RSS
Reedel suri pika haiguse tagajärjel 78-aasta vanuselt rallimaailma legendaarne sõitja ja 1983. aasta maailmameister Hannu Mikkola.
Ligi veerandsada aastat rallimaailma tipus püsinud Hannu Mikkola saavutuste loetelus on mitmeid märkimisväärseid tulemusi, mille ette on lisatud sõna “esimene”. Ta oli esimene eurooplane, kel õnnestus võita legendaarne Safari ralli. See juhtus 1972. aastal. Aga kaks aastat varem oli ta saavutanud esikoha unikaalsel Londoni–Mexico pikamaarallil.
Hannu Mikkolal on au olla ka esimene, kes võitnud ralli MM-võistluste etapi nelikveolisel autol, milleks oli loomulikult kuulus Audi Quattro. Aastanumbriks märgiti tookord 1981 ja võistluseks Rootsi ralli. Ja muuseas, see oli esimene kord, kui Rootsi ralli võitis keegi teine, aga mitte rootslane. Samas tuleb ka imetleda Hannu Mikkola pikka ja edukat karjääri. Oma esimese rahvusvahelise suurvõiduni jõudis soomlane 1968. aastal kodusel, tookord 1000 Järve nime kandnud rallil. Rekordilise, seitsmenda esikoha Soome suurrallil saavutas ta 1983. aastal ja alles 2007. aastal suutis tema rekordit korrata Marcus Grönholm. Oma viimase märkimisväärse võidu noppis ta 1987. aasta Safari rallil Audi 200 Quattro roolis.
Võib-olla kõige enam tuleks aga tähelepanu pöörata Hannu Mikkola karjäärist perioodile, mil kõik ei sujunudki nii edukalt ja oodatult, nagu seda oleks võinud esimeste tippaastate põhjal arvata. Tänu sellele perioodile loetakse Mikkolat üheks esimeseks tänapäevases mõistes professionaalseks rallisportlaseks.
Hannu Mikkola rallisõitja tee sai alguse ajal, mil ta õppis veel tehnikakoolis inseneriks. Esimesed sammud kaardilugejana, siis juba mõned edukad võistlused sõitjana ja uskumatult kiiresti leping tehasesõitjaks. Esmalt üksikud etteasted Lancia ja Datsuni tiimis, siis aga juba Fordi põhisõitjana.
Fordi roolis kihutas Mikkola võidult võidule. Soome ralli võidule 1968. aastal lisandusid järgnevatel aastatel esikohad Soome, Austria Alpine, Šoti, Safari ja paljudel teistel võistlustel. Kuid 1974. aastaga sai läbi ka leping Fordiga, ja kuigi järgmisel aastal võitis ta mõned võistlused erinevat marki autodega, pöördus tema karjäärikõver ootamatult alla. Ja siis tegi Mikkola otsuse – rallisport on siiski SPORT, sõitjad professionaalsed sportlased ning seetõttu peavad ka treeningud ja ettevalmistus olema vastavad.
Tema sportlaslik suhtumine rallisõitu sai eeskujuks mitmetele teistelegi sõitjatele. Üks, kellele tema talent ja suhtumine muljet avaldas, oli vastselt Toyota tehasetiimi eestvedajaks saanud Ove Andersson. Mõned etteasted Toyotaga ja teine koht RAC-rallil 1977. aastal veensid Fordi esindanud David Suttoni taas võistkonda palkama Mikkolat. Järgmisel aastal võitiski soomlane Briti meistritiitli ja saavutas esimese oma neljast RAC-ralli võidust.
Tiimikaaslase Björn Waldegårdiga heitles Hannu Mikkola 1979. aastal esimese sõitjate MM-tiitli pärast ja kaotas selle vaid ühe punktiga. Teise kohaga lõpetas Mikkola MM-sarja ka järgmisel aastal. 1981. aastal sai temast Audi tehasetiimi sõitja. Järgnevate aastate jooksul võitis ta 10 MM-etappi, oli MM-sarjas kahel korral kolmas, korra teine ja võitis 1983. aastal MM-tiitli.
Kuigi Mikkola kihutas MM-radadel veel palju aastaid, aitas Audist lahkumise järel arendada Mazda ralliautosid, hakkas tema rallisõitja karjäär vaikselt õhtusse pöörama. Siiski põles mingi tuli temas edasi, sest näiteks 1985. aastal võitis ta unikaalse Hongkongi–Pekingi ralli, mis soomlase enda sõnade kohaselt oli üks tema karjääri muljetavaldavamaid võistlusi. Veel 51-aastasena (1993. aastal) võttis ta kätte ja osales Soome MM-rallil Toyota Celica roolis ning saavutas märkimisväärse 7. koha.
Hannu Mikkola talent ja oskused olid unikaalsed. Kuigi oma mitmed tähtsad võidud saavutas ta tagaveolistel autodel, peetakse teda esimeseks tõeliseks nelikveoliste spetsialistiks.
KOMMENTAARID