Sisene

Foorumid

Küsimused ja arvamused automarkidest

foto@auto24.ee

Küsi spetsialistilt

Tehnika

Sõidukite modifitseerimine ja tuunimine

Mototehnika

Teised sõidukiliigid

Muud foorumid

Autosport

TEEMA: NAAST VÕI LAMELL?

11:59 29.10.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Äkki sind segavad pikad sabasuled ?
12:12 29.10.2004
Katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Ikka püüad rääkida aiaaugust, kui mina esitasin küsimuse aia kohta, kuidas see siis minusse ei puutu? Samas esimene sinu väide ei pea kindlalt paika, ei usu mina et siin on inimesi, kes väidavad, et naelad mitteüksraas ei kuluta teepindu. Juhtimisoskusest pole varem juttu olnud, seega sinu väitlusoskusele järjeks väidan, et kõige ohtlikum on, kui loom teele hüppab, või, kui kaks autod kokku põrkavad, need ei puutu teemasse, nagu ka hetkel sõiduoskus... Ja tee-ehitus Venemaal ja tee-ehitus Eestis olid juba veneajal kaks eri asja, Kui oled hiljuti saanud sel käia siis saad aru millest räägin, seal on teed ka väga vähese naelte kasutamise tagajärjel kümme korda kehvemad, kui Eestis(teeehituse kvaliteet veelgi hullem, kui meil- ja seda läbi ajaloo), nad lihtsalt "järgivad" Euroopat, nagu meil püütakse teha, aga kuidas siis ikkagi suudavad need teed vastu pidada, kui kasutustihedus on sama??? Et kõvem pind? Ma ütleks , et ka kõvem aluspind ja kvaliteetsem töö. Mis puutub ohutusse, siis see on täitsa uskumatu, kuidas püüad väita, et halvema pidamisega rehv on sama ohutu, kui parema pidamisega rehv... See ei ole nii, loomulikult kõik oleneb inimesest, aga sinu loogikat järgides oleks kõige targem rehvide arendustöö seisma jätta ja inimestele slikid talveks alla panna, kuna nad siis kõik hästi aeglaselt ja "ohutult" sõidaksid???
12:30 29.10.2004
nolk (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Suhtkoht mõttetu vaidlus, nagunii jääb igaüks oma arvamuse juurde. Aga teedeehituses peaks tõesti midagi muutuma. Keegi hiljuti käis välja mõtte, et tuleks lõpetada riigihanked vähempakkumistele, võibolla siis muutub midagi. Kui teed OLEKS korras, arvan et, lamellide kasutajaid oleks ka rohkem, sealhulgas ka mina.
12:37 29.10.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Sa ajad minujaoks segast juttu. Ära omista mulle mingeid omi mõtteid
ja ära mõtle välja mida ma olen väitnud. Seda mida ma olen väitnud võib eespoolt lugeda. Ja kuidas see minu väitlemine peaks sinu ohutust segama. Sõida rahus edasi mis kummiga iganes, kui sa usud, et see pakub sulle sinu mõtteviiside juures 100% turvalisust. Ok?
13:00 29.10.2004
wrx (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Naastrehvid on kasutatavad ainult ühe talve , hiljem võite nad rahus minema visata.Lamellrehvi omadused püsivad vähemalt kaks hooaega.Loomulikult kui sõidate vähemalt 15 000 km talve jooksul.
13:11 29.10.2004
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Nüüd püüad sina omi mõtteid mulle omistada... Ka sa siis ei püüagi väita, et naast ja lamellrehv ühtemoodi võrdselt ohutud on, usun, et ma pole ainuke, kes sinu jutust nii aru saab... Mis puutub väitlusoskusesse, siis: Küsisin, et miks peab vana tee hästi vastu ja sa hakkasid rääkima Moskva plaanidest moodustada mingit komisjoni, sellele viitasin oma segase loomajutuga, lootes, et saad vihjest aru(tundub et ei saanud)... Niipalju siis sellest, mis väitlusoskust puudutab...
Mis ma tahan väita, kõik sinu jutud on õiged, aga su jutt sobib äärmisel juhul Leetu, või Saksamaale, või Taani, kus kliima oluliselt pehmem, kus talvine teehoole äärmiselt ülepingutatud(leedu siia ei kuulu kahjuks) la... Aga Eesti, kus paljudel teedel hakatakse üldse mingit lumetõrjet, peale lumesadu, heal juhul paari nädala pärast tegema, ei ole sellise kliimaga maa, kus lamell oleks parim valik. Mitte autojuht ei pea parandama teed(ja muretsema, et kas ta rehvid nüüd äkki liiast teed ei lõhu), vaid riik, autojuhi makstud aktsiisi eest, st. mina panen oma autole rehvid, mis minuarust mulle kõige paremini sobivad, nagu sa ütlesid: "mulle 100% turvalisust pakuvad" ja ma ei pea mõtlema sellele, et tee olukord nüüd halveneb, see on juba riigi tegemata töö... Läbi aktsiisi olen ma oma kahjud mitmekordselt juba ammu kinni maksnud!
13:18 29.10.2004
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
To wrx
Mine kooli, või mone õue teiste lastega mängima ja ära aja lolli juttu! Lamelli vähesed head omadused säilivad heal juhul aasta, teisel aastal on juba hoopis hullem lugu, eriti kinnisõidetud lumel ja jääl, Viimaste naeltega sõitsin kolm talve ja andsin rehvid autot müües kaasa, uus omanik arvas, et olen nedega vaid ühe aasta sõitnud, Iseasi on see, milline kummisegu kvaliteet veel oli, aga ise usun, et kaks aastat oleks kindlalt täie rahuga veel sõitnud... Iga oleks siis viis aastat olnud, rehvidsaid uued poest ostetud, Talveläbisõit oli ca 13-15tuh km(aastas veidi üle30tuh km) Lamellidega olen ka sõitnud ühe talve, no kevadel jätsin vahetamata ja sõitsin suvega rehvid läbi, usun, et kui oleks jätnud vahetamata, siis oleks saanud teise talve veel ka sõita, aga oleksin ennast roolis ikka väga ebakindlalt tundnud...
13:24 29.10.2004
timur paabulind (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
sabasuled ei puutunud asjasse mäel on kas kinnisõidetud lumi või jää ja liivatada ma ei viitsi.
20:40 29.10.2004
ERMS (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Taanis on teed hullult rööbastes ja asfalt kuivast peast ka libe(Lääne-Jüütimaal).Seal nagu naelu ei kasutata?
Leedus sõidab tavatalverehvidega(naastudeta) enamus aga nt.kiirteed on hullult rööpas!(NB!Talvel kiirteel sõiduautodele lubatud suurim kiirus 110km/h suvel 130km/h)Põhja Saksas sama lugu kõrvalteedel.Kiirteed tundusid normid.
Kuidas seda lahti seletada?
09:50 30.10.2004
Tuudur
Re: Naast või lamell?
ERMS i jutu jätkuks on veelgi hullem olukord Poolas, kus kõik suuremad maanteed on nii hullult roopaid täis, et madalama auto põhi lohiseb vastu asfalti. Ka seal on enamus liiklejaist kas sõiduautod lamellidega, või siis ülekoormatud veoautod.
10:25 30.10.2004
jkkj (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Vaadake rööpaid Tln-Trt maanteel Mäos. Need on tekitatud PAARISVELGEDE poolt.
14:32 17.11.2004
Heilts (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Kogu seda juttu lugedes jääb mulje, et see oleks õige või too. Lamell jääb lamelliks ja naast naastuks ning nad ei trumpa üksteist nii üle, et oleks ainuõige kasutada üht. Lamellidega naast ei ole enam kasulik kiirustel 70 < km/h, siis tõuseb naelte peale. Liiklussaates "Stop" rehvimüüja rääkis.
14:59 17.11.2004
Algaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Mind kui algajat huvitab rehv, millega esimesel lumel kiiremini pidama saab?
Ja nagu ma kohati mölaks kiskuva jutu vahelt lugesin, on selleks ikkagi naastrehv.
21:46 17.11.2004
algajale (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
naast,naast ja veelkord naast.
12:47 18.11.2004
Comma (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Seal saates esitatud fakti võiks veidi korrigeerida, mitte naast ei tõsta kummi üles vaid lööb hooga jää laiali ja ei haaku enam kuhugi. Ehk rehv muutub tavaliseks mitte niipehmeks lamellrehviks.

