse käigus tapetud vähemalt üks jalgrattur.

See, mida sa pead õiguseks eeldada, et kõik täidavad reegleid, on ikkagi soov teha manöövreid pimesi, eeldusega, et sinu tee on alati vaba. Ka see sinu õigus eeldada reeglite täitmist on väga neerudoonorlik lähenemine asjale. Statistika järgi kuskil 70% autojuhte rikuvad liiklusseadust sisuliselt kogu aeg. Eelda terviseks!

Kõige hullem on see, et jalgratturitele on kahjuks antud liiga palju õigusi ja kahjuks see tee servas sõitmine nõue võimaldab ka neil teel üsna palju laiata.
Idee kohaselt peaks need seadused olema jalgratturite kaitseks, aga pigem võimaldavad neil ohtlikult autodel jalus liigelda, mis küll ohutu ei ole.

Kahjuks ei ole minu teada ka sellist seadust, mis kohustaks jalgratturit kasutama kergliiklusteed, kuigi võiks olla.

Muudetud 3.6.19 23:43

Las sõidavad!Neil ka vaja sõita!

autotee on autotee. ei tea, miks jalgrattad ja elektritõukerattad peavad AUTOTEELE ronima.

https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021?leiaKehtiv#para
2

Ei ole olemas autoteed!On olemas sõidutee ja jalgratas on sõiduk?

jalgratas on vähemalt kaherattaline sõiduk, mis liigub sellega sõitva inimese või inimeste lihasjõul pedaalide või käsiväntade-hoobade abil. Jalgratas võib olla varustatud ka elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti. Jalgrattaks ei loeta ratastooli, mis on ette nähtud liikumiseks puudega isikule;

Kui on üle 250 w siis pole tegu enam jalgrattaga ja kergliiklusteele pole asja