Esimese lumega sama asi, kui on _jää_ all, siis nael, kui pole võib korralik lamell kiiremini pidama saada. Need taastatud lamellid aga seda pole.

Samas, kes paneb sellise taastatud rehvi, sõidab vajalikes kohtades aeglasemalt!
13:23 18.11.2004
totu & taibu (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Naastu ja lamelli peamine erinevus on selles,et naast jõuab esimesena asfaldini,kui rattad ringi käivad.:(
16:33 18.11.2004
nujah (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Roopad on ikka 90% naeltest. Aga näiteks ristteedel ja fooride taga, kus juhil aega neid "imetleda", pole tegu valdavalt kulumisjäljega vaid "kortsudega" - vedage näpuga mööda laudlina, saate aru. Asfalt ei ole ega saagi olla päris jäik vaid ikka "aeglaselt veniv". Huvitaval kombel lubatakse Soomes naeltega paljal asfaldil kulgeda alles alates 1. novembrist, kuigi riik nagu meist põhja pool. Põdrad vist oskavad pappi paremini lugeda!
Aga kummad osta - ma soovitan lamelle. Ühtpidi teesõbralik ja teispidi ei tekita kindlustunnet, et mul naelad all, mis muga ikka juhtub. Sest just siis juhtubki. Tagaveolisega sõites andis lamell aegsasti teada, kui libedaks kiskus (umbes nagu kruusateel, et saba kurvis kergelt lohiseb) ja asja sai lihtsalt kontrolli all hoida, naelaga on äraminek vähe äkilisem.
16:47 18.11.2004
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
Just vastupidi!tahaks näha, kuidas sa lamellidega kiilasjääl kurvides vaikselt saba lohistad:)))naelaga äraminek ei ole äkilisem sellest- kui ära kisub lamelliga, aga kuna naeltel on jää puhul veidi enam pidamist, siis on teda lihtsam tagasi tuua... Aga reegel juba sada korda kinnitatud: roolitaga olijast on kogu värk kinni!
16:53 18.11.2004
. (registreerimata)
Re: Naast või lamell?
a millegipärast viivad enamus roopaid just BUSSIPEATUSTESSE!!!!
17:17 18.11.2004
Kärss
Re: Naast või lamell?
Teema on paisunud liiga suureks postituste arvu poolest. Sulgen ja teen uue, kus võib arutelu jätkata, sest seda teemat võib vist lõpmatuseni arutada
:D
22:47 18.11.2004
Sisukas_komm ija (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Tallinnas ma küll naelale rakendust ei leia. Siin ju talvel teed vesised koguaeg, igast p***ka on kõik kohad täis. Ja ongi kasulikum lamellidega sõita: müra vähem, auto puhtam (pigist) ja teed jäävad ka alles.
23:30 18.11.2004
Gislaved (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
see naela müra on aotos ka kõvasti kinni, täna allakruvitud uus gislaved oli praktiliselt sama vaikne kui suvine Conti premium .
07:03 19.11.2004
F. (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Naela müra kostub sisse riisidesse, ka Ladas oli kuulda.
Paksema uksega ja logaritega autos ei kuule ma küll midagi häirivat
(aastate lisandudes muidugi kuulmislävi muutub... :o( ).
08:20 19.11.2004
M G3 (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Teema ammendas ennast juba, milleks veel "kummi venitada"?
11:23 19.11.2004
tojootik (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Bridgestoni nael teeb küll eriti kõva lärmi, närve sööb kindlasti rohkem kui asfalti. Lamellkummi pole kunagi proovinud aga mõte töötab. Kui on hea auto siis ilmselt naela ei kuule aga kuni 250 000 peaks ikka kõrvaga vahet tegema.
12:58 19.11.2004
küssa (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Uus nael on parem kui lamell. Aga küsiks, et kui naelaga lumevaene talv mööda asfalti klõbistada, siis palju sest paremusest veel alles on? Ega keegi ju kogu aeg tutikatega ei sõida?
Psühholoogiliselt on lamell parem, inimene ei looda liigselt naelte peale.
13:07 19.11.2004
Viljar (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
LEEDUS keelustatakse aastaks 2007 (või 2008) naelrehv!
See juhtub ka varsti eestis.
Kuna mina olen kogu aeg lamelli sõitnud, ostan homme uued naelad ja aastaks 2007-2008 on nad täpselt ära kulunud, et võib minema visata :)
(eila oli päris õudne suvekummiga mõõda Tln-t lasta...arvasin, et põhimagistraalid on ainult suurest sõitmisest ainult märjad, kuid kell 00.30 sadas laia lund ja teisi autosid polnud...päris mitu kriitilist juhtumit sain endale põhjustatud)
14:19 19.11.2004
joss (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
soolamise võiks ära keelata. talvekummid nagunii kohustuslikud. parem kõvakstallatud lumel sõita, kui autod soolalögast puhastada. kui temperatuur alla -7 langeb, hakkab soolvesi jäätuma ja teed muutuvad veel libedamaks, kui ilma soolamata oleks olnud.
14:20 21.11.2004
sethel (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
to JOSS jumala õige jutt!
16:54 21.11.2004
Cutter (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Kumb siis lbedam? Kinnisõkutud lumi e jää ver külmunud soolapuder. Talupojamõistus kipub arvama et esimene libedam sest külmunud soolalödi reljeefsema pinnaga. Seda teemat naast v lamell võib jätkata lõpmatusemi, ka peale 2008a! Hakkab juba seebi järgi lõhnama.
08:40 22.11.2004
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Leedu ja Läti kliima erineb nii temperatuurilt, lumerohkuselt kui ka nö. talvepikkuselt oluliselt Eestist! Kõik on suhteline, hoitke mnt.-d kohe peale lumesadu puhtad, siis võiks isegi mõelda lamellidele, aga ka sel nädalavahetusel oli neljapäevane lumi alles laupäeva pealelõunaks ära lükatud ja tee soolatatud, see siis Peterburi mnt-l. teine sõidurada oli ikka väga libe ja seda kolm päeva jutti!!!
12:45 22.11.2004
Kärss
Re: Naast või lamell? vol.2
Soomes on kombeks puhastada teed lumest kohe, ning rannikust eemal ka ei soolatata eriti. Pidev kiilasjää maanteel ei välista sugugi lamellkumme. Pigem vastupidi, need kes elavad tasasel maal, kasutavad ka siin lamelle. Ise elan aga sellises mägises kohas, kus ilma naastudeta pole eriti midagi peale hakata. Eestis on samas niipalju väikesi maateid, kus ei jõuta lund koristada ning see kinnisõidetud lumi muutub kevadel kiilakaks, ikka päris pikaks ajaks. Ka seal on sel ajal päris ohtlik naastudeta liigelda. Naelkummide keelamine võib tulla kõnealla, kui kliimasoojenemine muutub veelgi kiiremaks, kuid vaevalt Eestis 2008 aastaks talved juba nii soojaks on läinud:))
16:17 22.11.2004
ott (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Kui ma tean et mul on kogu aeg kinni tambitud lumi, tean kuidas sõita ja käituda. Kui aga see soolavesi mingil momendil jäätub või ebaühtlase laotuse tõttu kohati külmub -5 juures , kohati -15, kohati on märg asfalt, kohati must jää. Vot selline asi on jama. Ja ohtlik. Sõidan enamuse kruusateel, kus on enamuse talvest hästihööveldatud kõvalume kiht ja elu on ideaalne. Nordic 2 peab mis mürin. Halvaks läheb siis kui linnameestel juba asfalt kuiv, kuid kõrvalteedel hakkab sula. Siis on nädal hirmu, sest selle sula lopa+ alusjää peal ei pea mitte miski.
09:11 23.11.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Viimasel ajal on üha rohkem hakanud kostuma ka arvamusi selle kohta, et tänu üha paranevatele jää-lume omadustele (= rehvi pehmusega)muutuvad "moodsad" talvekummid üha ohtlikumaks palja asfaldi peal sõitmiseks. Seda on ka mõnest rehvitestist läbi käinud. Oli vist eelmise aasta TM-i talverehvide test, kus ühe tuntud tootja lamellkumm tunnistati lausa mittesoovitavaks tänu olematutele asfaldiomadustele. Leiti, et võib tekitada lausa otseselt ohtlikke olukordi tänu oma ettearvamatule käitumisele "pidava pinna" peal sõites.
09:13 23.11.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Nii et, kah suhteline, mis piirini on mõistlik ja kustmaalt edasi enam ei ole see talverehvi "pehmuse arendamine".
09:17 23.11.2004
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
See eelnev jutt, kummisegu pehmusest käib siis peamiselt lamellide kohta...
09:40 23.11.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Ma arvan, et vahet pole on ka ju naastrehvide lamellidega osa samast segust nagu lamellkummidel. Kusjuures naastrehv jääbki siis ainult selle kõvema seguga naastudega osa peale kandma asfaldil ja toetuspind asfaldil jällegi väga ahtake.
10:53 23.11.2004
Comma (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
See jutt, et lamellrehvi pidamisomadused on olematud vajab täpsustamist, millega võrrelda. Kui võtta suvetingimustes pidamine võrreldavaks n.ö High Performance sportliku kummiga, siis küll. Aga nüüd väita, et korralik lamell jääl/lumesupis peab paremini kui kuival asfaltil?! Kasutaja peab teadma oma võimekust antud oludel ja kui keegi arvab, et talvelamelliga suvel võib sõita kui sportrehviga, siis on ta ise loll.
10:59 23.11.2004
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
kas väidad, et naela ümbritseb teistsugune kummisegu, kui see, mis naelkummi lamellides on??? ei usu... Naelrehv tehtud kõvemast segust, kuna naelad kompenseerivad kõvema kummisegu kehvema pidamise. Ja "Comma" jutt samuti õige!
11:14 23.11.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Eriti palju on varjante või, millega lamellrehve võrrelda ? Iga lamellrehvi (või üldse talverehvi) omadused on paljal asfaldil tükki viletsamad, kui ka ühel täiesti keskmisel suverehvil. Mida suuremaks läheb talverehvi kiirusindeksid, seda väiksemaks lähevad ka vahed suverehvidega võrreldes, aga võrdsed pole nad ka ühesuguste kiirusindeksite juures mitte. See on ikkagi kompromiss-säästuvarjant, sõita talverehvid suvel "lõpuni". Keda asfaldiomadused külmaks jätavad (või kes vahet ei tunne - on ka selliseid) see võib seda loomulikult teha. Aga esmajärjekorras peaks arvestama, et kasvõi hädapidurduse korral auto nii hästi pidama ei saa, kui suverehvidega ja üldse igasugused järsud manöövrid pole soovitavad ja võivad viletsalt lõppeda.
12:06 23.11.2004
Comma (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Suvel lõpuni sõit on ohtlik? Keskmine autojuht on talve lõpul piisavalt julge, et suvatalverehviga vähemalt 90 sõita suvalise kattega, alates soolalõgast kiilasjääni, teel. Siis nüüd sama rehviga kuival asfaltil tuleb lisaoht kuskohast? Me ei räägi muidugi madalalt lendajatest ;) Rehvitootjate unistus oleks toota loomulikult vaid üheks hooajaks sobivaid rehve.

Siiamaani oleks sobilik sõita esiveolise autoga ühe lamelliga/naelega kaks hooaega, misjärel jääks vaid esiteljel olnud suvekasutusse. Tagumine rehvipaar jääks järgmise talve esipaariks ja taha uued. Võib ka vastupidi, aga see eeldab juhilt veidi rohkem autotunetust, kuna just paksemas lumes võib kulunum ning vanem paar veidi rohkem tavalisest külglibisemisse sattuda.

Igatahes UG500 oli see suvi igati korralik, Saue-Pärnu MNT kurvi sai kuni 70 sõita, üle selle oleks häbi vilistava kummi tõttu. No spetssuvekaga (profiil 45, R17 ntx.), madaldatud vedrude ning jäikade amortidega saaks võibolla ka 90'ga samast kohast läbi aga kas on vaja... ?
14:14 23.11.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Pole nagu mõtet segi ajada kahte asja, et kas saab või kas on liiga ohtlik. Loomulikult saab, kui sa ei esita suverehvi omadustele eriti kõrgeid nõudmisi. Saab ka suverehviga kuidagi sõidetud talv läbi, aga kas tänapäeval on sellel mõtet? "Point" on nagu selles ja nagu nimetusedki ütlevad - ühed on mõeldud kasutamiseks talvistes oludes ja teised suvistes oludes. Väidetavalt saab ka sea seljas ratsutada, aga üldiselt tehakse seda hobustega.
14:18 23.11.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Ja ma arvan veel ka seda, et sa ei kujuta omale lihtsalt hästi ette, mida võiksid tähendada need "kõrged nõudmised". Ja selles pole ka midagi imelikku, kuna enamik autokasutajaid ei kasuta ära ei talve- ega suverehvi kogu potensiaali vastavates tingimustes.
14:22 23.11.2004
Comma (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Õige, aga nad kuramused hakkavad väikeste tähelepanekute korras seda meedias inimestele pähe taguma, et "Osta, osta, osta". Igaks talveks uued ja iga paari suve tagant uued. Kuid ega õnnetuste hulk sellest vähene, kui rehvisegud paranevad, kihutada annab rohkem ;)
14:24 23.11.2004
Comma (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Kuigi, nagu on kuskil välja käidud mõtet, tehku siis juba talve-suvekummid. Ühe talvega kulub "taliosa" maha ja alles jääb suvekumm. Ja nii iga sügis uued alla.
15:48 23.11.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Asi pole ainult kummisegudes, vaid ka rehvikarkassi ehituses jne. Ja põhimõtteliselt on ju sellised universaalkummid ka olemas, enamuses küll džiipidele mõeldud või õigemini džiipidel kasutatakse selliseid universaalrehve rohkem.
17:22 23.11.2004
totu & taibu (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Kui me siin ei arutleks,siis rehvitootjad vaevalt teaksid ,mida toota.:))
16:31 24.11.2004
ats (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
ja siis tehakse pisike statistika, et kas odavam on teid remontida või kirjutada 350 inimelu korstnasse. nael jääb lihtsalt hakatakse eht siis juba sellist naela tehema mis väga teid ei lõhu :)
16:34 24.11.2004
ats (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
aga mis need lamellifännisd siis teevad kui paar nädalat tallinnas asfaltil kimanud ja järku ema maalt helistab ja külla kutsub?
18:55 24.11.2004
joss (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
kuni 90-ndateni sõideti aasta läbi suvekatega (ka emale maale külla)ja inimelusid kirjutati vähem korstnasse, kui praegu. soomes teid ei soolata (va bussitaskud ja veel mõned erijuhud) ja raskeid õnnetusi 1000 auto kohta oluliselt vähem kui meil. õnnetuste põhjust tuleks ikka rooli tagant otsida.
08:20 25.11.2004
to joss (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
enne 90daid oli ka autosid, kaks korda vähem, ja nende suvekatega pold asi sugugi mitte ohutum, liiklusvool oli meeletult aeglane- pane nüüd autole samad rehvid alla mis tol ajal olid, siis väikese lumega Tallinnas elu seisab... ei ole mõtet võrrelda aega mis olnud, või mis on, 100 aastat tagasi polnud autosid pea üldse ja näe, önnetusi autodega ka mitte;)
08:37 25.11.2004
kuri (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
kõige tähtsam on tihend mis on rooli ja istme vahel
11:52 25.11.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Võiks vast veel öelda, et kui oled "peaga" juht saab ilma probleemideta hakkama mõlema rehvitüübiga. Ühega paremini ühtedes tingimustes, teisega teistes.
11:53 25.11.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Kui seda "pead" aga napib, siis probleemid tulevad nii või teisiti, olenemata talverehvi tüübist.
20:57 25.11.2004
hull (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
mina sõitsin eelmine talv lammellidega mil ole mustri sügavus alla ühe millimeetri. märtsiks olid traadid võljas. kus juuris sõitsin kogu talve-iga päev nii linnas kui ka maal. ühtegi plekimõlkimist polnud, inimesi alla ka jäänud, kraavi ka asja ei leidnu. olen nõus nendega kes sõidavad peaga mitte paari tonnise rehviga.
15:28 29.11.2004
to hull (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Sina vist sõidad küll t...peaga, mitte rehvidega. Ma olen ka sõitnud eelmisel aastal ca 200 tundi jommis peaga ja midagi pole juhtunud - ei plekki mõlkinud ega inimesi hukka saanud - kas peaks siis nüüd soovitama joobes juhtimist? Et kui rooli ja istme vaheline tihend peab, siis muu pole tähtis? Soovitaks sul lasta mõõta ära ajusagarate sügavus - see võiks olla üle 1 mm
11:49 01.12.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Arvata võib, et see igasügisene "tuline vaidlus" saab mõne aasta pärast nii või teisiti oma lahenduse. Lätis keelustatakse 2008 aastal naastrehvide kasutamine, vaevalt, et Eestigi maha jääb. Arutatud on ka varjante, et naastrehvidele pannakse teede lõhkumise eest mingi maks peale. Kuid see on vähem loogiline varjant, kuna on raske kontrollida.
17:05 01.12.2004
to ats (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Sa oled mingi muna või? Mul naine sõitis 6 talve lamellidega ja tagaveoga, ei mingeid EPSe, ABSe ega ka ühtki kolakat. Ema juurde maale hakkad lihtsalt 10 minutit varem minema, muud midagi. Pigem on lamell probleem jäisel ristmikul foori tagant kohaltkaapimisel kui maale sõitmisel.
07:47 02.12.2004
blaaaaaaaah (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
jäisel ristmikul lähed teise käiguga kohalt ja eimingit kaapimist.
maitea tegelt kasse värk mikromootoritega ka pädeb :)
zigulliga tegelt vanasti pädes.

kohaltvõtt pole probleem. pidamasaamine on palju olulisem.
08:20 02.12.2004
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Keelustaks pidurid aastaks 2010, siis oleksime ka eesrinnas millegiga??? see pole ju oluline, kuidas pidama saada, oluline on kohalt võtmine!!! Vaadake lätit!!! nemad on targad ja eesrindlikud!!!
08:23 02.12.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Ongi targemad. Lätis on teed tunduvalt paremad juba veneajast peale.
08:24 02.12.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Ja isegi, kui Eestis ei keelata, tähendab see seda, et Lätti sõiduks tuleb eestlastel naelad alt ära võtta.
08:32 02.12.2004
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
oled Riiast kaugemale(ida poole) ka käinud, seal remonditakse teeauke liivaga... Teed on megahullud...
08:48 02.12.2004
ERMS (registreerimata)
TO:VVV
Oled sa väga kindel,et Lätis on paremad teed?Teiseks kuskohast pärineb inf naastrehvide keelustamise kohta Lätis ja Leedus.Ühega olen nõus - Leedus põhiteed paremad,kõrvalteed aga ei kannata mingit kriitikat.Läti-Leedu vahet sõidan mitu head aastat-nii paarkümmend korda aastas erinevates piirkondades erinevates oludes.
10:47 02.12.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Leedu kohta ei oska öelda. Läti kohta on juba ära otsustatud ja konkreetne tärmin 2008.a.paika pandud. Andmed pärinevad Eesti ajakirjandusest, kust mujalt.
20:20 02.12.2004
ERMS (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Siis asi selge...
20:45 02.12.2004
*** (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
joss ajas õiget juttu, polnd terves vene riigis talverehve, lasti suvekatega mis olid ka enamjaolt slikid. Polnud seal midagi hirmuäratavat liikluses ja autosi oli küllalt ja ma ütleks et ei sõidetud aeglasemalt.
Muidu teema kohta arvan et lamell on natuke parem, sest põhiliselt on ju eesti teed p***a täis ja lamell läheb kll, sest paraku see naasti ikka sööb närve oma müra tasemega. Aga kõik väiksemad teed on sulaga kohe väga libedad ja uskuge isegi naast ei hoia paigal kui on erinevad rööpad ehk viib külje ette küll. Kui sa end üle ei hinda saad lamelliga ka kiilakal väga hästi hakkama. Ainult üks probleem on, koha pealt minek.
08:53 03.12.2004
totu & taibu (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Ja teine probleem on, pidurdamine.
09:32 03.12.2004
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Autode arv on vähemalt kahekordne võrreldes veneajaga, ja inimeste mentaliteet teine, aeg sõna otseses mõttes maksab(nüüd), ja see maksab ühtemoodi kõigile, veneajal maksis aeg vaid nn. musta volga juhtidele;) Ja nende veneaja suvekatega olen ma kaks avariid läbi elanud, ise polnud roolis, aga suure libedaga lihtsalt auto vajus kraavi, teisel korral sai puusse sõidetud, õnneks siiski väga vaikse hooga, sõideti muidugi aeglasemalt tol ajal!!!su närvid peavad siis ikka väga läbi olema, kui naastrehvi müra neid lausa sööma hakkab, ja tavaliselt ostes uued naastrehvid, paljude autode puhul pea olematu müravahe, esmane eesmärk on ju ikka autoga teel püsida, mitte seal oleva müra pärast närve kulutada, ütleks, et kiilasjääl lamellidega kulutab küll närve, usun, et rohkem, kui mõni lisa db autos... Ja kui ainus probleem on kohapeaklt minek, siis tõesti annan sulle soovituse, kõik, mis puudutab pidureid, kisu autost välja, saad auto kergemaks,ja saad ka kohapealt kiiremini minema, see on ju olulisim!
09:55 03.12.2004
pups (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Võrumaa kuplitel on see teema muidugi mõttetu, sest igaüks, kes on talvel seal piirkonnas sõitnud teab, et naastud ruulivad! Lääne-Eestis jälle hoopis teine kogemus, s.t. et pigem lamell;)
13:33 03.12.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
"Kiilastel mägedel" on kindlasti ilma naastuta raskem sõita. Aga muudes oludes kiilasjääl sõites mina küll ei väidaks, et saab oluliselt teistmoodi sõita naastrehviga, võrrelduna lamellrehvidega.
Ühtemoodi ettevaatlik peab ikka olema.
Mis puutub "veneaega" siis need Žiguli ja Mosse kummid olid arvatavasti ka pehmema seguga võrreldes praeguste suvekummidega. S.T, et pidasid talvel veidi paremini ja kulusid suvel kiiremini, kui praegused suvekummid. Olid oma kummisegult nagu mingi universaalkummmi taolist. Ja oma kogemusest, edasi ei saanud nendega ikka kuidagi lumetuisu ja -supi sees, eriti veel
VAZ-i "üherattaveolise" tagaveoga.
12:06 07.12.2004
ott (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Tegime väikese testi. Testis osalesid Michelini X-ice monteerituna Audi A-4 alla ja Master Nordic 2 B-4 küljes. Aeg viimase pühapäeva hommik, koht Kose- Kääpa tee. Kes teab seda kohta see teab, kes ei tea, ei tea. Ilm- tüüpiline Eesti talv (loe- vihmane), testrada- vesijää ja meeletud viraazid. Igaksjuhuks võtsime ka ühe Golf 4Motioni kaasa, kui asi käest peaks minema.
Jääl hullamise tulemusena mõned järeldused: 1. Igasugu peenelektroonika, lamellid ja vesine jää ei sobi üldse kokku. See udupeen A4 lihtsalt suri välja kui oli vaja tõusu võtta või vajus viraazides ära.
2. Kui lähete oma lamellidega külavahele vanatädile külla, võtke alati mõne naelrehvidega Quattro-omaniku telefoninumber kaasa.
3. Need kes räägivad naelrehvide keelustamisest, on sama kuritegelikud kui Stalin ja Hitler, sest nad on ohtlikud inimkonnale.
4. Kes räägib et lamell on parem kui nael, võtku mõistus pähe. Või kolige elama Põhja-Soome või Saksamaale.
Võtke või jätke!
10:55 15.12.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Miks sa arvad, et need inimesed millegi pärast on ohtlikumad lõppkokkuvõttes, kui need kes lõhuvad oma naastrehvidega üldiseks kasutamiseks mõeldud asfaltteid. Selle üle, et kas ja kui palju naastud asfaldit lõhuvad on palju vaieldud ka siin. Fakt aga on, et lõhub ja päris palju. Sellise uurimuse on läbiviinud ka Tallinna Tehnikaülikool, keda konkreetsed arvud huvitavad. Ja neid andmeid on sealt kindlasti ka võimalik saada (võibolla ka elektrooniliselt - pole uurinud).
Eks kaeva siis naastude keelustajad tulevikus mõnda euroopa kohtusse, kui nii arvad.
Ja mis lähenemine see üldse on: Nael on parem või halvem kui lamell või vastupidi. Siin on pikalt-laialt jahutud sellest, mis on kummagi head ja vead. Paljude jaoks on lihtsalt olulisemad oma mingid väiksed mugavused, kui üleüldised vajadused.
Ühes viimastest autoajakirjadest oli ka juttu sellest, kui tõsiselt häirib naastukasutajate müra näiteks Tallinnas Paldiski mnt. läheduses elajaid.
ja üleüldiste vajaduste peale sülitatakse.
20:55 15.12.2004
Kärss
Re: Naast või lamell? vol.2
TO VVV: ja lahendus? Et las neil kiilakatel mägedel elavad inimesed söidavad end surnuks ja autosi köverasse? Vöi siis kolivad "targemate" eeskujul Tallinnasse? ;) Ainus lahendus oleks äkki see, et maal registreeritud autole oleks naastrehvid lubatud, linnaomadele mitte (ja igal linnal on öigus teha erandeid, sest ka linnad on väga erinevad)? Vaevalt sellepärast keegi autot maale registreerima hakkab, aga see kellel VAJA, saaks oma söidud ikkagi söidetud (lamellidega paraku ei saa alati). Samas tekitab see ebavördse olukorra, kus maalt linnatulnud äkkpidurdusi tehes möne teise auto oma tagumikust leiavad. Ja kust yldse selline arusaamine, et naelkummid teed rikuvad ja neisse roopaid tekitavad (enamus roopaid on ju bussipeatustes, mis ei näe kunagi naelu). Äkki on asi hoopis vale koostisega/killustikuga valmistatud asfaldis, teele möttetult laotatavas keemias, teeehitajate töökvaliteedis, mis tagab neile teeremondi eest makstava palga ka järgmine aasta jne? Vördle näiteks Soomes kiirtee koormust (iga söidurea kohta kordades suurem mistahes teest Eestis), kus naastrehvid on all pea igayhel, kuid roopad tekivad yliaeglaselt. Kusagil on kliimast tingitud piir, kus naastrehvide kasutamine on inimelude säästmise seisukohalt yheiskonnale olulisem kui teedelappimine. Miks Sa arvad, et see piir on Soome laht? Ma pakuks, et see piir on pigem kusagil Lätis, kindlasti Eestimaast löunapool...
09:23 16.12.2004
ERMS1
Re: Naast või lamell? vol.2
**** ja karkudega käijad kasutavad jäisel pinnal liikumiseks reeglina **** otsa torgatud metallteravikku.Mine räägi neile mikropoorsest kummist...Saad kohe karguga!
Ott ja Kärss on siiski tõele kõige lähemal.
10:24 16.12.2004
Marko
Re: Naast või lamell? vol.2
ERMS1-le 10 punkti.
14:50 16.12.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
to ERMS:
Ega naastud rehvi sees tee invaliidist auto roolis tervet inimest.
Või teevad äkki mõne arvates ?
14:55 16.12.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Ja mis puutud kahjudest ja kasudest. Siis konkreetne Eesti oludele vastav uurimus on Tallinna Tehnikaülikoolis läbi viidud. Asi on läbi viidud täiesti pädevalt teadusliku uurimusena ja ei sõltu sellest mida keegi oma mugavuse tagamiseks eelistab. Mina olen rääkinud inimesega, kes seal osales. Soovitan teilgi tutvuda.
15:24 16.12.2004
to professor VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
"Täiesti pädevalt teaduslik uurimus, olen rääkind inimesega." Lahe. Ma sülitasin ükskord Savisaarele kinga peale, nüüd tean poliitikast kõike.
16:53 16.12.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Erinevalt sinust ma pole kusagile sülitanud. Ja rääkinud pole mitte lihtsalt inimesega, vaid inimesega, kes selle teadusliku uurimuse üks osaline oli.
Mul oleks kah lahe vaadata, mis siis juhtuks kui sa Savisaarele kinga peale sülitaks !!!
17:31 16.12.2004
Kärss
Re: Naast või lamell? vol.2
TO VVV: ei vaidle otseselt vastu isegi sellele uuringule, millele viitad (võiksid viidata lingi kujul, huvitab meist paljusid tegelikult), sest jagan seda arvamust niikaua, kuni räägitakse maanteedest või ranniku lähedal asuvatest linnadest. See, kes elab sellest maanteest aga 1 km eemal, peab samas kah koju saama (lapsed hommikuti kooli viima ja sealt pärast tagasitooma: nagu tead, siis kevadepoole libedal kummis kiilakal keelduvad sõitmast ka liinibussid). Ja just selle olukorras on üsnagi ükskõik, kui hea teistel on liigelda ülesoolatatud linnatänavail (millel on omad rahakotti laastavad tagajärjed), sest nende maal elavate inimeste hulk on veel praegugi (õnneks) piisavalt suur linnainimeste kõrval. St standard pole mitte see, millega 51% inimestest hakkama saab, vaid just need inimesed, keda me linnaummikutes ei näe, kuid keda on siiski piisavalt palju
12:04 17.12.2004
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Eks sellistes "üleüldistel otsustel" ongi see häda, et tekib kaks gruppi inimesi- ühed on rahul ja teised mitte. Ega sellepärast ei pea üksteisel "silmi peast välja kraapima". Igal vorstil on kaks otsa - igal mündil on kaks külge. Imelik on lihtsalt see, et väga paljud ei paista seda teadvat või sellest aru saavat. Sellepärast ei ole ma eriline selliste nägemuste pooldaja, kus mingit nähtust või asja taevani ja pühalikult kiidetakse või sama moodi laidetakse.
Kui asi on seadusandlikul tasemel paika pandud (lubatud või keelatud), siis pole ju siin erilist mõtet tegelda sellega, et oma arvamust teistele agressivse alatooniga sõnade abil "pähe määrida".
("Kärssa" selles loomulikult ei süüdistagi, sel lihtsal põhjusel, et ta sellega ei tegele).
See uurimus oleks kindlasti huvitav ülesse panna, aga ma pole TTÜ kodulehte "lapanud" (ei teagi täpselt kas seda sealt kätte saab). Sellest oli juttu ka ühes mitte eriti ammuses eestikeelses autoajakirjas, millises kahjuks ei mäleta, sest loen neid mitmeid ja käepärast paraegu pole.
Ehk käib siin TTÜ autonduse ja teeehitus valdkonnaga seotud inimesi, kellele see ei tohiks probleem olla? Või ei käi?
17:39 19.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Minuarust just sina ei saa aru, et igal mündil kaks külge on, tuues ainukesteks argumentideks naelrehvide vastu ja keelustamise poolt teede liigse kulumise, arvestamata et naelrehvil on tõesti inimelusid säästev omadus, ehk mündi teine külg, lamelli ainuke ja tõesti- ainuke eelis on see, et ta ei kuluta teid, kusjuures nalerehvid üks väiksemaid teelõhkumise põhjustajaid on!
Selles samas uurimuse on toodud ka ära, mitu inimelu säästetakse, ja palju majanduslikku kahju hoitakse ära naelrehvide kasutamisel.
See uuring ei anna eelist kummagile, vaid just näitabki mündi kahte külge, kus lõpsõna on umbes selline, et ühel juhul parandatakse teid, säästetakse plekimõlkimistest ja säästetakse inimelusid, teisel juhul parandatakse teid veidi hiljem, aga plekimõlkimisi on rohkem ja mõnigi inimelu on kaotatud, nii mõnigi inimene on vigane...
10:45 20.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Kui teed on lõplikult ära kulutatud ja igalpool tuleb 50 km/h sõita või pole üldse liigelda võimalik, siis muidugi enam probleemi ei ole. Siis ei hukku ka liikluses inimesi.
Tegelikult aga nii ei juhtu. Mida viletsamaks teed lähevad seda rohkem ohtlikumaks muutud kiirustamine, mis täiesti selgelt ära ei kao. Aeg on raha. Ja lähiajal aeg läheb ainult kallimaks, mitte odavamaks.
Praeguses olukorras olevatel teedel naastrehvidega sõitmine on sama, kui ravida alkohoolikut piiritusega.
11:03 20.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Aga kui suur osakaal ikkagi on naeltel teede lagunemisel?? selle on küsimus:)
Ilm, teeehitajad, sool ja rasked veokid on ka, tee kindlaks, mis siis nüüd see kõige hullem on...
Olen täiesti veendunud, et naelte osakaal ilma suhtes on imeväike, alkohoolikut ongi võimalik vaid piiritusega ravida, j aväga suure koguse piiritusega, alkohoolik ei saa kunagi terveks, isegi mitte siis, kui ta seda näiliselt on... aga mis see siia puutub?
meil siin hetkel sajab lund ja 5cm on juba maas, maateedel ilusasti jõutud juba esimene lumekiht kinni sõita.
Praegustel meil veel isegi eelmisest lumest jääd alles... sina aga arvestad vaid linnaga, ja seal peaksidki sa lamellidega sõitma nagu korduvalt soovitanud olen.
Palun ütle, mitu kg asfalti auto kulutas 1km? see nr on kunagi läbi käinud, aga ei suutnud leida, olen kindel, et sul see peast tuleb. siis saaks ehk vaadata palju see nael ikkagi tegelikult kulutab seda teed.
11:04 20.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Huvitav kui ohtlik on muidu kiirustamine jääl lamellidega?:)
Aeg on raha, see oli jub aminu väide eelnevalt naelrehvide kasuks:)
12:20 20.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Tegin väikese arvutuse Sinu kunagi välja hõigatud arvu järgi, mainisid kuskil varasemas teemas, et naelrehvid rebivad teelt 1km 0,03kg asfalti(ehk 3kg/100km)
peterburi mnt. alguses liigub ca 25000autot päevas, see on kõige tihedama liiklusega ala Eestis(kuni nehatuni)
Oletame, et Eesis kasutatakse naelu kuskil 120päeva aastas, ja autode koguarvust ca 75% kasutavad naelrehve, siis aastas läbib seda lõiku kokku 2 250 000 autot, ehk 1 km peale sinu arvutuse järgi rebitakse üles kokku 67500kg teekatet, ehk ca 17m3 teekatet, teelaius seal kokku ca 10-12m? arvestame siis 10, et vähegi asja hullemana näidata, siis lihtsa matemaatika abil saame teada, et eesti kõige tihedama liiklusega lõigul söövad naelad ära aastas kokku ca 1,7mm, seda siis kõige-kõige tihedama liikusega lõigul et asja veelgi sinule soodsamaks teha arvestame, et 80% teest puutub autoratastega kokku kuskil 5m teelaiuse ulatuses(nn rööbastekohad), seega kulutavad naelad ühe aasta jooksul rööpaid kuskil 3mm ulatuses, seda kõige tihedama liikluseg alõigul eestis! Nüüd võta joonlaud kätte ja vaata kui palju on 3mm, arvestades, et teekatte paksus vähemalt 10ca tema paigaldamisel on, siis peaks sinu antud andmete järgi kuluma kolme aastaga umbes 1cm sügavused rööpad selleele kõige tihedamalt kasutatavale lõigule, seda 1cm ei ole peaaegu tundagi, meil aga pinnatakse seda lõiku pea iga aasta, ja pannakase seal kuskil 2-3cm uut katet peale just rööbastesse, aga ikka rööpad süvenevad, teoreetiliselt peaksid naelad kulutama asfaldi kriitilise piirini, mis hakkavad tekkima augud kuskil 15 aastaga???? -ehk asfalt hakkab tõsiselt ujuma, kui ta paksus jääb alla 5cm
Nüüd ma küsin, misk on augud, rööpad vastvalminud(aastaid kolm neli ehk tagasi) lõigul mis algab Kiiust Tallinna poole? Kusjuures, kui ma ei eksi on sea lõiku pinnatud juba kaks korda(ehk pandud ca 4cm katet juba rööbastesse) just rööbaste kohalt, kusjuures seda lõiku läbib märgatavalt väiksem arv autosid, kui linnapiirilt Nehatuni, kusjuures see tee on vaid mõned aastad vana. Mis põhjustab selle, et see tee on auke otsast ääreni täis, ja juba kaks korda on täidetud rööpaid, kui sinu loogika järgi peaks olema naelad seal ehk vaid kolme aasta jookul ja arvestades väiksemat liiklustihedust 1cm kulutanud, selle tagajärjel ei peaks teed pindama kaks korda ja selle tagajärjel ei peaks kohe kindlasti tee auklik olema!
12:29 20.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Mis ma tahan ütelda, et väga *****des teedes ei ole süüdi naelad, on teisi hulg aolulisemaid tegureid!
Ja samas me ei saa kunagi teada, mitu hullu õnnetust on naelrehv seal ära hoidnud, võibolla ühtegi, aga võibolla 5 või 10? Kas 5 elu aastas kaalub üles 1-3mm teekulutust aastas? kas 10elu kaalub?
Nüüd, mis ei puuduta Peterburi mnt, Tartu mnt-d, või pärnu mnt-d, siis ülejäänutel teedel on liiklustihedus kordades väiksem(3-4 ja enam korda), kui eelpool mainitutel, seega ka kulumine on väiksem.
14:27 20.01.2005
joss (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
keskeuroopa (konkreetselt saksamaa) statistika näitab et naastude keelamise tulemusena 'hullude õnnetuste' arv st. surma või raskete kehavigastustega lõppenud õnnetuste arv mitte ei suurenenud vaid vähenes peale naastude keelamist. kergete õnnetuste arv suurenes rohkem, kui eeldati.
raskete õnnetuste arv vähenes, sest liikluskiirus vähenes, kui teed olid lauslibedad - soola seal ei kasutata.
kergete õnnetuste arv suurenes eeldatust rohkem,sest naastud kraabivad ristmikel tee karedamaks. lamellid jälle vastupidi hõõruvad libedamaks.
14:43 20.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
sa võrdle Saksamaa ja Eesti kliimat:) jah, see aasta on küll üsna sarnane, aga ma usaldaksin pigem Rootsi, või Soome statistikat. Ja ka eestlaste statistikat, Nende statistika räägib vastupidist.
Saksamaal kasutatakse soola niiet tapab, või on see miski mu keemia, seal on ka härmatisega need puisturid teel, meil tulevad siis, kui 10 cm on ja maha sadanud...
Mis arvad, kes on riigile kasulikum, kes kahjulikum kas surnud juht, või invaliid?
Karm tõde.
14:54 20.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Saksamaal talve kekmin etemperatuur on kuskil 0-1 kraad sooja, Eestis talve kekmine kuskil -5C?
oluline vahe juba lumekatte tähtsuse osas, selle pikkuses. saksamaal on teehoole hoopis midagi muud, kui meil. Olen näinud nö. härmatisega lumekoristusmasinaid "lund" lükkamas.
Isegi tänavuaastane talv meil siin on karmim, kui saksa kekmine talv, mäestikud muidugi välja arvata.
Isegi Rootsi on suures osas palju-palju pehmema talvega, kui meie. Samas kinnitavad uurimused, et elusid säästetakse!
15:08 20.01.2005
Pets (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Mõni mees siin räägib, et oli laipu vähem enne kui talvekumme polnud. Jumala vale. Kui kellegile sattub ametlik nõukogude aegne statistika kätte mis avaldati raamatus Inimene Sõiduk Tee. kuskil kaheksakümnendate keskel siis viimane aasta kus alla saja laiba oli oli 46. Hiljem olid kõvasti üle kahesaja kolmesaja. Kuuekümnendate keskel kui mootoraturite kiivrid muutusid kohustulikuks tuli tagasilöök kuid korraks. Arvestades autode hulka ja kasutamist. Tol ajal ikka iga mees pissil autoga ei käinud ja vähe oli neid kes iga ilmaga iga päev ringi uhasid. 100 kilti tööl ka ei käidud. Nii, et praegust autode hulka ja keskmist läbisõitu arvestades on palju väiksem tõenäosus surma saada. Arvestades veel, et vanasti ikka oli mõni üksik noor juht kes enne sarvede mahajooksmist auto vabalt kätte sai. ikka isa oma suure lunimise peale korraks või kärutati mingis autobaasis vana veokaga ringi. Nii, et talvekummid on palju ära teinud ja vaatamata autode arvu ja aastase läbisõidu mitmekordsele kasvule pole surmajuhtumite arv kasvanud. Praegu lihtsalt veel pole laipagi teel ära viidud kui netis juba üleval ja jääb mulje, et kogu aeg juhtub aga vanasti ei juhtunud. Mina sõidan naastuga kuna maal ikka jääd hätta. Tänavu veel eriti kui kõrvalteedel on kinnisõidetud lumi jääks muutunud. Vesi peal ja tee parasjagu rööpas nii, et rehv täis tallaga ei toeta lamelliga ikka sitem ja rehv tuleb valida kõige sitema olukorra järgi mitte loota, et äkki nad ikka teevad maante minu tööleminekuks korda.
15:13 20.01.2005
deathdog
Re: Naast või lamell? vol.2
kui meil ka teed suudetaks puhtad hoida siis võiksime siin vabalt ka naastud keelustada ....ma arvan et ka kõige suurem lamelli vastane olek nõus kui riik garanteeriks et minu igapäevased 100 km (minu isiklik km-traas) kulgeks jää vabalt sõitma lamellidega ...aga nii kaua kui seda ei suudeta teha siis ma eelistan sõita naastudega ...ja see et teed kehvad on see juba riigiisade süü ....kui palju on huvitav neid kordi olnud kui ei ole suudetud eruoopa raha saamiseks lihtsalt projekti kirjutada .....kuhu on pandud need miljonid mis tulevad kütuse aksiisist .....millest 70% peaks minema tee ehituseks .....lihtsalt selle rahaga on lapitud riigi eelarve auke ...sellest ka suured augud tall´inna tänavates(ka mujal kindlasti) ....aga meie riik oiab ju kokku uut moodi ....selle asemel et igal valitus ametnikul oleks üks auto (keskiset kallim)on on nüüd kaks (ergma oli vist üks selline) üks odav ja teine esindus auto ....mis siis sellisest riigist tahta ,tulebait oodata ja järgmistel valimistel mitte sama lollust teha nagu viimastel valimistel sai tehtud :)

15:14 20.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Erinevates uurimustes väidetakse muideks, et üks keskmine naastrehv
loobib asfalti 100 km peale ülesse 3-5 kg. Autol on all neli naastrehvi (tavaliselt). Eestis tehtud uurimuse järgi läheb teelõik "rööbaste remonti" siis, kui kilomeetrise teelõigu pealt on minema lennanud 129 tonni teematerjali. See on konkreetne statistiline Eesti keskmine. Viimasel ajal suudetakse teepinda tagasi panna kaaluliselt vähem, kui seda arvutuste järgi minema lendab. Ja arvata võib, et selline olukord kestab veel mitmeid aastaid (ise arvan, et 5-10 kindlasti). Ja mina isiklikult sõidaksin parema meelega teedepeal kus poleks üldse rööpaid, rääkimata sentimeetristest vagudest. Millal sa viimati nägid, et uuendati teelõiku Tallinn-Nehatu? Kindlasti pole ka uue pandava asfaldi kvaliteet igal pool ühesugune. On ju täiesti selge ja loogiline, et pehmem afalt kulub ka kiiremini. Ja nendest "naastujumaldajatest" jääb selline mulje nagu me sõidaks aastaringi kiilasjääl. No sõida siis aeglasemalt seal kiilasjääl, kui muidu sõidetud ei saa. Või paku välja konkreetseid andmeid, kui palju on võimalik saavutada ajavõitu mingi distantsi läbimisel naastrehvidega. Ma arvan, et Eesti asfalteedel on paljast asfaldit, märga asfaldit, lumist asfaldit (kus naastul pole mingit eelist)kordades rohkem ajaliselt, kui kiilasjääga asfaldit.
Kusagil metsadevahel väikestel kevadel "kummis" vesijääga teedel naastudega sõitmise vastu pole mul midagi. Sõitke niipalju kui kulub.
Ja ega küsimus polegi selles, et mida keegi "katsetaja" usub või ei usu. Vaid selles, et , kui me samamoodi jätkame siis sõidame 5 aasta pärast "põllul" ja mida reaalset annaks teha, et see nii ei oleks.
See on konkreetne asi, mida iga autokasutaja (sõiduauto) saab teha.
Vinguda selle üle, et miks riik ei tee pole erilist mõtet. Sest seda pole ta võimeline tegema veel vähemalt oma 5-10 aastat (asfaltteede olukorda kardinaalselt parandama).
15:19 20.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Pealegi ei keela ju keegi oma kandidatuuri ülesse seada ja "riigiisana" kord maija lüüa.
15:40 20.01.2005
katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
ma väidan, et see, et me põllul sõidame, selles on naeltel tühine osa, võrreldes kliima, teeehituse ja raskete veokitega.
Kes teek suuringu, kui suur osa siiski kliimal on meie teede lagunemisel?
Muide seesamane uuring, millele kuskil viitasid, ttü uuring, kus su lähedaltsisev isik osa võttis, -seesamane uuring ütleb ju lõppkokkuvõttes, etvahet pole, ühega säästad elusid, ja materjaalset vara, mis on välja arvutatud, teisega teekatet, suurusjärgud jäävad samadeks, seega, pole ju võitu, kui sõita lamellidega... Tekib eetiline aspekt, kui majanduslik vahe peaaegu puudub, siis kas väärtustame inimelu???
Kordan, seesamane uuring kinnitab lõpuks et küsimus on vaid teoreetilises mõnekümnes miljonis.
oma arvutuse kaitsek svõiksin veel väita, et seesamane lõik on sellest 120päevast 110jäävaba, muud teed seda pole, seeg amuudel teedel kulutatakse asfalti velgi vähem, kuna asfaldi ja naela vahele jääb jää, või kinnisõidetud lumi..., seega neid mm võiks veelgi vähendada...
16:41 20.01.2005
Katsetaja (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Kõik konkreetsed sõituauto omanikud juba teevad midagi konkreetset täites suure hooga aktsiisi näol riigi rahakotti, millest teedesse ja liiklusesse, looduskaitsesse vaid väike osa tagasi tuleb.
Eelmise aasta jooksul maksin aktsiisi ca 12000kr Kulutasin kokku asfalti ca 300kg (arvutasin sinu antud andmete järgi(kokku talvisel ajal ca 10000+km, millest ligi pool siiski jääl ja lumel)) 300kg asfalti on umbes 0,1m3, mis on umbes 1m2, 1m2 maksab kuskil 80-90kr?, mina kulutasin otseselt teid 80-90kr eest, no paneme 100kr ikka ära, aga ise andsin otseselt riigile vastu ca 12000kr, kus on loogika.
Ok, suur osa läheb ka tavahooldesse, kuid siiski, vahe on päris suur, ja minu rehvikulutamise kahju on liiga väike, et miskit nr teha.
Sin tekib küsimus, kas siis lamellid ei kultagi teid, ikka kuluatvad, ehk vaid väikese protsendi, aga siiski, ja loodusele teevad nlamellid teistsuguse karuteene, kuna nede kasutusaeg on lühem. seega tekib meil kahjulikke jäätmeid vaid lamelle kasutades jällegi 25-30% juurde. Jällegi mündi teine külg, miks peavad naelamehed seda saastamist jällegi kinni maksma? vahe on samamoodi väike, nagu minu enamkulutatud asfalt...
12:50 21.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Minu jaoks küllaltki vildakad arvamused. Kasvõi lihtne loogikaviga nende rööbaste sügavusega ja sellejärgi "ärakadunud" teematerjali "ennustamine". Ega siis teed kulu ainult rööbaste kohapealt s.t., et mitte kõik autod ei sõida täpselt ühtedes jälgedes. Vaid rööpad tekivad selle kohapeale, kus kõige rohkem sõidetakse-kulutatakse. Täpselt samuti kulub ka rööbaste kõrval olev asfaldipind. Ja kui rääkida sellest, et lamell kulutab asfalti, siis arvatavasti kulutab, aga seda vast sadades kordades vähem kui naastrehv. Suverehvgi kulutab arvatavasti rohkem, kui pehme lamellrehv. Lihtsalt bituumen, pigi ja metall pole just selline kooslus, mis vähe vastastikku kuluks.
Ning arvamus, et lamell kestab ainult ühe talve - kust see võetud on. Olen isegi sõitnud üheks pehmeimaks peetava lamellkummiga Bridgestone Blizzak kaks talve järjest ja erinevalt sinust ei märganud mingeid olulisi omaduste erinevusi teisel aastal. Kui oled selline sõitja, et lamellid kuluvad ühe talvega (juhul, kui üldse oled lamellidega sõitnud kunagi), siis arvatavasti naasrehvid (ja esmajärjekorras naastud ise)lähevad enam-vähem sama ajaga. Millegipärast seda argumenti käiakse tihti nagu mingi "trumbina" välja.
12:55 21.01.2005
VVV (registreerimata)
Re: Naast või lamell? vol.2
Lamellkumm kestab loomulikult ainult ühe aasta, kui seda ka palaval suvisel asfaldil rikkuda. Talvekummid on projekteeritud sõitma talvistes oludes, mille kraadiliseks väärtuseks on pandud +7 õhutemperatuur. Kui on külmem ei juhtu talverehvidega midagi hullu ka paljal asfaldil.
13:25 21.01.2005
deathdog
Re: Naast või lamell? vol.2
kui eelmine aasta ja ka selle aasta talve alguse oli minu igapäeva teekonnast 34 km jäävaba (enam vähem koguaeg välja arvatud paar päeva ) ja 50 km lausjääs siis mille vahel mul valida on ....ostan kallid lamellid ja sõidan 55 -60 km/h (lamelli omaniku enda sõnade järgne kiirus eelmisel talvel)igapäev 50 km (10.5 -11 L/km) või naelaga ja nii 65- 70 km/h (8-8.5 l/km) ....et kui osta lamellid ja veel aeglasemalt sõites raha ka veel lisaks kulutada ....siis peaksin ju igakuu medali riigikäest saama kui "rumalpatrioot"

Isegi selliste ilmadega on minu kodu teepeal ligi 4 km pikkune metsavahe mis on lausjääs .....kuidas teile meeldiks kui seal teel kakerdab teil õhtul koju minnes ees lamelli omanik kes pideva auto võbisemise tõttu ei julge kiiremini sõita kui 40 km/h ja ega mööda ka ei saa sest tee vägagi rööpas ja suht kitsas .....nüüd mõtled et mis see neli km ikka on ....aga kui igapäev pead nii loksuma sii tüütab ära

Foorumisse postitamiseks peavad küpsised (cookies) olema lubatud.

FOORUMI REEGLID

Juhime tähelepanu, et foorumi kasutamisel tuleb järgida Kasutustingimuse punktis 7 toodud piiranguid Sisu lisamisel. Nende piirangute täpsustamiseks ja neile lisaks on Haldaja kehtestanud Lisatingimused foorumi kasutamiseks järgmiselt:

VASTA TEATELE

Nimi
Teema 
Pildid + lisa pilte
Sisu
Soovin vastuseid   e-postile:
Kontrollkood
Sisesta pildil nähtav kood. Registreerinud kasutajad ei pea seda tegema.